Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue 19.07.2014 soetas hageja madratsi “Fikusny Sen 120*60*10” maksumusega 60 eurot. 14.08.2014 soetas hageja jalutuskäru “Ew Sky Base Plus Bla”2 ja kandekoti “Ew Sky Carrycot plus” 3 kogumaksumusega 720,25 eurot. 15.03.2015 soetas hageja jalakatte “Ew MINI footmuff Black Jack”4 maksumusega 99,99 eurot. 02.01.2016 soetas hageja talvekombinesooni “JACK 680 – COVERALL”5 maksumusega 69.97 eurot. 04.05.2016 soetas hageja turvatooli “Cybex Pallas MFix 9-36 kg”6 maksumusega 294,95 eurot. Käesoleval hetkel on hageja soetatud vallasasjad kostja valduses. Hageja on enne kohtusse pöördumist üritanud kostjalt vallasasju tagasi saada, kuid kostja on keeldunud asjade tagastamisest. Hageja ja kostja vahel pole sõlmitud ühtegi võlaõiguslikku lepingut, mis reguleeriks vallasasjade kasutamisõigust. Kuna hagejal tema soetatud asjade üle valdus puudub, sest asjad on kostja käes, samuti ei eksisteeri ühtegi hageja ja kostja vahelist asjade kasutuskokkulepet, siis tuleb kostja tegevust käsitleda pahauskse asja valdamisega ning kostja peab hagejale hüvitama kahju, kui ta jätab hagis nõutud asjad hagejale tagastamata. Hageja palub kostjalt välja nõuda hagejale kuuluvad ja kostja valduses olevad järgnevad vallasasjad: 1. Jalutuskäru Ew Sky Base plus Bla (väärtus 579 eurot) + kandekott Ew Sky carrycot Plus (väärtus 196 eurot), koguväärtuses kokku 720,75 eurot; 2. Jalakate Ew MINI footmuff Bla väärtusega 99,99 eurot; 3. Madrats Fiskunsy Sen 120*60*1 väärtusega 60 eurot; 4. Turvatool Cybex Pallas M-Fix 9 väärtusega 294,95 eurot; 5. Talvekombinesoon JACK 680-COVERALL väärtusega 69,97 eurot. Hageja palub anda kostjale tähtaeg kohtuotsuse jõustumisest 5 tööpäeva jooksul tagastada hagejale kõik nõutud vallasasjad ning juhtumil, kui kostja hagejale kuuluvaid vallasasju (põhinõude mittetäitmine) ettenähtud tähtaja jooksul ei tagasta, mõista kostjalt välja iga eseme tagastamata jätmisega märgitud väärtus, kuid mitte rohkem kui 1 245,66 eurot ning viivised VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses määras alates põhinõude jõustumisest kuni kohase täitmiseni võttes aluseks iga eseme tagastamata jätmisega märgitud väärtuse, kuid mitte rohkem kui 1 245,66 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja seisukohad Kostja hagi ei tunnista. Ühtki hageja omandis olevat varaeset ei ole kostja ebaseaduslikus valduses, märgitud põhjusel ei ole võimalik kostjalt nõuda millegi üleandmist või selle hüvitamist. Hageja võis hagis märgitud esemed osta ja saada nende esemete omandi ja valduse kaupluses, kuid sellest tehtav järeldus, nagu omaks kostja praegu hageja esemetele ebaseaduslikku valdust, on väär. Hageja ei ole tõendanud, et asjad on jätkuvalt tema omandis. Teadupärast tekib vallasomand vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Vallasasja valdaja omandiõigust eeldatakse, eeldatakse ka, et koos asja üleandmisega anti üle omand. Hageja ei ole tõendanud, et tema on hagis nimetatud esemete üleandmisega kostjale säilitanud esemete omandi ja tal on õigus vallasasjad peale üleandmist hiljem tagasi saada. Hageja ei ole tuginenud asjaolule ega tõendanud, et ta oleks kunagi sõlminud kostjaga lapse esemete kasutamiseks mõne võlaõigusliku lepingu, mis oleks nüüd lõppenud ja mis annaks talle aluse ese tagasi nõuda, s.t. et kostja valdab asju õigusliku aluseta. Ühtki sellist lepingut kostja hagejaga sõlminud ei ole. Hageja nõuab kostjalt lapseasju välja põhjendusel, et need on lapsele väikseks jäänud, kuid see ei loo aga hagejale asjaõiguslikku nõuet ega muuda kostja väidetavat valdust ebaseaduslikuks. Hageja andis kostjale esemete valduse üle vabatahtlikult. Seega ei saakski hageja väita, et kostja oleks valduse saanud omavoliliselt või pahauskselt. Sellest saaks omakorda järeldada, et kostja saab olla omandanud esemed heauskselt. Hageja ei ole tõendanud, et hagiavalduse nimetatud turvatool oleks kunagi olnud kostja valduses. Kostja ostis ajal, kui laps sai aasta ja 2 kuuseks ning oli oma turvatoolist välja kasvanud, lapsele 29.09.2015 turvatooli, mida kasutas ja kasutab siiani oma autos. Isegi kui hageja oleks tõendanud

enda omandiõiguse ja kostja valduse ebaseaduslikkuse, ei ole hageja tõendanud ei kostja pahausksust ega omavoli valduse saamisel, seega ei oleks hagejal õiguslikku alust nõuda kahju hüvitamist. Asjade, mida on kasutatud 3-4 aastat, turuväärtus üldteada oleva asjaoluna ei ole võrdne nende turuväärtuses ostuhinnaga. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1 järgi on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. AÕS § 80 lg 2 sätestab, et omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. AÕS § 83 lg 1 kohaselt võib valdaja asja väljaandmisest keelduda, kui tal on omaniku suhtes õigus asja vallata. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on vallasasjade omanik, mille väljanõudmist ta kostjalt nõuab. AÕS § 92 lg 1 kohaselt tekib vallasomand vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. AÕS § 90 lg 1 järgi loetakse vallasasja valdaja, samuti iga varasem valdaja oma valduse ajal asja omanikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. AÕS § 33 lg 1 sätestab, et valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on. AÕS § 34 lg 1 järgi on valdus seaduslik või ebaseaduslik sõltuvalt sellest, kas see põhineb õiguslikul alusel või mitte. AÕS § 34 lg 2 kohaselt loetakse valdus seaduslikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. Vaidlust ei ole, et kostja valduses on jalutuskäru Ew Sky Base plus Bla ja kandekott Ew Sky carrycot Plus, jalakate Ew MINI footmuff Bla, madrats Fiskunsy Sen 120*60*11 ning talvekombinesoon JACK 680-COVERALL. Pooled ei vaidle, et jalutuskäru Ew Sky Base plus Bla ja kandekoti Ew Sky carrycot Plus, jalakatte Ew MINI footmuff Bla, madratsi Fiskunsy Sen 120*60*11 ning talvekombinesooni JACK 680-COVERALL ostis hageja ja milliste asjade valduse on kostjale andnud samuti hageja (t.l. 7-20). Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on tõendanud, et hageja on hagis nimetatud vallasasjade omanik, sest asjad, mille väljaandmist hageja nõuab, on kostja valduses. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole võimalik hagis nimetatud asjade omandiõigust kindlaks teha tuginedes vaid eeldusele, et kui kostja valdab temale üle antud asju, siis võiks arvata, et kostja on ka temale üleantud asjade omanik. Kuna pooled vaidlevad kas hageja ja kostja on kokku leppinud, et vallasasjade omand, mille väljanõudmist kostjalt hageja nõuab, on üle läinud kostjale, ning hageja väidab, et temal sellist tahet pole kunagi asjade üleandmisel kostjale olnud ja kostja ei ole tõendanud, et poolte vahel oleks olnud asjade andmisel kostjale sõlmitud kokkulepe asjade omandi üleandmiseks, siis ei ole tõendatud, et asjade omanikuks võiks olla keegi muu kui hageja. Asjaolud, et hageja väidab nagu tal ei oleks mingit võlaõiguslikku kokkulepet kostjaga asjade kasutamiseks või, et kostja väidab, et hagis nimetatud asjad oleksid kostjale üle antud muude kohustuste täitmiseks, ei luba samuti lugeda tõendatuks hageja tahet anda asjade omandiõigus kostjale. Hageja ei ole aga tõendanud, et hageja oleks andnud kostjale hageja soetatud turvatooli Cybex Pallas M-Fix 9 valduse ja et just hageja soetatud turvatool oleks kostja valduses. Kostja on tõendanud, et turvatooli Cybex Pallas M-Fix 9, mis on kostja valduses on omandatud kostja poolt (t.l. 47). Pooled ei vaidle, et jalutuskäru Ew Sky Base plus Bla ja kandekott Ew Sky carrycot Plus, jalakate Ew MINI footmuff Bla, madrats Fiskunsy Sen 120*60*11 ning talvekombinesoon JACK 680COVERALL on kostja valduses seetõttu, et need asjad on või on olnud soetatud hageja poolt

poolte ühise lapse jaoks (t.l. 48). Seega ei ole mõistlik arvata, et kostja valduses olevad asjad on kostja ebaseaduslikus valduses. Kui hageja on võimaldanud kostjal kasutada eelnimetatud asju poolte ühise lapse jaoks, siis on kohtu arvates tõendatud, et hageja on oma sellise käitumisega avaldanud tahet anda asjade valdus kostjale. Kuigi hageja ei ole põhistanud kas poolte vahel võis olla kokkulepe asjade tagastamise kohta, kui poolte laps ei peaks enam vajama hageja poolt ostetud asju, siis ei ole hageja põhistanud oma väiteid ega tõendanud asjaolusid, miks peaks kohus arvama, et kostja on kohustatud hagejale hagis nõutud asjad tagastama. Lähtudes eeltoodust on tõendatud kostja väide, et kostjal on õigus kasutada hagis nimetatud asju, sest hageja on andud kostjale asjade valduse, mistõttu pole põhjust arvata, et asjad oleksid kostja valduses ebaseaduslikult. Kuna kostja ei valda hagis nõutud asju ebaseaduslikult, kostja on saanud asjade valduse otse hagejalt, siis ei ole kohtul põhjust hinnata ka poolte väiteid, kas kostja valdus asjadele hageja suhtes on heauskne või pahauskne. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja p 1 kohaselt nõuda kohustuse täitmist ja p 3 kohaselt nõuda kahju hüvitamist. Kuna hageja on kategooriliselt välistanud igasuguse võlaõigusliku kokkuleppe olemasolu kostjaga asjade kasutamiseks, kostja arvates on poolte ühisele lapse jaoks soetatud esemete üleandmist kostjale, mille väljaandmist hageja käesolevas hagis nõudnud on, võimalik käsitleda poolte ühise lapse ülalpidamiskohustuse täitmisena, mida hageja eitab, siis ei ole võimalik käesolevat asjade väljaandmise nõude lahendamist kaaluda muule alternatiivsele õiguslikule alusele tuginedes. Lähtudes eeltoodust ei ole hageja nõue tõendatud ja kostjal ei ole kohustust välja anda hagejale jalutuskäru Ew Sky Base plus Bla ja kandekottt Ew Sky carrycot Plus, jalakatet Ew MINI footmuff Bla, madratsit Fiskunsy Sen 120*60*11, turvatooli Cybex Pallas M-Fix 9 ja talvekombinesoon JACK 680-COVERALL. Kuna kostjal ei ole kohustust välja anda eelnimetatud asju, siis ei ole põhistatud ka hageja kahjunõue seoses asjade tagastamata jätmisega ja kohus ei pea vajalikuks hinnata poolte väiteid ja tõendeid hagejal väidetavalt tekkinud kahju kohta (t.l. 94-30). Asja lahendamisel ei ole tähtsust poolte väidetele ja tõenditel selle kohta, et pooled kohtuväliselt kokkuleppele ei ole jõudnud ja seetõttu kohus neid ei hinda (t.l. 15-19, 90-93). Tähtsust ei ole ka poolte väidetel ja tõenditel, kes, kas, kuidas ja kui palju on osalenud poolte ühise lapse ülalpidamiskohustuse täitmisel ning neid kohus ei hinda (t.l. 56-61, 86-89). Hageja 26.06.2018.a kompromissiettepanek ja kostja 29.06.2018.a vastus t.l. 79-80 Menetluskulude jaotus ja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kord Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kostja on esitanud oma menetluskulude nimekirjad 31.10.2018 ja 01.11.2018, kus on märkinud, et kostjal on tekkinud menetluskulu, mis koosneb kulust õigusabile. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

Kohus kontrollib järgnevalt kostja õigusabikulu põhjendatust ja vajalikkust. Kostja esindaja poolt menetluses tehtud toimingud ning nendele kulunud aeg olid menetluskulude nimekirja kohaselt järgmised: Toiming Aeg/tundides Hagimaterjalide ja asjaolude analüüs 0,5 Nõupidamine kliendiga 0,3 Sisukohase Riigikohtu praktika analüüs 1,5 Hagiavastuse koostamine 3,4 18.06.2018 istungiks ettevalmistus 0,5 18.06.2018 istungil osalemine 0,5 09.07.2018 menetlusdokumendi koostamine 2,5 31.10.2018 istungiks ettevalmistus 0,3 31.10.2018 kohtuistungil osalemine 0,5

KOKKU

Kohtu hinnangul on kostja poolt väljatoodud toimingud kooskõlas menetluse käiguga, menetluses olnud vajalikud, toimingutele märgitud ajakulu on mõistlik ning kooskõlas asja keerukusega. Kostja esindaja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjale osutatud õigusteenust tunnihinnaga 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Võttes arvesse kujunenud kohtupraktikat, tuleb asuda seisukohale, et õigusteenus tunnihinnaga 120 eurot, millele lisandub käibemaks, ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu, mistõttu tuleb seda pidada põhjendatuks ja vajalikuks. Kuna põhjendatud ajakulu kokku on 10 tundi ning lähtudes tunnihinnast 120 eurot, siis kujuneb kostja põhjendatud õigusabikuluks 1 200 eurot ilma käibemaksuta ning koos käibemaksuga on õigusabikulu kokku 1 440 eurot. Kostja on palunud hagejalt välja mõista menetluskulu koos käibemaksuga. TsMS § 174 lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Lähtudes eeltoodust tuleb hagejalt välja mõista kostja kasuks menetluskulu 1 440 eurot. TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt kostja taotlusele, et hagejal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.