Otsuse tegemise aeg ja koht 07. detsember 2018 Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-17-7971
Tsiviilasi
XXX’i hagi Eesti Vabariigi vastu Tallinna Vangla kaudu kahju hüvitamise nõudes hagi hind 3500 eurot
Tsiviilasja hind
Menetlusosalised ja nende Hageja: XXX (isikukood XXX, XXX); esindajad Hageja riigi õigusabi korras määratud esindaja: vandeadvokaat Leino Biin (e-post [email protected]); Kostja: Eesti Vabariik Tallinna Vangla kaudu (registrikood 70001113, Magasini 35, 10138 Tallinn); Kostja lepinguline esindaja: [email protected]). Menetluse liik
Monika
Raiendik
(e-post:
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata kostja taotlus võtta käesoleva asja tõendite juurde kohtuarstlik ekspertiisiakt, mis koostati hageja suhtes kriminaalasjas nr XXX.
2.Jätta hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõue rahuldamata. Menetluskulude jaotus
Mõista hagejalt XXXilt (isikukood XXX) riigi tuludesse välja ekspertiisikulu 271 (kakssada seitsekümmend üks) eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hageja esitas kostja vastu kahju hüvitamise mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Hagiavalduse kohaselt viibib hageja alates 14.12.2016 Tallinna Vanglas. Hageja vangistusaja pikkuseks on 4 aastat ja 6 kuud. Hagejal oli aastaid tagasi selgroo trauma. Raviloo kohaselt on hageja näol tegemist tetrapareesia diagnoosiga hoolduspatsiendiga. Hageja ei liigu iseseisvalt ja ta vajab kõrvalabi peaaegu kõikides toimingutes, sealhulgas hügieenitoimingud, voodist toolile või potitoolile tõusmine jne. Kuna hageja liikumisvõime on piiratud, tulenevad sellest kaasnevad terviseprobleemid. Hagejal on seedeprobleemid, lamatised, haavandid ja jäsemete tursed. Hageja vajab hooldusteenust ja terve inimesega võrreldes suuremas mahus tervishoiuteenust.
2.Kostja saatis hagejale 28.06.2017 kirja viitega meditsiiniosakonna juhataja XXX arvamusele, milles ta leidis, et hageja tuleks tema tervise tõttu karistuse kandmisest vabastada, sest sellise diagnoosiga isikule ei ole vanglas sobivaid tingimusi. Hageja viitas TTKS § 2 lõikele 1, VangS § 49 lõikele 1 ning § 52 lõikele 1. Hageja leidis, et nimetatud sätete kohaselt on ka vangistuses viibival isikul õigus saada vajalikku tervishoiuteenust, mis tahaks vähemalt tervisliku seisundi halvenemise ärahoidmise ja patsiendi vaevuste leevendamise.
3.Hageja leidis, et kostja tervishoiuteenuse osutajana ignoreerib tema erivajadusi, määrab hagejale vale toitu ja ebasobilikke abivahendeid. Hagejat abistavad vajalikke teadmisi ja oskusi mitteomavad vangidest abistajad. Vale toitumise tõttu tekkisid hagejal seedeprobleemid. Vale ravi või hoolduse tõttu on hageja uriinis veri. Kuna hageja ei liigu ja vajab pidevat kõrvalabi, tekivad ebapiisava või oskamatu abistajate tegevuse tõttu lamatised ning haavandid kehal ja jalgadel ja jalgade turse. Ebapiisava hoolduse tagajärjel tekkinud haavandite ja lamatiste ravile ei ole kostja pööranud vajalikku tähelepanu. Hagejale on tekitatud füüsilist valu ja kannatusi.
4.Hageja leidis, et ta on saanud kostjalt nõuetele mittevastavat tervishoiuteenust ja ravi. Ebapiisava tervishoiuteenuse tõttu on hageja tervislik seisund halvenenud. Hageja viitas VÕS §-le 759 ja § 758 lõikele 1. Tervishoiuteenuse osutamisel on kostja rikkunud TTKS § 1 lõikes 1 ja VÕS §-s 762 sätestatud kohustusi, osutades ebapiisavat ja mittekvaliteetset hooldusteenust ja ravi. Kostja on tekitanud hagejale mittevaralise kahju. Vaidlus tuleb lahendada lepingut reguleerivate sätete alusel.
5.Hageja viitas VÕS § 101 lg 1 punktile 3 ja §-le 100. Kostja osutas hagejale tervishoiuteenust, mille eesmärgiks oli muuhulgas TTKS § 2 lg 1 järgi ära hoida hageja tervise halvenemine ja leevendada hageja vaevusi. VÕS § 762 nõuetele ei vastanud tervishoiuteenus, mille tulemusena tekkisid hagejal uued lamatised ja haavandid ja uriinis veri. Mitteoskuslik kõrvalabi põhjustas hagejale korduvalt väljakannatamatut valu.
6.Hageja viitas VÕS § 128 lõikele 1 ja lõikele 5, § 134 lõikele 2. Hageja palus kohtul määrata rahasumma, mis kujutaks õiglast hüvitist mittekohase tervishoiuteenusega põhjustatud valu ja kannatuste eest. Hageja väiteid tõendavad raviloo väljavõtted.
7.Hagiavalduse täienduses 18.08.2017 selgitas hageja, et tal oli aastaid tagasi selgroo trauma. Hageja on tetrapareesia diagnoosiga hoolduspatsient, mis tähendab, et hageja saab iseseisvalt liigutada pead ja kaela ning piiratud ulatuses mõlema käe käsivarsi. Mõlema käe sõrmede
liikumisfunktsioon on pärsitud. Muid kehaosi, sealhulgas jalgu, hageja liigutada ei saa.
8.Tulenevalt tervislikust seisundist ei saa hageja ilma kõrvalise abita riietuda, pesta, käia tualetis, iseseisvalt külge keerata või istuma tõusta. Hageja saab abivahendina rippuvat käepidet kasutades kergitada voodis ülakeha ning kahe rusikas käe vahel lusikat hoides iseseisvalt piiratud ulatuses süüa ning kirjutada.
9.Kuna hageja liikumisvõime on piiratud, tulenevad sellest kaasuvad terviseprobleemid. Hagejal on seedeprobleemid ja tavatoidu seedimine on aeglustunud. Hageja suudab suure pingutusega ja valulikult üks kord nädalas roojata. Tavatoitu süües tekivad hageja kõhus valulikud gaasid. Võimatuse tõttu muuta iseseisvalt keha asendit tekivad lamatised ja haavandid ning jäsemete tursed. Hageja esitas kohtule fotod, millest nähtub, et haavandid ei ole paranenud. Lamatiste kohad kehal aeg-ajalt muutuvad, kuid need esinevad pidevalt. Hageja vajab pidevat hooldusteenust.
10.Kostja tervishoiuteenuse osutajana ignoreerib hageja erivajadusi, määrab talle vale toitu ja ebasobilikke abivahendeid. Abistajatel puuduvad teadmised ning oskused. Hageja viitas sotsiaalministri määrusega nr 128 kehtestatud tervishoiuteenuse kvaliteedi tagamise nõuete §-le 3, mille kohaselt vastutab tervishoiuteenuse osutaja patsiendile osutatud tervishoiuteenuse kvaliteedi eest. Kostja on hagejale tervishoiuteenuse osutamisel määranud hagejale kaks vangist abistajat, kes peaksid osutama pidevat kõrvalabi ehk patsiendi hooldusteenust. Abistajad vahetuvad pidevalt ning hagiavalduse esitamise ajaks on neid olnud 14. Hageja viitas sotsiaalministri määruse nr 128 § 8 lõikele 21, mille kohaselt peab tervishoiuteenuse osutaja hooldajate arendamiseks ja pädevuse tõstmiseks tagama hooldajate kutsealase koolituse vähemalt 16 tunni ulatuses. Seni hagejale määratud hooldajad on olnud ilma igasuguste hooldaja kutsealaste oskusteta ja nende endi sõnul ilma koolituseta. Kostja rikub tervishoiuteenuse osutaja nõudeid.
11.Tetrapareesia diagnoosiga haigete tõstmiseks kasutatakse tavaliselt spetsiaalset tõstemehhanismi ja haige keha toetavat alust. Kostja neid ei kasuta. Hooldajate ebapädevuse tõttu tekitavad nad hageja abistamisel ehk tõstmisel või keha asendi muutmisel sageli valu. Nad on hagejat ära löönud kambris olevate esemete vastu ja pillanud. Kirjeldatud tegevused tekitavad hagejale täiendavaid haavandeid, valu ja kannatusi. Lisaks on hooldajatest vangide näol tegemist tõenäoliselt HIV positiivsete narkomaanidega, kellega kokkupuude tekitab hagejale täiendava terviseriski.
12.Tetrapareesia diagnoosiga hagejale ei tehta vajalikke füsioteraapia protseduure, mille tõttu on lihastoonus madal ja iga hooldajate liigutamine tekitab hagejale väljakannatamatut valu. Kuna hageja seedimine on aeglustunud, vajab ta eritoitu. Hagejale on võimaldatud seedekulgla libedamaks läbimiseks täiendavat õli, kuid see on ebapiisav. Kostja ei võimalda hagejale toortoitu, mis hõlbustaks seedimist ja vähendaks kannatusi.
13.Hagejal puuduvad meditsiinilised eriteadmised, mistõttu ta ei tea, kas kehal esinevad lamatised, mitteparanevad haavandid, jäsemete tursed ja veri uriinis on tingitud valest diagnoosist või raviveast. Hageja on saanud neli antibiootikumide kuuri, aga haavandid ei parane ja uriinis on endiselt veri. Hagejale psühhiaatri määratud ravimid tekitasid kõrvalnähuna jäsemete tursed. Hageja tervislik seisund on halvenenud.
14.Hageja viitas VÕS §-le 759 ja § 758 lõikele 1 ning leidis, et kostja on osutanud talle tervishoiuteenust. Tervishoiuteenuse leping hõlmab hageja hooldamist. Kostja on osutanud ebapiisavat ja mittekvaliteetset hooldusteenust ning ravi. Hageja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist lepingu rikkumise tõttu. Hageja viitas VÕS §-le 762 ja leidis, et hoolsuskohustuse nõuetekohaseks täitmiseks ei saa pidada olukorda, kus tervishoiuteenuse saajal tekivad pidevalt
uued lamatised ja haavandid, uriinis esineb veri ja mitteoskuslik hooldus põhjustab korduvalt väljakannatamatut valu.
15.31.10.2017 seisukohtades leidis hageja, et talle osutatud tervishoiuteenust ei ole sotsiaalministri määrusega kehtestatud korras nõuetekohaselt dokumenteeritud. Dokumenteerimise korra eiramine andis kostjale võimaluse väita, et hagejal esinesid lamatised ja haavandid juba vanglasse saabumisel ja need ei ole tekkinud ebapiisava tervishoiuteenuse osutamise tagajärjel. Hageja leidis, et kuigi tal esines lamatisi ja haavandeid, on vanglas viibimise ajal ebapiisava ravi- ja hooldusteenuse osutamise tõttu tekkind uued haavandid ja lamatised uutes keha piirkondades.
16.Hageja kannatas pidevat valu ning vaatamata tema korduvatele nõudmistele osutati talle valuravi alles alates 2017. aasta augusti lõpust. Kuna hagejale tervishoiuteenuste osutamine jäi nõuetekohaselt dokumenteerimata ehk hageja kõiki pöördumisi ning kaebusi ei ole ravilugudesse kas piisava täpsusega sisse kantud või osaliselt üldse mitte kantud, ei pea hageja VÕS § 758 lg 2 ja § 770 lg 3 alusel kostja vastutuse aluseks olevaid asjaolusid tõendama. Hageja osundas, et täiendavaid tõendeid tal esitada ei ole.
17.29.12.2017 menetlusdokumendis täpsustas hageja oma nõuet. Hageja pöördumised jäid ravilukku kandmata. Negatiivse asjaolu tõendamiseks ei ole hagejal võimalik esitada tõendeid, välja arvatud märge raviloos nr 15, mille puhul on arst hageja vaevuste osas märkinud „sissekanne puudub“. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja osutas hagejale tervishoiuteenust. Vaidlus on selles, kas hageja vajas hooldust ning kas kostja pidi talle osutama hooldusteenust. Kostja esindaja istungil avaldatud väited, et hagejal ei esinenud hooldusvajadust ning talle määrati abilised, on vastuolus 15.12.2016 sissekandega raviloos nr 3. Raviarst on märkinud sissekandes, et hageja on hooldushaige ning et kambris on kaks hooldajat, kellele on selgitatud hoolduspõhimõtteid.
18.30.01.2017 on raviarst teinud ravilukku nr 48 sissekande, et hageja on hoolduspatsient tetrapareesiaga peale selgroo traumat aastaid tagasi. Kui nõustuda kostja väitega, et hooldajaid ei määratud, ei vastaks tervishoiuteenust VÕS § 762 nõuetele, sest raviloos fikseeritud hooldusvajadusega patisendile hooldusteenust tegelikult ei osutatud ja suhteliselt abitus seisundis patsient jäeti kambris vastavat koolitust ja teadmisi mitteomavate „abistajate“ aidata. Hagejale määratud hooldajad/abistajad ei vastanud hooldajatele esitatavatele nõuetele ja põhjustasid hagejale valu ja kannatusi. Viidatud asjaolud on tõendatud kannetega 05.01.2017 raviloos nr 19 ja 12.01.2017 raviloos nr 29.
19.Hageja viibis Tallinna Vanglas alates 14.12.2016 ja vaadati samal päeval arsti poolt läbi. Vastavalt arsti 14.12.2016 sissekandele ravilukku nr 1 fikseeriti hagejal lamatised mõlemal pool tuharatel ja ristluul. Järgnevalt on ravilugudesse märgitud korduvalt erinevaid nahakahjustusi, haavandeid ja lamatisi, millised tekkisid hagejal vanglas viibimise ajal ja seda eelkõige põhjusel, et abitule hagejale, kes ise ennast ei suuda hooldada, ei osutatud nõutavat hooldust.
20.17.02.2017 märkis arst XXX raviloosse, et hageja staatuse objektiviseerimiseks ja abivahendite vajaduse konkretiseerimiseks on vajalik füsioteraapiline hindamine, et hinnata füüsilist vormi ja leida võimalikke mooduseid kinnipeetava olme ning toimetuleku parandamiseks. Vajalikuks peetud füsioteraapilist hindamist tegelikult ei tehtud. Edaspidi on korduvalt ravilukku tehtud kandeid selle kohta, et hagejal esines uriinis veri, kuid kuni teise vanglasse üle viimiseni probleemi välja ei ravitud. Hageja ei saanud kohast ravi.
21.Ravilugudes on märgitud korduvalt tekkinud uusi lamatisi, haavandeid ja jalgade turseid, mida vanglasse saabumisel ei esinenud, samuti kõhukinnisust ja valu. Viimase kohast ravi hakkas hageja saama alles 09.09.2017. Hageja tervislik seisund halvenes.
KOSTJA VASTUVÄITED
22.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja nõustus, et ta on tervishoiuteenuse osutaja, kellel on hagejaga eraõiguslik lepinguline suhe. Kostja viitas VangS § 52 lõikele 1 ja lõikele 2, samuti VÕS § 758 lõikele 1, §-le 759. Kostja ei ole lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud.
23.Hageja peab tõendama kostja diagnoosi- või ravivea ja endal terviserikkega kahju tekkimise ning põhistama, miks ta arvab, et õige diagnoosi või ravi saamise korral ei oleks kahju tekkinud. Kostja osutatud tervishoiuteenus vastas nõutavale tasemele VÕS § 762 mõttes. Kostja seisukohta toetab tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni 20.07.2017 hinnang, mille kohaselt hageja sai Tallinna Vanglas vangla eeskirjade kohast võimalikku parimat abi. Objektiivsetele andmetele tuginedes ei ole hageja terviseseseisund halvenenud, mistõttu ei ole hagejal takistusi vanglakaristuse kandmisel (Harju Maakohtu 08.09.2017 määrus kriminaalasjas nr XXX).
24.Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu andmetel paiknes hageja Tallinna Vanglas ajavahemikul 14.12.2016 kuni 26.09.2017. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hagejal on kaelatraumast põhjustatud liigutuste- ja liikumisfunktsiooni püsiv häire, mistõttu ta vajab igapäevatoimingutes kõrvalist abi. Kostjale teadaolevalt ei vajanud hageja Tallinna Vanglas viibimise ajal ööpäevaringset erihooldusteenust, millise näidustamisel tulnuks hageja suunata hoolekandeasutusse.
25.Kogu Tallinna Vanglas viibimise ajal oli hagejale määratud abiliseks kaks kinnipeetavat, kelle ülesandeks oli hageja abistamine igapäevatoimingutes, millistega hageja terviseseisundi tõttu ise hakkama ei saanud ehk tõstmine tooli ja voodisse, pesemine, mähkmete vahetamine jms. Nimetatud tegevused meditsiinilist eriharidust ei vaja. Kostja selgitas ja näitas kaaskinnipeetavatest abistajatele ette töövõtted. Kambris olid paberkandjal olemas vastavad juhised, samuti tuli hagejal endal vajadusel abistajaid juhendada. Kaaskinnipeetavatest abilised määrati erivajadustega hageja abiliseks VangS § 37 lg-te 1 ja 5, § 38 lg-te 1, 2, 21, § 39 lg 3, § 43 lg-te 1, 2 alusel. Kõik abilised andsid nõusoleku hageja abistamiseks tegevustes, millistega hageja hakkama ei saa.
26.Hagejale oli tagatud meditsiiniosakonnas ööpäevaringse vältimatu abi saamine. Nii pere- kui valveõde selgitasid vajadusel hagejale määratud abistajatele täiendavaid töövõtteid. Tegevusi, milleks olid vajalikud erialased teadmised ja oskused ehk haavade ravi, sidumine jms teostasid meditsiintöötajad. Kuivõrd hageja seisund ei nõudnud ööpäevaringselt eriväljaõppega tervishoiuteenuse osutaja poolset abistamist, oli abistajate eesmärgiks hageja igapäevatoimingutega abistamine. Kostja viitas sotsiaalhoolekande seadusele ja leidis, et ka väljaspool vanglat peab puudega isik oma abistajat juhendama, kuid õigusaktidest ei tulene, et abistaja peaks olema meditsiinilise eriharidusega tervishoiuteenuse osutaja ning igapäevatoimingutes ei võiks abivajavat isikut toetada muu isik.
27.Meditsiiniosakonna töötajad instrueerisid hagejale määratud hooldajaid igapäevatoimingutes abistamisel vajalike hügieeninõuete järgimise vajadusest. Samuti väljastati abistajatele isikukaitsevahendid. Arvestades, et HIV-viirus levib kaitsmata seksuaalvahekorra, ühiste süstalde kasutamise ning emalt lapsele raseduse, sünnituse ja rinnapiima kaudu, ei pea kostja võimalikuks, et igapäevatoimingutes abistamise puhul oleks hagejal tõenäosus saada abistajalt HIV-viirus.
28.Hageja tervisekaardi, õendusanamneesi ja kiirabikaardi andmetel olid hagejal 14.12.2016 lamatised mõlemal pool tuharatel ja ristluul. Seega olid hagejal lamatishaavad juba Tallinna Vanglasse paigutamisel. Arvestades, et hageja liigutuste- ja liikumisfunktsioonid on häiritud juba
2009. aastast, oli hageja teadlik lamatiste tekkemehhanismist ning võimalustest lamatiste teket vältida. Kuna hagejal olid juba enne Tallinna Vanglasse paigutamist ulatuslikud lamatiste probleemid, võib järeldada, et vabaduses viibimise ajal hageja oma tervise suhtes piisavalt hoolt üles ei näidanud.
29.Hageja tervisekaardi arvukaid sissekandeid ning meditsiiniosakonna juhataja 02.10.2017 selgitusi arvestades on meditsiinitöötajad hageja terviseseisundit pidevalt hinnanud, jälginud ning ravinud. Hagejale määratud abistajatele on selgitatud vajadust hageja sagedaseks asendi muutmiseks, kuid vajadusel tuli hagejal endal istumis- või lamamisasendi muutmise vajadusest märku anda, kuivõrd vaid isik ise oskab enda abistajaid suunata ja juhendada vastavalt vajadusele ning arvestades tegelikku olukorda. Kuna hageja eelistab voodis lamamise asemel enamuse ärkveloleku ajast istuda ratastoolis, kus istumisasendi muutmine on mõnevõrra piiratum, ei saa kostjale ette heita hagejal lamatiste tekkimist või nende osas piisava ravi mitte tagamist.
30.Hagejal olid juba Tallinna Vanglasse saabumisel põieprobleemid. Tervisekaardist nähtub, et 14.12.2016 kella 17 ajal olid hagejal kaebused tervise osas ning kuna oli kahtlus kusepõiepõletikule, määrati hagejale ravi. Hageja keeldus 15.12.2016 sissekande kohaselt ravist, nõudes originaalpakendis ravimit. 20.12.2016 ja 27.12.2016 korrigeeriti hageja ravi. Vangla perearsti 02.01.2017 sissekande kohaselt oli hageja kaebuseks veri uriinis ning arsti otsusel tuli uriin võtta kateetrina, millest hageja kategooriliselt keeldus. 05.01.2017 teostati hagejale UH uuring, mille tulemusel sedastati hagejal vasakus neerus karikakivi.
31.Meditsiiniosakonna juhataja 02.10.2017 selgituste kohaselt oli hematuuria põhjuse väljaselgitamiseks tehtud hagejale korduvalt ultraheli, kompuutertomograafia ja magnetresonantstomograafia uuringuid. Näidustatud uriinianalüüsi võtmisest kateetriga või kuseteede uuringust tsüstoskoopiaga keeldus hageja korduvalt, sh Ida-Tallinna Keskhaiglas uroloogi vastuvõtul viibides. Alles 06.06.2017 andis hageja nõusoleku tsüstoskoopiaks ja kostja sai 17.07.2017 uuringu teostada. Uuringu tulemusena diagnoositi hagejal krooniline alumiste kuseteede põletik. Kasvajat ureetras ega kusepõies ei sedastatud. Hagejale anti ravisoovitused ning määrati antibiootikumravi. Seega on kostja pidevalt tegelenud hageja raviga. Hagejale ravi osutamisel tekkinud takistused olid tingitud hagejast endast.
32.Tallinna Vangla meditsiiniosakonna juhataja selgitusel keeldus hageja Tallinna Vanglasse paigutamisel korduvalt rehabilitatsiooniplaani väljastamisest. Alles hilisemate vestluste käigus selgus, et hageja ei ole nimetatud dokumentide koopiate väljastamist Sotsiaalkindlustusametist taotlenud. Seejärel pöördus kostja ise Sotsiaalkindlustusameti poole taotlusega väljastada hagejale koostatud rehabilitatsioonikava, misjärel ilmnes, et hagejal puudus kehtiv rehabilitatsiooniplaan. Viimati määratud rehabilitatsioonikava kaotas kehtivuse 31.03.2015 ning hageja uue kava määramist ei taotlenud.
33.Tuginedes vangla taastusraviarsti raviotsustele, mille kohaselt oli hagejale näidustatud iseseisvalt velotrenažööril harjutuste tegemine ning võimalusel taastusravi õe juhendamisel skeletti, lihaseid ja liigeseid toetavate harjutuste sooritamine, väljastati hagejale harjutuste teostamiseks kambrisse vajalik treeningseade. Kaaskinnipeetavatest abilistega hageja võimlemisharjutusi teha ei soovinud. Hageja leidis, et tema juurde peab tulema füsioterapeut. Hageja keeldus oma abilistele selgitamast ergonoomilisi siirdumisvõtteid. Hageja keeldus oma abiliste juhendamisest. 17.02.2017 viibis hageja taastusraviarsti vastuvõtul, kus hagejale näidustati tema staatuse objektiviseerimiseks, abivahendite vajaduse konkretiseerimiseks ning kohanduste tegemiseks füsioterapeutiline hindamine.
34.Tervisekaardi sissekande kohaselt viibis hageja 30.03.2017 taastusravi õe vastuvõtul eesmärgiga teostada taastusravi, kuid hageja oli kõige suhtes negatiivselt meelestatud ning
keeldus velotrenažööri kasutamisest põhjendusel, et selleks ei ole kambris piisavalt ruumi. Taastusravi õe sissekande kohaselt puudus hagejal igasugune koostöö ja soov taastusraviga tegeleda. Kuigi hageja taastusraviga tegelemisest keeldus, jätkas ta rehabilitatsiooniteenuse osas kaebuste esitamist. Korduval taastusraviarsti vastuvõtul 19.05.2017 näidustas arst hagejale võimlemise, lisapatjade abil asendravi magamiseks ja puhkamiseks ning pedaalidega trenažööri väntamiseks. Taastusravi õe korduv vastuvõtt toimus 14.06.2017 ning hagejale anti kambrisse velodrenažöör, millega hagejal oli võimalus abiliste abil igapäevaselt harjutusi sooritada. Taastusravi õe vastuvõtud toimusid hagejal 08.07.2017, 02.08.2017 ja 12.09.2017.
35.Kostja leidis, et eeltoodust tulenevalt ei jätnud kostja teostamata vajalikke protseduure hageja seisundi parandamiseks. Hagejale oli igakülgne abi kättesaadav ja tagatud, kuid hageja ise ei soovinud taastusraviga tegeleda, keeldudes korduvat näidustatud harjutuste tegemisest ja velotrenažööri kasutamisest.
36.Kostja viitas VangS § 47 lõikele 1 ja lõikele 3. Kostja lähtub kinnipeetavate toitlustamisel Sotsiaalministri 31.12.2002 määrusest nr 150 „Toidunormid kinnipidamisasutustes“. Määrus on välja töötatud Sotsiaalministeeriumi toitumisspetsialistide poolt. Kinnipeetava ööpäevase toiduenergiavajaduse hindamisel arvestatakse kinnipeetava vanust, sugu, tehtavat tööd ja kehalist aktiivsust. Lähtutakse põhimõttest, et kinnipeetav ei pea sööma küllastustundeni, ööpäevane toiduenergiavajadus on arvutatud teaduspõhiselt. Nimetatud määruse § 1 lg 2 kohaselt päevane toidunorm peab katma kinnipeetava elutegevuseks vajaliku toidutarbe, rahuldama optimaalse toiduenergiavajaduse ning minimaalse mikrotoitainete (vitamiinid ning mineraaltoitained) ja valguvajaduse. Sama paragrahvi lõige 4 kohaselt toidunormi määramisel arvestatakse kinnipeetava ööpäevast toiduenergiavajadust, terviseseisundit, elanikkonna üldisi toitumistavasid ning võimaluse piires kinnipeetava oma religiooni toitumistavasid ning lõige 5 sätestab, et tervishoiutöötaja ettekirjutusel kindlustatakse erivajadustega kinnipeetava dieettoitlustamine või antakse tavalisele toidunormile lisaks igapäevast lisatoitu.
37.Erivajadustega kinnipeetavate osas kindlustatakse toitlustamine vastavalt tervishoiutöötaja ettekirjutustele, mille eelduseks on erivajaduse eelnev tuvastamine. Gastroenteroloog ei ole ette näinud meditsiinilist näidustust hagejale määratud taimetoidu menüüst mõne toiduaine väljajätmiseks või asendamiseks. Hagejale oli tagatud võimalus osta meelepäraseid toiduaineid vangla kauplusest.
38.Kokkuvõttes leidis kostja, et asjas kogutud tõendid ei tõenda, et tervishoiuteenus ei vastanud nõutavale tasemele VÕS § 762 mõttes. Hagejale on igakülgne abi olnud kättesaadav ja tagatud. Hageja väited asjakohase ravi mitteosutamise kohta ei ole tervisekaardi sissekannete alusel kuidagi tõendatud ega vasta tegelikkusele.
39.Tõele ei vasta hageja väited tema tervise halvenemise kohta. Hageja ei ole esitanud selle kohta tõendeid. Hageja tervisekaardist, 14.12.2016 õendusanamneesist ja kiirabikaardist, tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni 20.07.2017 hinnangust ning Harju Maakohtu 08.09.2017 määrusest kriminaalasjas nr XXX6 tema tervise halvenemist ei nähtu. Hageja väited tervise halvenemisest ei ole usutavad, sest hageja on ise korduvalt ravist keeldunud.
40.31.01.2018 seisukohtades viitas kostja VÕS § 770 lõikele 1 ja lõikele 3. Ravilugude väljavõtetest nähtuvalt on hageja pöördumised meditsiinitöötajate poole nõuetekohaselt dokumenteeritud. Hageja ei ole esitanud mitte ühtegi asjakohast tõendit, millega oleks võimalik tõendada tema väiteid tervishoiuteenuse osutamise lepingu rikkumise kohta, sh võimalike diagnoosi- ja ravivigade või patsiendi teavitamise ja tema nõusoleku saamise kohustuse rikkumise eest.
41.Kostja on hagejale taganud vajamineva arstiabi ja tingimused vastavalt kinnipidamisasutuse võimalustele. Ravilugudest nähtub, et hageja on korduvalt keeldunud kateeteruriinianalüüsi andmisest (ravilugu nr 16, 39), mille tõttu oli takistatud hageja tervisesiundi diagnoosimine ning haigusseisundile vastava ravi määramine. Samuti keeldus hageja raviloo nr 3 kohaselt 15.12.2016 kusepõiepõletiku vastu määratud ravist ning raviloo nr 36 kohaselt 15.01.2017 bakteriaalse infektsiooni raviks määratud ravimist Ciprofloxacin. Ulatuslikud lamatishaavad olid hagejal juba Tallinna Vanglasse paigutamisel. Taastusravi saamiseks puudus hagejal endal huvi. Hageja väited hingeliste kannatuste kohta ei ole usutavad, sest hageja keeldus ise korduvalt ravist.
42.11.04.2018 menetlusdokumendis tõi kostja välja, et KrMS § 199 lg 1 p 6 kohaselt ei alustata kriminaalmenetlust, kui kahtlustatav või süüdistatav on parandamatult haigestunud ning ei ole seetõttu võimeline kriminaalmenetluses osalema ega karistust kandma. KrMS § 200 sätestab, et kui kohtueelses menetluses ilmneb KrMS §-s 199 nimetatud asjaolu, mis välistab kriminaalmenetluse, lõpetatakse menetlus uurimisasutuse määruse alusel ja prokuratuuri loal või prokuratuuri määrusega. Hageja suhtes eelnimetatud paragrahvides sätestatud kriminaalmenetlust välistavaid aluseid ei esinenud.
43.Hageja suhtes alustati kriminaalmenetlust ning kohtuotsusega kriminaalasjas nr XXX tunnistati hageja süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja mõisteti talle karistuseks 3-aastane vangistus. Tallinna Ringkonnakohus on eelnimetatud kohtuasjas 16.03.2017 tehtud kohtuotsuse punktis 5.7 märkinud, et isiku kohtuarstliku ekspertiisi kohaselt võimaldas hageja tervislik tal osaleda kohtuistungitel ja kanda vanglakaristust. Seega teostati hageja suhtes enne vanglasse paigutamist ekspertiis.
44.Kostja viitas VangS § 52 lõikele 1 ja lõikele 2, § 53 lõikele 1. Tallinna Vangla direktori 31.01.2013 käskkirjaga nr 20 kinnitatud „Tallinna Vangla Kodukord“1 p-st 20.1 tulenevalt töötavad meditsiiniosakonna teenistujad kinnitatud graafiku alusel ööpäev läbi ning p 20.4 kohaselt vältimatu abi vajadusest teavitatakse viivitamatult valvemeedikut. Eeltoodust tulenevalt on kinnipeetavatele meditsiiniteeninduse ööpäevaringseks tagamiseks vanglas ööpäevaringselt olemas meditsiiniõde ning hagejal oli ööpäevaringselt võimalik pöörduda meditsiiniosakonda õendusabi saamiseks.
45.31.10.2018 seisukohas leidis kostja, et tema väiteid toetab riiklikult tunnustatud ekspertide arvamus.
KOHTU PÕHJENDUSED
46.Arvestades hageja nõudeid ja kostja vastuväiteid ning hinnates kogumis kõiki tõendeid, leiab kohus, et hagi ei kuulu rahuldamisele.
47.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) hageja viibis Tallinna Vanglas 14.12.2016 kuni 26.09.2017; 2) hagejal on diagnoositud tetrapareesia, mille tõttu ta ei liigu iseseisvalt ning vajab kõrvalabi enese eest hoolitsemisel ja liikumisel; 3) hageja ja kostja vahel oli lepinguline suhe tervishoiuteenuste osutamiseks.
48.Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostja on rikkunud tervishoiuteenuse lepingut ning kas kostja on seetõttu kohustatud hüvitama hagejale mittevaralise kahju.
49.11.04.2018 esitas kostja kohtule taotluse võtta käesoleva asja tõendite juurde kohtuarstlik ekspertiisiakt, mis koostati hageja suhtes kriminaalasjas nr XXX. Nimetatud ekspertiisiaktiga tuvastati, et hageja tervislik seisund võimaldab tal osaleda kohtuistungitel ja kanda vanglakaristust. Kuna kostja ei olnud menetlusosaliseks nimetatud kriminaalasjas, ei saa kostja ekspertiisiakti ise kohtule esitada. Hageja kostja taotlusele vastu ei vaielnud.
50.Kohus leiab, et kostja taotlus ei kuulu rahuldamisele vaatamata sellele, et hageja ei esitanud taotlusele vastuväiteid. Käesolevas asjas ei vaidle pooled selle üle, kas hageja tervislik seisund võimaldas tal kanda vanglakaristust või mitte. TsMS § 238 lg 1 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. TsMS § 238 lg 1 p 1 järgi ei ole tõendil asjas tähtsust, kui tõendavad asjaolu ei ole vaja tõendada, muu hulgas kui asjaolu ei ole vaidlusalune. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja kandis kostja juures vanglakaristust.
51.Hageja nõue kohtu hinnangul rahuldamisele ei kuulu. Hageja ei ole oma väiteid tõendanud ega piisavalt põhistanud. 11.12.2107 eelistungil (toimiku lk 103-106) selgitas kohus hagejale vajadust välja tuua, milliseid kohustusi on kostja rikkunud. Kohus selgitas hagejale VÕS § 758 lg 1, § 762 ja § 770 lg 4. Kohus selgitas, et hageja väited dokumenteerimiskohustuse rikkumise kohta on tõendamata ja põhistamata. Kohus selgitas hagejale vajadust tõendada, et tema tervislik seisund halvenes ravivea tõttu. Kohus selgitas hagejale vajadust välja tuua ja tõendada neid asjaolusid, millele tuginedes ta mittevaralise kahju nõude esitab. Vaatamata kohtu selgitustele hageja oma nõuet täiendavalt ei tõendanud.
52.Hageja heitis kostjale ette, et viimane eirab tema erivajadusi. Hagejat abistavad kinnipidamisasutuses vajalikke teadmisi ja oskusi mitteomavad vangidest abistajad. Oskamatud abistajad pillasid hagejat korduvalt maha. Lisaks on tegemist tõenäoliselt HIV positiivsete narkomaanidega, kes on hageja jaoks terviseriskiks. Kostja andis hagejale valet toitu, mille tõttu tekkisid hagejal seedeprobleemid. Hagejale oli vajalik toortoit. Vale ravi ja hoolduse tõttu tekkis hagejal uuriinis veri ning ta ei saanud ravi. Ebapiisava hoolduse tõttu tekkisid haavandid ja lamatised, millele kostja ei pööranud piisavat tähelepanu. Hagejale on tekitatud füüsilist valu ja kannatusi, hageja seisund on halvenenud. Füsioteraapilist hindamist hagejale ei tehtud, talle ei võimaldatud raviliikumist ega trenažööri. Hageja pöördumised jäid nõuetekohaselt dokumenteerimata, mistõttu ei pea hageja kostja vastutuse aluseks olevaid asjaolusid tõendama. Eeltoodu tõttu on hagejale tekkinud mittevaraline kahju.
53.Kostja vaidles hageja väidetele vastu. Hageja tervis ei ole halvenenud. Hagejale oli vanglas määratud kaks kinnipeetavast isiklikku abistajat, kes olid juhendatud ning kes ei pidanud omama meditsiinilist ettevalmistust. Meditsiiniosakond tagas hagejale ööpäevaringse meditsiinilise abi ning meditsiinilisi toiminguid kinnipeetavatest abilised ei teinud. Alusetu on hageja etteheide, et tema abistajad olid HIV positiivsed, kuna igapäevatoimingutes ei ole viirus nakkav ning abistajatele olid eraldatud kaitsevahendid. Lamatised olid hagejal juba vanglasse saabumisel ning kostja tagas nende ravi, hindas ja jälgis hagejat pidevalt. Põieprobleemid olid hagejal samuti juba haiglasse saabumisel. Nende ravimisel keeldus hageja algselt talle antud ravimist ja seejärel korduvalt vajalikust uuringust diagnoosi täpsustamiseks. Diagnoosi oli võimalik täpsustada ning uus ravi määrata pärast seda, kui hageja lõpuks uuringuga nõustus.
54.Kehtiv rehabilitatsiooniplaan hagejal puudus. Kostja taastusraviarst määras hagejale harjutuste tegemise velotrenazööril ning hagejale võimaldati trenažöör, kuid hageja ei soostunud harjutusi tegema ja vastavas osas oma abilisi juhendama. Toortoit ei olnud hagejale näidustatud ning toitlustamisel lähtus kostja kehtivatest õigusaktidest. Hageja terviseprobleemidega tegeleti peaaegu ülepäevaselt ning kõik hageja pöördumised on nõuetekohaselt dokumenteeritud. Kohus nõustub kostja väidetega ning leiab, et kostja väiteid tõendavad asjas kogutud tõendid.
55.VÕS § 758 lg 1 sätestab, et tervishoiuteenuse osutamise lepinguga kohustub üks isik (tervishoiuteenuse osutaja) osutama oma kutsetegevuses teisele isikule (patsient) tervishoiuteenust, eelkõige vaatama patsiendi arstiteaduse reeglite järgi tema tervise huvides läbi, nõustama ja ravima patsienti või pakkuma patsiendile sünnitusabi, samuti teavitama patsienti tema tervisest ja ravi käigust ning tulemustest. Tervishoiuteenuse osutamine hõlmab ka patsiendi hooldamist tervishoiuteenuse osutamise raames, samuti muud tervishoiuteenuse osutamisega otseselt seotud tegevust.
56.Iseenesest ei vaidle pooled selle üle, et kostja ja hageja vahel oli leping tervishoiuteenuse osutamiseks. Kohtu hinnangul tuleb aga eristada tervishoiuteenuse osutamist ja selle raames vajalikku hooldust nendest tegevustest, milliste osas tuli hagejat abistada seoses tema liikumispuudega. Kohus osundab, et hageja kui liikumisvõimetu patsiendi abistamine tema igapäevatoimingute tegemisel, mis ei hõlmanud endas vajadust hooldada teda mõne konkreetse haiguse või vaevuse ravimise käigus, ei ole hõlmatud raviteenuste osutamise lepinguga. Nii ei abistata mitte kõiki liikumispuudega isikuid alati tervishoiuteenuste osutajate juures, kui isik ei vaja ravi.
57.VÕS § 762 sätestab, et tervishoiuteenus peab vastama vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja seda tuleb osutada tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega. Vajaduse korral peab tervishoiuteenuse osutaja suunama patsiendi eriarsti juurde või kaasama eriarsti.
58.VÕS § 769 näeb ette, et tervishoiuteenuse osutaja peab patsiendile tervishoiuteenuse osutamise nõuetekohaselt dokumenteerima ning vastavaid dokumente säilitama. Patsiendil on õigus nende dokumentidega tutvuda ja saada neist oma kulul ärakirju, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 770 lg 1 kohaselt vastutab tervishoiuteenuse osutaja oma kohustuste süülise rikkumise eest, eelkõige diagnoosi- ja ravivigade ning patsiendi teavitamise ja tema nõusoleku saamise kohustuse rikkumise eest. VÕS § 770 lg 3 järgi peab tervishoiuteenuse osutaja vastutuse aluseks olevat asjaolu tõendama patsient, välja arvatud juhul, kui patsiendile tervishoiuteenuse osutamine on jäetud nõuetekohaselt dokumenteerimata.
59.Käesolevas asjas ei ole hageja vaatamata kohtu selgitustele välja toonud ega tõendanud, milles seisnesid kostja diagnoosi- ja ravivead ning kuidas oli tegemist süüliste rikkumistega. Hageja on väitnud paljasõnaliselt, et tema pöördumised jäid nõuetekohaselt dokumenteerimata. Vaatamata sellele ei suutnud hageja isegi üldsõnaliselt välja tuua, millal ja millised tema pöördumised dokumenteerimata jäid. Mõlema poole esitatud tõenditest, sh ravilugudest, nähtub, et kostja tegeles ja dokumenteeris peaaegu igapäevaselt hageja pöördumisi ning hagejale osutatud tervishoiuteenuseid. Korduvalt on ravilukku tehtud kandeid ainuüksi seetõttu, et hageja on nõudnud oma pöördumise fikseerimist. Eeltoodu tõttu ei ole kohus tõendatuks ega usutavaks hageja väidet, et tema pöördumisi ei ole dokumenteeritud. Tõendamiskoormus lepingu rikkumise osas lasus hagejal.
60.Tervishoiuteenuse korraldamise seaduse (TTKS) § 1 lg 21 järgi kohaldatakse antud seadust tervishoiuteenuse osutamise korraldusele vanglates koos vangistusseadusest tulenevate erisustega. VangS § 52 lg 1 näeb ette, et tervishoiuteenuseid vanglas osutab tervishoiutöötaja vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätetele. Eriarstiabi osutamisel ei kohaldata vangla suhtes TTKS § 21 lõikes 1 ja § 22 lõikes 2 toodud juriidilise vormi nõudeid. VangS § 52 lg 2 kohaselt on arst kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde, samuti täitma teisi talle pandud ülesandeid. Kohtu hinnangul nähtub asjas kogutud tõenditest, et hageja tervislikku seisundit on vanglas
pidevalt jälgitud ning hageja on saanud vajalikku ravi. Hageja tervise halvenemist asjas kogutud tõendite pinnalt järeldada ei saa.
61.VangS § 53 lg 1 kohaselt tagatakse kinnipeetavale ööpäevaringse vältimatu abi kättesaadavus. VangS § 53 lg 2 näeb ette, et kinnipeetav, kes vajab ravi, mille andmiseks puudub vanglas võimalus, suunatakse arsti poolt ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Kinnipeetava valve tervishoiuteenuste osutamise ajal tagab vanglateenistus. Kohtu hinnangul nähtub asjas kogutud tõenditest, et vajaduse korral on hageja suunatud eriarstiabi osutaja juurde.
62.TTKS § 2 lg 1 järgi on tervishoiuteenuseks tervishoiutöötaja tegevus haiguse, vigastuse või mürgistuse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist. Tervishoiuteenuste loetelu on kehtestatud sotsiaalministri 10.01.2002 määrusega nr 13.
63.Viidatud määruse §-s 1 on loetletud teenused, mida saab pidada tervishoiuteenusteks. Liikumispuudega isiku abistamine tema igapäevatoimingute tegemisel ei ole loetelus märgitud. TTKS § 3 lg 1 järgi on tervishoiutöötajaks antud seaduse tähenduses arst, hambaarst, õde ja ämmaemand, kui nad on registreeritud Terviseametis. TTKS § 24 järgi loetakse õendusabiks ambulatoorset või statsionaarset tervishoiuteenust, mida osutavad õde ja ämmaemand koos pere-, eri- või hambaarstiga või iseseisvalt. Õendusabi erialade loetelu on kehtestatud sotsiaalministri 11.06.2001 määrusega nr 58. Antud määruse §-s 2 on loetletud õendusabi erialad ning liikumispuudega isiku abistamine tema igapäevategevuste läbiviimisel ei ole loeteluga hõlmatud. Seega ei kujuta liikumispuudega isiku igapäevane abistamine endast tervishoiuteenuse osutamist.
64.Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 27 reguleerib isikliku abistaja teenuse eesmärki ja sisu. SHS § 27 lg 1 järgi on isikliku abistaja teenus kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on suurendada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puude tõttu füüsilist kõrvalabi vajava täisealise isiku iseseisvat toimetulekut ja osalemist kõigis eluvaldkondades, vähendades teenust saava isiku seadusjärgsete hooldajate hoolduskoormust. SHS § 27 lg 2 järgi abistatakse teenuse osutamisel teenuse saajat tegevustes, mille sooritamiseks vajab isik puude tõttu füüsilist kõrvalabi. Isiklik abistaja aitab isikut tema igapäevaelu tegevustes, nagu liikumisel, söömisel, toidu valmistamisel, riietumisel, hügieenitoimingutes, majapidamistöödes ja muudes toimingutes, milles isik vajab juhendamist või kõrvalabi. Kuigi kostja näol ei ole tegemist kohaliku omavalitsusega, vastavad kohtu hinnangul hagejat igapäevatoimingutes abistanud kaaskinnipeetavad isikliku abistaja mõistele SHS § 27 lg 2 mõistes. Nende isikute tegevuse eesmärgiks oli hagejat abistada liikumisel, riietumisel, hügieenitoimingutes ja muudes toimingutes, kus hageja liikumispuude tõttu abi vajas.
65.SHS § 29 reguleerib nõudeid teenust vahetult osutavale isikule. SHS § 29 lg 1 näeb ette, et teenuse osutamisel lähtub teenust vahetult osutav isik haldusaktist või halduslepingust ja teenuse saaja juhistest. Eeltoodust lähtudes ei pea isikliku abistaja teenust osutav isik olema tervishoiuteenuse osutajale vastava kvalifikatsiooniga. Õigusaktid ei kehtesta peale juhendamise muid kvalifikatsiooninõudeid. Hageja väited selle kohta, et teda abistanud isikul puudus nõutav kvalifikatsioon, ei ole kooskõlas kehtivate õigusaktidega ja on alusetud.
66.VangS § 38 lg 1 kohaselt kindlustab vanglateenistus võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel. VangS § 39 lg 3 järgi rakendatakes vangla majandustöödel töötavat kinnipeetavat tööle vastavalt töö eripärale vanglateenistuse äranägemisel. Kohus nõustub kostja väidetega, et eeltoodud sätete alusel oli kostjal õigus rakendada kinnipeetavaid tööle hageja isiklike abistajatena. Kohtu hinnangul nähtub asjas kogutud tõenditest, et isiklikele abistajatele oli tagatud vajalik
juhendamine ja abivahendid. Isiklikke abistajaid sai juhendada ka hageja. Asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et isiklikud abistajad oleksid hagejat korduvalt maha pillanud või muul moel talle korduvalt kehavigastusi tekitanud. Tegemist on hageja paljasõnaliste väidetega. Paljasõnalised on ka hageja väited, et talle abi osutavad isikud olid HIV positiivsed ja kujutasid talle terviseriski.
67.VangS § 47 lg 1 kohaselt korraldatakse kinnipeetava toitlustamine vastavuses elanikkonna üldiste toitumistavadega ja silmas pidades elutegevuseks vajalikku toidutarvet. Kinnipeetava toitlustamine peab olema korrapärane ja vastama toiduhügieeni nõuetele. VangS § 47 lg 2 järgi jälgib arst vangla toidukava koostamist ja toitlustamist. VangS § 47 lg 3 sätestab, et arsti ettekirjutuse kohaselt kindlustatakse kinnipeetavale dieettoitlustamine. Võimaluse korral lubatakse kinnipeetaval järgida oma religiooni toitumistavasid. Kohtu hinnangul ei nähtu ühestki asjas kogutud tõendist, et hagejale oleks arsti poolt olnud näidustatud toortoit tulenevalt tema terviseseisundist. Hageja enda soovid või eelistused toitlustamisel ei ole kinnipidamisasutusele täitmiseks kohustuslikud.
68.Kostja esitas kohtule õendusanamneesi 14.12.2016 (toimiku lk 83), mille kohaselt esines hagejal vanglasse tulles valu põies. Liikumisel vajas hageja abi ning ta kasutas ratastooli. Hageja tuharatel ja ristluudel olid lamatised. Hageja vajas abi enda eest hoolitsemisel. Samal päeval koostatud kiirabi kaardist (toimiku lk 84) nähtub, et hageja oli liikumispuudega. Eelviidatud tõenditega on tõendatud, et hagejal ei tekkinud lamatised ja põieprobleemid mitte kinnipidamisasutuses viibimise ajal ja tulenevalt kostja kohustuste rikkumisest, vaid vastavad vaevused olid hagejal olemas juba varasemalt.
69.Kostja esitatud 14.12.2106 raviloost nr 1 (toimiku lk 74) nähtub samuti, et hagejal olid vanglasse saabumisel lamatised mõlemal pool tuharatel ja ristluul. Hagejale tehti vanglasse saabumisel mitmeid uuringuid (ravilugude sissekanded lk 74). Hagejale määrati raviks Ciprinoli, millest ta keeldus (toimiku lk 74 pöördel). Hagejale tagati kaks hooldajat, kellele selgitati hoolduse põhimõtteid. Seega oli hagejale koheselt määratud põieprobleemide tõttu ravi, kuid hageja keeldus sellest. Hagejat abistanud isikuid juhendati.
70.20.12.2016 raviloo nr 7 (toimiku lk 74 pöördel) sissekandest nähtub muuhulgas, et hageja uriin oli punakas, mistõttu võeti analüüs. 25.12.2016 raviloo nr 10 (toimiku lk 75) sissekande kohaselt oli hagejal endiselt uriinis veri. Hageja oli rahulolematu ega lubanud arstil rääkida. Hageja haav oli puhas ja seotud. 31.12.2106 raviloost nr 15 (toimiku lk 76) nähtub, et haav tuharate piirkonnas oli puhas, kuid varba nuki juures meenutas tumedam laik lamatist. Seega võib sissekannetest järeldada, et hageja tervist jälgiti ja talle tehti vajalikke uuringuid. Hageja haavad ja lamatised, mis tal olid juba haiglasse saabumisel, said ravi.
71.02.01.2017 raviloost nr 16 (toimiku lk 76) nähtub, et hageja uriin oli verine ning talle näidustati uriini võtmine kateetriga. Kuna hageja sellest keeldus, võeti tavaline uriinianalüüs. Samal päeval koostatud raviloost nr 17 (toimiku lk 76) tuleneb, et hageja lamatised said ravi. Hageja nõudis toortoitu, kuid talle võimaldati taimetoitu. Eeltoodust nähtub, et hagejal uriinis vere esinemise vaevuse diagnoosiks oli vajalik teha analüüs, millest hageja ise keeldus. Kuna hageja keeldus analüüsist, ei saanud diagnoosi täpsustada ega määrata ravi. Hageja lamatisi raviti ning hageja soovidele tuli vangla võimaluste piires vastu, tagades talle taimetoidu.
72.05.01.2017 raviloost nr 20 (toimiku lk 76 pöördel, lk 77) tuleneb, et hagejale tehti ultraheli uuring ning leiti vasakus neerus karikakivi. 05.01.2017 raviloo nr 21 kohaselt (toimiku lk 77) määrati hagejale seedimise soodustamiseks linaseemneõli. Seega ei jätnud kostja hageja kaebusi tähelepanuta. Hagejal teostati vajalikud uuringud ning seedeprobleemide leevendamiseks sai ta abi.
73.11.01.2017 raviloost nr 27 (toimiku lk 77 pöördel) tuleneb, et hageja kurtis taas uriinis vere esinemist ja kõhukinnisust nädala jooksul. Hagejale määrati valuravi ja oli varasemalt antud Microlaxi. Seega ei jäänud hageja kaebused tähelepanuta.
74.12.01.2017 raviloost nr 29 (toimiku lk 77 pöördel, lk 78) tuleneb, et raviarst kutsuti võimaliku kukkumise järgselt vigastuste fikseerimiseks, kuid arst silmaga nähtavad vigastusi ei tuvastanud. Raviloo sissekandest tulenevalt ei saa lugeda tõendatuks hageja väidet, et oskamatud abistajad on teda korduvalt maha pillanud. Hageja keeldus koostööst ja enda riietamisest. Samal päeval koostatud raviloost nr 32 (toimiku lk 78) nähtub, et hagejal tuvastati lamatised, mis said ravi. 13.01.2017 raviloo nr 33 sissekande kohaselt (toimiku lk 78) väitis hageja, et tema kallal on kasutatud vägivalda, kuid selle tunnuseid arst taas ei tuvastanud.
75.15.01.2017 raviloost nr 36 (toimiku lk 78 pöördel) nähtub, et hageja keeldus talle määratud ravimi Ciprofloxacini võtmisest. 17.01.2017 raviloo nr 38 (toimiku lk 78 pöördel) kohaselt kaebas hageja neli päeva kestnud kõhukinnisuse üle ning sai Microlaxi. Hageja nõudis muuhulgas füsioteraapiat. 17.01.2017 raviloo nr 39 sissekandest (toimiku lk 79) tuleneb, et arst nägi hagejale ette kateeteruriiniproovi võtmise, millest hageja keeldus. Seega nähtub ravilugude sissekandest, et hageja ise taas keeldus talle vajaliku analüüsi tegemisest ja vajalikust ravist.
76.17.01.2017 raviloo nr 40 kohaselt (toimiku lk 79) keeldus hageja sidumisest. 26.01.2017 raviloo nr 44 (toimiku lk 79 pöördel) kohaselt oli hagejal olnud nädal aega kestnud kõhukinnisus. Hagejale määrati selleks ravi. 01.02.2017 raviloos nr 50 (toimiku lk 80) on kirjeldatud juhtum, kus hageja kallutas end ise ratastoolis ettepoole ja kukkus sellest välja. Etteheiteid esitas hageja ametnikele. Seega ei tõenda esitatud tõendid taas hageja väiteid, et oskamatud abistajad oleksid teda korduvalt maha pillanud ja talle valu tekitanud.
77.02.02.2017 raviloo nr 52 kohaselt (toimiku lk 80 pöördel) tehti hagejale ultraheli uuring, kus taas tuvastati neerukivi olemasolu vasakus neerus. Samal päeval koostatud raviloo nr 53 kohaselt tuvastati hageja mõlema jala turse. 04.02.2017 raviloo nr 54 järgi seoti hageja vasaku tuhara peal olevat naha pindmist kahjustust (toimiku lk 81). Seega ei jäetud hageja tervisevaevusi tähelepanuta.
78.09.02.2017 raviloos nr 57 (toimiku lk 81) on märgitud, et hageja soovis fikseerida tema uriinis vere esinemist. Ristluu piirkonnas olevale lamatisele oli varem tehtud side. Ka paremal jalal oli suure varba välimisel küljel lamatis, mille sidumist ei peetud näidustatuks. Raviloost nr 59 (toimiku lk 53) nähtub, et hageja suunati uroloogi juurde. 13.02.2017 raviloo nr 62 järgi (toimiku lk 81 pöördel) tuvastati vasaku jala mõningane paistetus. Hageja varvaste vahel olid haudunud kohad, mis puhastati ja seoti. Sama korrati 15.02.2017 (toimiku lk 82). Kohtu hinnangul reageeris kostja kohaselt hageja kaebustele ning tagas talle ravi.
79.17.02.2017 raviloo nr 65 kohaselt (toimiku lk 82) nähti hagejale ette füsioterapeutiline hindamine ja vajadusel koos füsioterapeudiga tegevuskava koostamine.
80.Hageja esitatud 25.02.2017 raviloost nr 67 (toimiku lk 35) ja 02.03.2017 raviloost nr 68 (toimiku lk 35) nähtub, et hageja kahe varba vahel tuvastas meditsiinitöötaja haudunud koha, mille osas osutati hagejale ravi. 05.03.2017 raviloo nr 70 (toimiku lk 35) kohaselt oli hagejal uriin punane. Hagejale oli tehtud analüüsid ja uuring ning diagnoositud vasakus neerus karikakivi. 10.03.2017 raviloost nr 72 nähtub, et hageja soovis haigusloos fikseerida tema uriinist vere leidumise. Samas nähtub raviloost (toimiku lk 35), et hageja meditsiinilist ülevaatust teostati regulaarselt mõnepäevaste vahedega ning mitte igal korral ei tuvastatud hagejal vaevusi või kaebusi. Kõigile hageja kaebustele kostja reageeris.
81.10.03.2017 raviloo nr 73 (toimiku lk 35 pöördel) sissekande kohaselt tuvastati hagejal vasakul tuharal 0,5 mm läbimõõduga lamatis, mille suhtes sai hageja ravi. 14.03.2017 raviloo nr 75 sissekandest (toimiku lk 35 pöördel) nähtub, et hageja esitas kaebuse ebainimliku suhtumise kohta vangla meedikute ja töötajate poolt. Hageja heitis ette, et potitool ja ratastool ei vasta tema vajadustele, puudub spetsiaalne madrats lamatiste vastu, hagejal ei ole vastavat toitu ja puuduvad väljaõpet saanud abilised. Hageja leidis, et tema uriinis leidub verd ja ta ei ole selles osas saanud vastavat ravi. Samas nähtub sissekandest, et hageja käis 13.02.2017 uroloogi vastuvõtul ja keeldus seal taas tsüstoskoopia tegemisest. Objektiivselt tuvastati hagejal samal päeval vaid minimaalne pastoossus labajalgadel ning varvaste vahel haavad. Hageja saadeti täiendavatele uuringutele.
82.18.03.2017 raviloo nr 77 (toimiku lk 36) sissekande kohaselt olid hagejal varvaste vahel koorikuga kaetud haavad, mille osas ta sai jätkuvalt ravi. Samuti oli hagejal seljal haavand, mis oli puhas ja kuiv ning mille osas sai hageja ravi. 20.03.2017 raviloo nr 78 (toimiku lk 36) sissekande kohaselt sai hageja jätkuvalt ravi lamatiste vastu, mis olid paranemas. 21.03.2017 raviloo nr 79 (toimiku lk 36) kohaselt ei olnud hageja jalgadel enam turseid. Järgnevatest sissekannetest (toimiku lk 36 pöördel) nähtub, et hageja tervist kontrolliti pea igapäevaselt ning kaebusi ei esinenud.
83.30.03.2017 raviloo nr 84 sissekandest (toimiku lk 36 pöördel) nähtub, et hageja esitas taas kaebusi, heites peamiselt ette ebakompetentseid abilisi. Samas demonstreeris hageja oma kirjutamisoskust ning istus ratastoolis, kuigi ei lubanud väidetavalt abilistel ennast tõsta. Hageja keeldus kasutamast talle toodud velotrenažööri. Hageja keeldus vastamast rehabilitatsiooniplaani puudutavatele küsimustele. Hageja poolt puudus igasugune koostöö ja soov tegeleda taastusraviga. Eelviidatud sissekannetest nähtuvalt on alusetud hageja etteheited, et talle ei toodud vajalikku trenažööri ega nõustatud raviliikumise eest. Hageja ise keeldus kasutamast trenažööri ja keeldus tegemast koostööd raviarstidega. Ka 31.03.2017 raviloost nr 85 (toimiku lk 37) nähtub, et hageja ei võimaldanud hooldajatel kuulata meedikute juttu. Hageja oli kuri, koostöö temaga puudus.
84.02.04.2017 raviloo nr 86 kohaselt kurtis hageja, et teda vaevas juba mitu päeva kõhukinnisus, mille suhtes soovis ta ravimit (toimiku lk 37), mida talle anti. 03.04.2017 raviloo nr 87 (toimiku lk 37) sissekande kohaselt olid haavad varvaste vahel paranenud, kuid lamatis seljal mitte, mille osas sai hageja ravi.
85.04.04.2017 raviloo nr 88 (toimiku lk 37 ja 37 pöördel) sissekandest nähtub, et hageja kaebuse kohaselt olevat talle samal päeval tekitatud seljale lamatis tõstmisel, kuigi raviarsti hinnangul ei saanud lamatis olla tekkinud samal päeval. Raviloo sissekande kohaselt oli lamatis 1 cm ringja kujuga ning tekkinud sinna, kus hageja selg oleks asunud ratastooli seljatoe vastas. Raviarsti hinnangul tekkis lamatis hageja seljale ja tuharale seetõttu, et hageja istus terved päevad ratastoolis. Hageja lamatised said ravi ning raviloo sissekande kohaselt õpetati tema hooldajaid veel kord hagejat pöörama ja hooldama. 07.04.2017 raviloo nr 90 sissekande kohaselt kaebas hageja kõhukinnisuse asemel hoopis kõhulahtisust (toimiku lk 37 pöördel).
86.15.04.2017 raviloo nr 92 (toimiku lk 37 pöördel) kohaselt toimus hageja plaaniline sidumine. Hageja varvaste vahel olid koorikuga kaetud haavad, paremal tuharal punetav ala 3x4 cm, seljal puhas ja kuiv lamatishaav ning teine 2x2 cm haav. Hageja sai lamatiste suhtes ravi. 19.04.2017 raviloost nr 93 (toimiku lk 38) nähtub, et hagejal esinesid samad haavad, milliste osas sai ta ravi. Samal päeval koostatud raviloost nr 94 (toimiku lk 38) nähtub, et hageja nõudis ka toortoitu, potitooli vahetust ning madratsi vahetust.
87.25.04.2017 raviloo nr 95 kohaselt (toimiku lk 38) selgitati hagejale, kuidas ta peab enda eest hoolitsema, kuid hageja keeldus selgitustest. 27.04.2017 raviloo nr 96 (toimiku lk 38 pöördel)
nähtub, et hageja suhtes teostati plaanilist sidumist. Hagejal oli kaks lamatise haava seljal ja üks tuharal ning tema labajalad olid turses. Hageja sai lamatiste osas ravi.
88.27.04.2017 raviloo nr 97 (toimiku lk 38 pöördel) kohaselt tehti hageja soovil tema vigastustest fotod. Hagejal tuvastati ristluu piirkonnas 1,5 cm diameetriga kahjustatud piirkond. Vasaku tuhara alaosal 0,3 cm diameetriga leemendav haav, keskseljal nahamarrastus ning jalgade vähene turse. Hageja sai lamatiste osas ravi ning talle nähti ette nahavigastuste hooldus kord päevas.
89.Raviloo nr 98 sissekandest (toimiku lk 39) nähtub, et samal päeval vesteldi hagejaga pikalt tema igapäevatoimingute teemal. Hageja avaldas, et ta on teinud rehabilitatsiooniplaani, aga ei ole seda kätte saanud. Hagejale selgitati, et e-tervise digiloo kaudu ei ole see kättesaadav. 11.05.2017 raviloo nr 100 (toimiku lk 39) kohaselt kaebas hageja vere üle uriinis, kuid keeldus endiselt tsüstoskoopiast. Hageja kaebas, et vigastused tema tuhara piirkonnast on tingitud potitooli valest nurgast.
90.15.05.2017 raviloo nr 102 (toimiku lk 39 pöördel) sissekande kohaselt nõudis hageja füsioteraapia ravi alustamist, samuti erilist lauda ja toortoitu. Hagejale selgitati uuesti tsüstoskoopia teostamise vajadust, kuid hageja keeldus endiselt protseduurist. 19.05.2017 raviloost nr 104 (toimiku lk 39 pöördel) nähtub, et hagejale soovitati võimlemist, asendravi ja pedaalidega trenažööri.
91.31.05.2017 raviloo nr 106 (toimiku lk 40) kohaselt oli hagejal kolmel järjestikusel päeval uriinis veri ning raviarst pidas endiselt vajalikuks tsüstoskoopiat. 05.06.2017 raviloo nr 107 (toimiku lk 40) kohaselt selgitati hagejale tsüstkoopia vajalikkust, kuid hageja nõusolekut ei andnud. Seega on hageja ise korduvalt teinud takistusi selleks, et määrata õiget diagnoosi ja saada õiget ravi.
92.13.06.2017 raviloost nr 111 (toimiku lk 41) nähtub, et hagejale selgitati talle määratud taastusravi. Hagejale selgitati, et talle on määratud abistamiseks hooldajad. 17.06.2017 raviloost nr 113 nähtub (toimiku lk 41), et hagejale oli 14.06 teostatud 35 minutit ravivõimlemist. Hageja kätes olid kõik liigutused olemas, kuid ta kasutas hooldajate abi siirdumisega voorist ratastooli ja tagasi. Hageja kambrisse asetati trenažöör.
93.21.06.2017 raviloo nr 116 (toimiku lk 41 pöördel, lk 42) kohaselt tuvastati hageja seljal 2 x 2 cm lamatishaav, vasakul tuharal punetav ala, mille sees üksikud koorikuga kaetud marrastushaavad ja punetav ala, samuti oli hageja varvaste vahel koorikuga kaetud haav. Hageja haavad said ravi. Hageja ise soovis eridieeti. Hagejale selgitati, et eridieedi võimaldamine ei ole meditsiiniosakonna pädevuses, sest vangla peab tagama menüüga igapäevase vajaliku miinimumkaloraaži. Samuti nähtub sissekandest, et Sotsiaalkindlustusamet oli vastanud päringule seoses rehabilitatsiooniplaaniga. Hagejal puudus kehtiv rehabilitatsiooniplaan ning ta pidi esitama uue taotluse.
94.30.06.2017 raviloo nr 119 (toimiku lk 42) kohaselt oli hagejal seljal lamatishaav, tuharal marrastushaavad ja varvaste vahel üks haav ning lõhe, mille osas sai hageja ravi. 01.07.2016 raviloo nr 120 (toimiku lk 42 pöördel) kohaselt sooviti hageja istmikule tekkinud lamatishaava siduda, kuid see jäi hageja keeldumise tõttu ära. 04.07.2017 raviloo nr 121 (toimiku lk 42 pöördel) kohaselt oli hagejal kahe varba vahe haudunud ja ta sai selle osas ravi. 05.07.2017 raviloo nr 122 (toimiku lk 42 pöördel) kohaselt esines sama seisund, aga selja lamatishaav oli puhas ja kuiv. Hageja sai ravi. Lamatishaavade kohta esitas hageja kohtule ka fotod (toimiku lk 56-57).
95.Kokkuvõttes nähtub poolte esitatud ravilugudest, et hageja keeldus ise korduvalt raviks ja diagnoosiks vajaliku uuringu tegemisest. Hageja keeldus mitmel korral lamatiste hooldamisest. Hageja ei soovinud kasutada velotrenažööri ning ta ei esitanud raviteenuste osutajale andmeid rehabilitatsiooniplaani puudumise kohta. Seevastu on hageja pöördumised meditsiiniosakonna poole olnud fikseeritud pea igapäevaselt ning kõigile hageja kaebustele on kostja reageerinud.
96.Kostja esitas kohtule tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni koosoleku protokolli nr 54 (toimiku lk 71-72), millest nähtub, et juba Tallinna Vanglasse saabumisel olid hagejal lamatised mõlemal pool tuharatel ja ristluul. Hageja kaebas juba saabudes, et sageli oli tema uriinis veri. Hagejale määrati kaks hooldajat ning teostati lamatiste ravi. Hagejale toodi trenažöör. Hooldajaid oli nõustatud. Hageja oli viibinud taastusravi arsti ja õe vastuvõttudel, kuid keeldus hooldajate abil taastusravi tegemisest ja trenažööri kasutamisest. Hageja keeldus uriinianalüüsi võtmisest kateetriga ning tsüstoskoopiast. Kokkuvõttes asus komisjon seisukohale, et hageja on saanud Tallinna Vanglas vangla eeskirjade kohast võimalikku parimat abi.
97.Kostja esitas kohtule oma meditsiiniosakonna seisukoha (toimiku lk 85-88). Seisukohas on märgitud, et hagejal esinesid lamatised juba vanglasse saabumisel ning lamatiste ravi soodustamiseks anti talle lisamadrats ja lisapadjad. Hageja saabus vanglasse ulatuslike lamatiste ja põieprobleemiga. Hageja keeldus korduvalt vajalike uuringute tegemisest põievaevuste diagnoosimiseks. Alles 06.06.2017 andis hageja nõusoleku tsüstoskoopia tegemiseks ning uuring tehti 17.07.2017. Uuringu tulemusena diagnoositi krooniline alumiste kuseteede põletik ja hagejale määrati antibiootikumi ravi.
98.Seisukohas on viidatud, et hagejal puudus rehabilitatsiooniplaan. Seetõttu lähtus meditsiiniosakond taastusraviarsti raviotsustest. Hagejale määrati velotrenažööril harjutuste teostamine ja tema kambrisse viidi treeningseade. Hageja keeldus harjutuste tegemisest kaaskinnipeetavate abil. Hageja nõudis füsioterapeuti enda juurde ning keeldus abiliste juhendamisest. 17.02.2017 määrati hagejale füsioterapeutiline hindamine. 30.03.2017 viibis hageja taastusravi õe vastuvõtul, kuid hageja keeldus velotrenažööri kasutamisest. Koostöö soov hagejal puudus. Taastusravist keeldumisele vaatamata jätkusid hageja kaebused puudulikule rehabilitatsioonile ning ta nõudis füsioterapeutilist hindamist, mistõttu registreeriti hageja uuesti taastusraviarsti vastuvõtule. Arst näidustas võimlemise, lisapatjade abil asendravi ning trenažööri abil harjutuste tegemise kord nädalas füsioterapeudi juhendamisel. Kostja meditsiiniosakonnas puudub füsioterapeudi ametikoht ning taastusravi harjutusi sai kaks korda kuus teha taastusravi õde. Taastusravi õe vastuvõtt toimus 14.06.2017 ning hagejale anti trenažöör kambrisse. Kostja meditsiiniosakonna selgitused on eelviidatud osas kooskõlas ravilugude sissekannetega.
99.Meditsiiniosakonna seisukoha kohaselt ei olnud hagejale vanglas viibimise ajal kordagi vajalik paigutamine meditsiinikambrisse või statsionaarsele ravile, välja arvatud ühekordne viibimine haigla erakorralise meditsiini osakonna vastuvõtul kõrgenenud temperatuuri tõttu, mil hagejat haiglaravile ei jäetud. Hagejale olid tagatud uuringud põiekaebuste väljaselgitamiseks, seedimist soodustav ravi ja valuravi. Vastupidistele järeldustele ei ole võimalik tulla ka kohtule esitatud ravilugude sissekannete pinnalt.
100.Meditsiiniosakonna seisukoha kohaselt oli hagejale vanglas määratud kaks kinnipeetavast abilist, kelle ülesandeks oli teda abistada ööpäevaringselt igapäevatoimingutes. Abilisi oli igakordselt juhendatud meditsiiniosakonna töötajate poolt. Kambrisse olid jäetud juhendid iseseisvaks tutvumiseks. Samuti töötasid vanglas ööpäevaringselt kvalifitseeritud õendustöötajad, kes võisid vajadusel uuesti instrueerida. Abiliste ülesandeks ei olnud teostada õendus-hooldusprotseduure ega siduda või puhastada haavu. Abilistele olid antud pesukindad, mis välistasid kehavedelike kaudu nakkuste levimise. Kuna hageja eelistas enamuse ärkveloleku ajast istuda ratastoolis, oli selles asendis keeruline teha asendiravi. Kokkuvõttes leiti seisukohas,
et hagejale on antud vajalikku meditsiinilist abi. Kohus nõustub eelviidatud järeldustega, sest need on kooskõlas ravilugude sissekannetega.
101.Kostja esitatud hageja epikriisist (toimiku lk 89) nähtub, et hageja saabus vastuvõtule IdaTallinna Keskhaiglasse 13.02.2017 seoses sellega, et tal esines uriinis veri. Raviarst nägi talle ette tsüstoskoopia tegemise, millest ta keeldus.
102.Isiku ekspertiisiaktist nr 18E-AOK0009 (toimiku lk 145-153) nähtub, et hagejal oli diagnoositud kuseteede nakkus juba märtsis ja oktoobris 2016 ehk enne Tallinna Vanglasse saabumist. Vanglasse saabumisel tuvastati tal lamatised. Kuna hagejal oli diagnoositud nelja jäseme halvatus, esines tal hooldusvajadus, kuid ekspertarstidel puudus pädevus hinnata, kas kostja pidi osutama hooldusteenust. Arvestades hageja vanglas viibimise aega ning sissekandeid raviloosse, leiti ekspertarvamuses, et meditsiinipersonal jälgis hagejat pidevalt ja tegeles temaga vähemalt ülepäeva. Tervise halvenemine oli seotud kuseteede põletiku ägenemisega ning tubulointerstitsiaalnefriidi tekkimisega 2017. aasta augustis. Kostja tegeles samas pidevalt hageja lamatiste jälgimise ja hooldusega, kõhukinnisuse leevendamisega. Hagejale võimaldati füsioteraapiat ja abivahendeid.
103.Ekspertarvamuses leiti, et vanglas viibimise ajal hagejale osutatud tervishoiuteenus vastas arstiteaduse üldisele tasemele ja osutati tavaliselt oodatava hoolega. Hagejale ei olnud näidustatud toortoit. Taimetoit ei olnud talle vastunäidustatud. Kokkuvõttes leiti ekspertarvamuses, et hagejal esinenud lamatiste ja nahakahjustuste vältimiseks ja raviks kasutati arstiteaduse üldisele tasemele vastavaid ravivõtteid, ravi- ja hoolduspreparaate. Hageja kõhukinnisuse ja urineerimise probleemide ja kaebuste leevendamisega tegeleti pidevalt ja teda suunati täiendavatele uuringutele. Hagejale kõrvalabi pakkunud isikud ei pidanud olema hooldaja kutsega isikud, vaid võisid olla vastavalt instrueeritud isikud. Ainus hageja tervise halvenemise episood 2017. aasta augustis oli seotud neerupõletikuga, mis tekkis kuseteede infektsiooni ägenemisest, mille ravi kontrolliti kõrgema etapi raviasutuses. Muus osas olid hageja terviseseisundi halvenemised ja paranemised sellise haiguse puhul tavapärased.
104.Kokkuvõttes leiab kohus, et hageja väiteid ei tõenda ükski asjas kogutud tõend. Hageja ei ole tõendanud oma väiteid selle kohta, et tema tervis halvenes Tallinna Vanglas viibimise tõttu. Lamatised ja haavandid olid tema kehal juba enne vanglasse saabumist ning tegemist oli tema seisundi puhul tavapärase probleemiga. Lamatiste ja haavandite osas sai hageja pidevat ravi. Hageja põieprobleemid olid samuti tekkinud enne vanglasse saabumist ning nende kohast ja varasemat ravi takistas hageja enda tegevus ravimitest ja vajalikust uuringust korduval keeldumisel. Hagejale olid tagatud võimalused ravivõimlemiseks trenažööri abil, kuid sellest ta keeldus ise. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks mistahes viisil süüliselt rikkunud tervishoiuteenuse osutamise lepingust tulenevaid kohustusi. Kuivõrd hageja ei ole oma väiteid üheski osas tõendanud, tuleb hageja mittevaralise kahju hüvitise nõue jätta rahuldamata.
105.TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
106.Kuna kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja ei ole esitanud kohtule taotlust määrata tema menetluskulud kindlaks rahaliselt, mistõttu ei määra kohus käesolevas lahendis kindlaks kostja menetluskulude rahalist suurust.
107.12.06.2017 tegi kohus määruse, millega andis hagejale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. 26.10.2018 tegi kohus määruse, millega rahuldas osaliselt hageja menetlusabi taotluse ning vabastas hageja ekspertiisikulu kandmisest summas 271 eurot. Kohus ei vabastanud hagejat antud kulu kandmiseks juhul, kui hagi jääb rahuldamata. TsMS § 190 lg 2 sätestab, et menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. TsMS § 190 lg 4 näeb ette, et kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Eeltoodust lähtudes tuleb hagejalt riigi tuludesse välja mõista ekspertiisikulu 271 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.