nende Hageja OK Incure OÜ (registrikood: 11542046; asukoht: Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn), Hageja esindaja Anne-Liis [email protected])
Veski
(e-post:
anne-
Kostja Jaan Kivi (isikukood: XXX; elukoht: XXX) Kostja esindaja RÕA korras vandeadvokaadi abi Marit Seesma (Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid, Ülikooli tn 8, 51003 Tartu; e-post: [email protected]) Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista Jaan Kivilt OK Incure OÜ kasuks põhivõlgnevus 3023,58 eurot ning viivis 831,53 eurot.
5.Määrata OK Incure menetluskulude rahaliseks suuruseks ning mõista Jaan Kivilt OK Incure OÜ kasuks välja riigilõiv 325 eurot.
6.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Apellatsioonkaebuse esitamine Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7). Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama
kaebuse (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõue ja põhjendused
1.OK Incure OÜ esitas 29.12.2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikelt Taavi Kivi ja Jaan Kivi 3441,90 euro ja lisanduva viivise saamiseks. Võlgniku Taavi Kivi suhtes koostas kohus määrusena maksekäsu. Seoses nõudele vastuväite esitamisega andis kohus nõude Jaan Kivi suhtes üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.3.05.2018 esitas OK Incure OÜ Tartu Maakohtule hagiavalduse Jaan Kivi vastu. Hagiavalduse kohaselt on XX.XX.XXXX MOGO OÜ ja Taavi Kivi vahel sõlmitud laenu- ja tagatisomandamise leping nr XXX, mille alusel Taavi Kivile väljastati laen summas 2970 eurot intressimääraga 3,50% kuus. Laenu perioodiks lepiti kokku 26.05.2016 kuni 26.02.2018. XX.XX.XXXX on MOGO ja Jaan Kivi (edaspidi: kostja või käendaja) vahel sõlmitud käendusleping nr XXX, mille kohaselt käendaja vastutab võlausaldaja ees lepingus sätestatud ulatuses võlausaldaja ja Taavi Kivi vahel sõlmitud laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest. Käendaja vastutuse rahaline ülempiir on 4631 eurot. Laenuandja on 6.09.2017 ülesütlemisavaldusega laenulepingu üles öelnud ning loovutanud oma nõuded kostja vastu OK Incure OÜ-le (edaspidi: hageja). Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 3023,58 eurot ning viivise summas 863,53 eurot. Hageja arvestab viivist alates 7.09.2017 kuni 3.05.2018 määras, mis vastab kokkulepitud intressimäärale, s.o 0,12% päevas. Kostja seisukoht
3.Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja vaidleb esitatud hagile vastu, leides et: - tulenevalt laenulepingu p-st 3.1.3 on hageja nõude esitanud vale kostja vastu, kuna käenduslepingu sõlmimist ei olnud laenulepingus ette nähtud; - kostja ei nõustu hageja seisukohaga, et kostja rikkumine seisneb selles, et ta ei ole vastavalt laenulepingule tasunud hagejale igakuiseid intressi- ja laenumakseid; - kuna tagatislepingust nähtuvalt tagab tagatis kõik laenulepingust tulenevad nõuded, on hageja esmane kohustus rahuldada laenulepingust tekkinud nõuded tagatise arvelt; - hageja on oluliselt rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja poeg palus kostjal minna hageja kontorisse ja allkirjastada leping. Kostja küsimusele, mis lepinguga tegemist on, vastas poeg, et ostis auto ja nüüd on vaja autoostu lepingule ka kostja allkirja. Poeg kinnitas kostjale, et viimasel ei teki lepingu allkirjastamisega mingeid kohustusi. Kostja kes usaldas oma poega, kirjutaski hageja poolt antud lepingule alla. Hageja ei esitanud kostjale ühtegi küsimust kostja finantsseisundi kohta, st tarbija varalise seisundi, regulaarsete sissetulekute, teiste varaliste kohustuste ega ka varasemate maksekohustuste täitmise kohta. Kui hageja oleks seda teinud, oleks ta teadnud, et kostja puhul on tegemist isikuga, kes elab omavalitsuse poolt eraldatud sotsiaalkorteris ning kelle sissetulek koosneb vaid töövõimetuspensionist. Samuti oli sellel ajal ka kostjal mitmeid võlgnevusi erinevate kohtutäiturite ees. Kui hageja oleks uurinud kostja finantsolukorda, oleks ta jõudnud kindlasti järelduseni, et kostja puhul ei ole tegemist isikuga, kes oleks võimeline käendama laenulepingut; - kuna krediidiandja on jätnud teadlikult hindamata olulised asjaolud, millel oli oluline kaal krediidiotsuse kujunemisel krediidilepingu sõlmimiseks, toob see kaasa käenduslepingu tühisuse tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 alusel. Hageja täiendavad seisukohad
4.Hageja kostja vastuväidetega ei nõustu. Kostja seisukoht, justkui hagi on esitatud vale kostja vastu, ei ole õige. Kostja vastutus tuleneb sõlmitud käenduslepingust. Hageja on püüdnud ka põhivõlgnikult kohustust sisse nõuda, kuid edutult. Hageja on põhivõlgnikult sõiduki tagastamist nõudnud, kuid seda tehtud ei ole. Veel enam, põhivõlgniku sõnul on sõiduk viidud Soome ning see on sõidukõlbmatu. Seega ei ole hagejal võimalik nõuet maksma panna tagatise arvelt. Samuti on ainetu kostja seisukoht, justkui on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Laenutaotlusest nähtus, et isik elab ja töötab Soomes, tema netotöötasu oli 2500 eurot, samuti ei esinenud laenu andmisel muid takistusi. Asjaolu, et laenusaaja kostjale lepingu sõlmimisel kinnitas, et kostjal ei teki lepingu allkirjastamisega mingeid kohustusi, ei ole asjas relevantne.
KOHTU SEISUKOHT
5.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt.
5.1.Vaidlus puudub selles, et XX.XX.XXXX on MOGO OÜ (edaspidi ka laenuandja) ja Taavi Kivi (edaspidi ka laenusaaja) vahel sõlmitud laenu- ja tagatisomandamise leping nr XXX (tl 49) ning XX.XX.XXXX on MOGO ja kostja vahel sõlmitud käendusleping nr XXX (tl 5759) laenu- ja tagatisomandamise lepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmise tagamiseks. MOGO OÜ on loovutanud talle kuuluva nõude Taavi Kivi vastu koos kõigi tagatistega hagejale (teade nõude loovutamisest tl 61). Hageja nõuab kostjalt kui käendajalt laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist.
5.2.Kohus leiab, et MOGO OÜ ja kostja vahel sõlmitud käendusleping vastab tarbijakäenduslepingu tunnustele (võlaõigusseaduse (VÕS) § 143 lg 1). Käenduslepingus oli kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas (4631 eurot), seega on käendusleping kehtiv (VÕS § 143 lg 2).
5.3.VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 145 lg 2 kohaselt käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, sealhulgas viivise maksmise eest. VÕS § 149 lg 1 kohaselt käendaja võib esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, välja arvatud need, mis on vahetult seotud põhivõlgniku isikuga. Käendajal on õigus esitada neid vastuväiteid ka siis, kui põhivõlgnik neist loobus.
5.4.Kohus märgib esmalt, et asjaolu, et laenulepingus ei olnud käenduslepingu sõlmimist ette nähtud, ei tähenda, et kui käendusleping siiski sõlmitakse, ei ole käendajalt õigust nõuda laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist.
5.5.Tagatislepingu üldtingimustest nähtuvalt (p 1.6) tagatise realiseerimine tagatisega tagatud nõuete rahuldamiseks oli laenuandja õigus ja mitte kohustus. Seega puudub käendajal õigus nõuda, et enne tema vastu nõude maksmapanekut realiseeritaks tagatis. Lisaks on hageja põhjendanud, et nõuet ei ole võimalik tagatise arvelt maksma panna. Nimelt on hageja põhivõlgnikult sõiduki tagastamist nõudnud, kuid seda ei ole tehtud; põhivõlgniku sõnul on sõiduk viidud Soome ning see on sõidukõlbmatu. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et käendaja vastu nõude maksmapanekut ei välista asjaolu, et tagatis on realiseerimata.
5.6.31.01.2018 otsuse tsiviilasjas nr 2-14-21710 p-des 48-49 Riigikohus selgitas, et käendaja suhtes ei kehti vastutustundliku laenamise põhimõte, kuna käendaja ei ole laenuvõtja, kes peaks jooksvalt tagatud kohustust täitma. Riigikohus leidis, et käendusleping võib siiski olla heade kommetega vastuolus mh juhul, kui esineb järgmiste asjaolude kogum: - käendajaks on põhivõlgnikuga lähedastes isiklikes suhetes isik, eelkõige perekonnaliige, kes sõlmis lepingu sõltuvussuhtest või muust isiklikust põhjusest tulenevalt;
- käendaja ei saa käenduslepinguga tagatavast kohustusest isiklikku kasu; - käendaja vastutuse maksimumsumma on käendaja sissetulekute suhtes (arvestades mh nende tulevikuperspektiivi) äärmiselt ebaproportsionaalne ning seetõttu võis juba lepingu sõlmimise ajal eeldada, et käendusriisiko realiseerumisel ei suuda käendaja põhivõlgniku kohustust olulises osas täita; - eespool nimetatud eeldused olid võlausaldajale lepingu sõlmimisel äratuntavad. Riigikohus ei välistanud, et käendaja vastutuse maksimumsumma suuruse tõttu võib käendusleping olla vastuolus heade kommetega ka ainuüksi vastutuse maksimumsumma suuruse tõttu. Näiteks, kui maksimumsumma on sedavõrd ebaproportsionaalne, et tarbijal ei ole ka minimaalset elatustaset säilitades ja jooksvaid vältimatuid kulutusi kandes eeldatavasti võimalik tagatava laenulepingu tähtaja (või oma eeldatava eluea, kui see on lühem) jooksul sellist rahasummat tasuda ei sissetulekust ega olemasoleva või eelduslikult omandatava vara arvel, või kui see summa on sedavõrd suur või ebamäärane, et tähendab tarbija jaoks sisuliselt piiramatut vastutust. Kohus on kostjale TsÜS § 86 lg 1 alusel käenduslepingu tühisuse eeldusi vastuolu tõttu heade kommetega selgitanud, kuid kostja ei ole kohtule näidanud ega tõendanud, et nimetatud eeldused oleksid täidetud. Kohus leiab, et laenuandjal ei olnud kohustust käendaja maksevõime kohta andmeid koguda. Asjaolu, et laenuandja ei selgitanud enne käenduslepingu sõlmimist välja kostja majanduslikku seisundit iseloomustavaid asjaolusid, ei too kaasa käenduslepingu tühisust.
5.7.Laenulepingu kohaselt laenusummaks oli 3192,75 eurot, millest 222,75 eurot arvestati lepingutasu katteks ning 2970 eurot maksti laenusaaja kohustuste katteks välja TambetTelvis Tanilsoole. Laenulepingu eritingimuste p 3 kohaselt intressimäär oli 3,50% kuus, 42% aastas. Laenusaaja kohustus tagastama laenu ja tasuma intressi maksegraafiku alusel 26.05.2016 kuni 26.02.2018. Vaidlus puudub selles, et 6.09.2017 ülesütlemisavaldusega (tl 60) ütles laenuandja laenulepingu üles, kuna laenusaaja rikkus oluliselt tagatislepingut.
5.8.VÕS § 195 lg 5 kohaselt lepingu ülesütlemise korral peavad lepingupooled tagastama üksnes lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu. Tagastamisele kohaldatakse vastavalt VÕS §-des 189–191 sätestatut. VÕS § 189 lg 1 kohaselt lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu.
5.9.Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevusena tagastamata laenusumma 3023,58 eurot ning viivise summas 863,53 eurot. Kostja ei ole põhivõlgnevuse ega viivise summale vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et põhinõude osas on hagi põhjendatud ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 3023,58 eurot. Viivisenõude osas kohus leiab, et see kuulub rahuldamisele osaliselt. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on arvestanud viivist lepinguga ettenähtud intressimääras, kuid kasutanud viivise arvutamiseks ümardatud viivisemäära 0,12% päevas. Sellisel juhul kujuneks aastaseks viivisemääraks 43,8%, mis on kokkulepitud intressimäärast enam. Arvestades viivist lepingujärgses intressimääras ilma seda ümardamata, saab kohus viiviseks alates 7.09.2017 kuni 3.05.2018 831,53 eurot (3023,58 eurot x 239 päeva x 42% aastas / 365 päeva). Eeltoodut arvestades mõistab kohus
kostjalt hageja kasuks välja viivise 831,53 eurot ning jätab hagi seda ületava viivise 32 euro (863,53 eurot - 831,53 eurot) osas rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Arvestades hagi rahuldamise ulatust jätab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 325 eurot. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasus hageja riigilõivu 141,35 eurot ning hagiavalduse esitamisel täiendavalt 183,65 eurot. Hageja on riigilõivu tasunud seaduses sätestatud ulatuses, seega määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 325 eurot. Kohus märgib, et maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu (141,35 eurot) ulatuses vastutab kostja solidaarselt Taavi Kiviga, kellelt on maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv välja mõistetud 13.04.2018 maksekäsuga. 5.06.2018 määrusega on kostjale antud riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. See tähendab, et hüvitamiskohutust ei tulene ka juhul, kui menetluses tehakse lahend taotlejate kahjuks (vt Riigikohtu 13.02.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-12, p 23). /allkirjastatud digitaalselt/ Andrus Miilaste Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.