Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

kaebuse (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõue ja põhjendused

Hagi esitamise aja seisuga asus auto lahti võetuna remonditöökojas. 27.08.2018 istungi toimumise aja seisuga oli tööd tehtud ning hageja oli auto kätte saanud. Täiendavate tõenditena esitas hageja Autojupid.ee ja Rahvaauto OÜ kinnitused arvete tasumise kohta. Kostja seisukoht

vastas selle peale, et „ei soovi, et kostja auto tagasi ostaks, vaid et maksaks mootorikettide vahetuse kinni summas ca 700-800 eurot.“ Hageja järeldus, et kostja oli mootori seisundist teadlik, kuna mootorit oli korra juba lahti võetud, on täiesti meelevaldne ning ebaõige. Kostja ise sõitis vaidlusaluse autoga kuni 15 000 km ning ei ole enda poolsest autoostust kuni hageja poolse autoostuni kunagi mootorit avanud. Seega ei pidanud kostja teadma, et mootor vajab täiendavat remonti või koguni välja vahetamist. Ostja ei ole müüjalt kordagi nõudnud asja parandamist, vaid on esitanud kohe kulutuste hüvitamise nõude. Ka ei ole hageja olnud nõus kostja ettepanekuga auto tagasi osta, mis oleks koheselt vastava probleemi lahendanud ning hageja oleks saanud endale sobiliku auto mujalt osta. Samuti on hageja rikkunud seadusest tulenevat nõuet anda kostjale täiendav mõistlik tähtaeg oma kohustuse täitmiseks. Kahjuhüvitise summa on peaaegu pool auto müügihinnast, mistõttu on tegemist ebamõistliku kuluga võrreldes teiste võimalike õiguskaitsevahenditega, mh lepingust taganemisega hageja poolt ja auto tagasiostuga kostja poolt, arvestades auto väärtust, vanust ja ostja võimalust saada auto n-ö oluliste ebamugavusteta mõnelt muult müüjalt. Hageja täiendavate tõendite osas märgib kostja lõppseisukohtades, et kõik Rahavaauto OÜ arvel märgitud kaubad ja teenused ei ole seotud väidetava mootoririkkega: nt kliimasüsteemi hooldus summas 79 eurot, kliimatoru vahetus summas 450 eurot ega ka korralise autohooldusega seonduv (õli 5w40, filter, süüteküünal, jahutusvedelik, roolivõimendi õli, automaatkasti õli, käigukasti filtrite komplekt, piduri õli ja nende vahetus) kokku summas 534 eurot ning uue amordi (mille kostja andis hagejale sõiduki ostuga kaasa ning mille ostmiseks hagejal vajadus puudus) soetamine ja vahetus summas 390 eurot. Mootori vahetuse teenuse maksumust arvel eraldi välja toodud ei ole, see on arvestatud koos hoolduse, kliimasüsteemi hoolduse ja tagaamordi vahetusega 950 euro hulka. Kostja hinnangul saab mootori vahetus nimetatud summast moodustada vaid ca 200 eurot. Seega juhul kui kohus peaks siiski leidma, et hageja nõue on põhjendatud ning tuvastama sõiduki lepingutingimustele mittevastavuse (millega kostja aga ei nõustu), palub kostja kohtul nimetatud asjaolu kahju hüvitise suuruse määramisel arvesse võtta ning vähendada hageja nõuet vähemalt 2 203 euro võrra.

KOHTU SEISUKOHT

müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. Kui asi ei sobi tavapäraseks kasutusviisiks, on (erikokkuleppe puudumisel) alati tegemist lepingutingimustele mittevastavusega. Seda tuleb erikokkuleppe puudumisel jaatada isegi juhul, kui müügilepingu objektiks on kasutatud asi, mille puudused välistavad küll asja eesmärgipärase kasutatavuse, ent on asja vanust ning sellest tingitud seisundit arvestades sellised, mis on sarnase vanusega ning seisundis asjade puhul tavalised (vt Riigikohtu 25.10.2004 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-04, p 21). Näiteks on kasutatud auto müümise korral erikokkuleppe puudumisel sõiduki omaduste ja silmas peetava kasutuseesmärgi osas lepingutingimustele mittevastavusega tegemist alati siis, kui müüdud sõidukil on puudusi, mille tõttu ei ole sõidukit võimalik ohutult teeliikluses kasutada või mis võivad tingida tehnilise ülevaatuse negatiivse tulemuse ja seetõttu keelu autoga liikluses osaleda (seda sõltumata asjaolust, kui vana sõidukiga on tegemist ja milline on selle läbisõit). Puudused, mis asja eesmärgipärast kasutamist iseenesest ei välista, nt müüdud sõidukil esinevad rooste- või avariikahjustused, ei kujuta endast siiski lepingutingimustele mittevastavusi § 217 lg 2 p 2 tähenduses ning nende vastavust lepingu tingimustele tuleb täiendavalt kontrollida § 77 kohaselt (P. Varul jt. Võlaõigusseadus II. Komm vlj. Tallinn 2007, § 217 komm 3.3.2 (b), lk 43). VÕS § 77 lg 1 kohaselt võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Antud juhul müüs kostja hagejale kasutatud auto. Kasutatud asja tavalist kvaliteeti ja selle poolt pakutavaid kasutusvõimalusi ning omadusi ei saa võrrelda sarnase uue asja omadega. Eelkõige ei kujuta asja tavapärasest kulumisest tingitud puudused endast kasutatud asjade müügi puhul lepingitingimustele mittevastavust. Kasutatud asja müümise korral tuleb arvestada, et asja senisest tavapärasest kasutamisest tingitud kulumine ja sellega kaasnevad puudused, mida sarnastel uutel asjadel ei esine, ei kujuta endast veel lepingutingimustele mittevastavust. Näiteks ei kujuta asjaolu, et kasutatud auto vajab selle eelnevast kasutamisest tingitud kulumise tõttu remonti, veel iseenesest lepingutingimustele mittevastavust. Lepingutingimustele mittevastavust tuleb kasutatud asja puhul jaatada siis, kui asjal on puudusi, mida müüdud asjaga võrreldavatel kasutatud asjadel tavaliselt ei esine. (Samas, § 217 komm 3.3.2 (c), lk 43; vt ka Riigikohtu 3.05.2000 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-32-00, 31.10.200 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-13200, 7.04.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-10, p 12). Hageja leiab, et sõiduk ei vastanud lepingutingimustele, kuna sõiduki mootor oli oma eluea minetanud, mistõttu auto oli sisuliselt kasutuskõlbmatu. Hagiavalduse kohaselt enne müügilepingu sõlmimise kinnitas müüja ostjale, et auto on sõidukorras (hagiavalduse p 3.2). Kostja vastusest nähtuvalt kostja enda teada andis hagejale üle tehniliselt heas korras auto. Kostja vastuse kohaselt auto algne müügihind oli 12 999 eurot, kuid müügileping sõlmiti 11 500 euroga. Hinna alandamise põhjuseks oli auto kohati esinev rooste ning vajadus auto amort ära vahetada (kostja andis uue amordi hagejale kaasa). Kostja teavitas hagejat ka sellest, et kuna tegemist on 12 aastat vana autoga, on auto tegelik kütusekulu 20-25l/100km, samas kui tehase poolt märgitud kütusekulu on 18l/100km. Hageja istungil antud selgitustest nähtuvalt öeldi lepingu sõlmimisel, et amort on vaja ära vahetada. Asja materjalidest ei nähtu, et pooltel olnuks auto mootori osas mingeid erikokkuleppeid. Seega mootori osas pidi müüdud auto sobima tavapäraseks kasutusotstarbeks, so igapäevaseks sõitmiseks ning olema vähemalt keskmise kvaliteediga. Hagiavalduse kohaselt diagnostikas anti ostjale auto kohta hävitav hinnang, millest selgus, et autot on väga halvasti hooldatud – pikema perioodi vältel pole mootorit hooldatud, mootoriõli

pole vahetatud jms. Auto mootor töötas ebaühtlaselt ning vajas kapitaalremonti. Muid tõendeid, peale diagnostika arve, ei ole diagnostika hinnangu kohta kohtule esitatud. Diagnostika arve (tl 11) kohaselt „Mootoris klõbisev heli, kahtlustasime ketiajami kulumist. Mootori lahtivõtmisel selgus, et silindri seinad ülemäära kulunud. Mootorit ei saa sellisesse seisu viia 24 tunni möödudes. Viga pidi olemas olema ennem.“ Hagiavaldusele on lisatud ka fotod (tl 14-18), milledelt hagiavalduse kohaselt on näha, et auto mootoris on olnud väga vana õli, mis on seetõttu hakanud põlema ning kleepuma mootori silindrite külge. Hagiavaldusest nähtub, et pärast diagnostikas käimist, teades, et remont on pöördumatu, kuid autoga midagi ei juhtu, sõitis ostja autoga Võrru ja tagasi. Sõidu käigus selgus, et autol on meeletu kütusekulu ja mootoril pole jõudu, millest võis järeldada, et mootori elemendid on oma eluea minetanud. Kohus leiab, et esitatud diagnostika arvega võib lugeda tõendatuks üksnes selle, et mootoris oli klõbisev heli ning silindri seinad olid ülemäära kulunud ning et mootorit ei saanud sellisesse seisu viia 24 tunniga. Tõendatud ei ole aga, et mootori selline seisukord välistas auto eesmärgipärase kasutamise või et tegemist oli sellise puudusega, mida tavapäraselt sarnastel sama vanadel autodel ei esine ning mis ei olnud tingitud tavapärasest kasutamisest (s.o mille tõttu auto ei vastanud vähemalt keskmisele kvaliteedile). Esitatud fotode osas kohus märgib, et ei ole pädev nende põhjal mootori seisukorda hindama. Kohus ei ole esitatud fotode põhjal pädev ütlema, kas nendelt nähtuv mootori seisukord oli selline, et see välistas auto eesmärgipärase kasutamise või ei vastanud vähemalt keskmisele kvaliteedile. Asjaolu, et ostja sõitis autoga enne remonti Võrru ja tagasi, näitab pigem, et seda oli võimalik eesmärgipäraselt kasutada. Kohtunik omab gümnaasiumi lõpetamisel lisaerialana saadud autoremondilukksepa kvalifikatsiooni ja praktilist kogemust Tartu Autoremondi Katsetehases, Balti Sõjamerelaevastikus ja hobi korras vanatehnikaklubis „Levatek“. Kohtu siseveendumuse kohaselt võib iga 12 aastat vana, kasutatud auto mootori lahtivõtmisel avastada mootoridetailide kulumist. Võimalikku ülemäärast kulumist tulnuks mikromeetriga mõõta ja vastavalt ka fikseerida. Kohus leiab, et hageja väide, et autol polnud jõudu, on tõendamata. Samuti ei nähtu, milles autol jõu puudumine konkreetselt väljendus ning asja materjalide põhjal ei ole võimalik hinnata, kas see võis kujutada endast lepingutingimustele mittevastavust. Kostja on esitanud kohtule sõiduki 19.09.2017 tehnoülevaatuse kontrollkaardi (tl 41), millest nähtuvalt autol ei tuvastatud isegi ühtegi väheolulist riket ega puudust. Kompressiooni võimaliku mittevastavuse korral pidanuks automootor seda ülevaatusel näitama. Sõiduki ülevaatus kehtis kuni 2018. a novembrikuuni. Eeltoodud põhjendustel kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et autol esinesid puudused, mis välistasid auto eesmärgipärase kasutatavuse, või toonuks kaasa mittevastavuse lepingutingimustele, kuna auto ei vastanud vähemalt keskmisele kvaliteedile. Kuna hageja nõuab mootori vahetamisega tekitatud kahju hüvitamist, ei oma asjas tähtsust auto kütusekulu ning selle osas võimalikku erikokkuleppe olemasolu. Täiendavalt märgib kohus, et väidetava lepingurikkumisega ei ole seotud kogu kahju, mille hüvitamist hageja kostjalt nõuab. Kohus nõustub kostjaga, et väidetava mootoririkkega ei seondu kliimasüsteemi hoolduse ning korrapärase autohooldusega seotud kulud (õli 5w40, filter, süüteküünal, jahutusvedelik, roolivõimendi õli, automaatkasti õli, käigukasti filtrite komplekt, piduri õli ja nende vahetus) ning amordi vahetamisega seotud kulud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

tunnitasu oli 120 eurot ning ajakulu kokku 12 h ja 32 minutit (18.05.2018 asja materjalidega tutvumine 12 m; 23.05.2018 e-kirjavahetus kliendiga, tähtaegade arvestamine seoses kättesaamise kinnitusega 3 m; 24.05.2018 kliendikohtumine 27 m; 4.06.2018 kohtule ja vastaspoolele võimaliku kompromissi osas e-kirja koostamine 6 m; 6.06.2018 tutvumine hageja esindaja e-kirjaga seoses kompromissiga, kliendile koos kaaskirjaga edastamine 3 m; 11.06.2018 töö asja materjalidega, hagile vastuse koostamine 6 h 44 m; 2.07.2018 tutvumine kohtukutsega, klindile koos kaaskirjaga edastamine 3 m; 27.08.2018 ettevalmistus istungiks 36 m, kliendikohtumine seoses istungiga 10 m, istungil osalemine 1 h 10m; 7.09.2018 e-kirja koostamine kliendile 2 m; 11.09.2018 tutvumine hageja täiendavate tõenditega, kliendile edastamine koos kaaskirjaga 6 m; 24.09.2018 hageja täiendavate tõendite analüüs, kliendile seoses sellega selgitava e-kirja koostamine 11 m; 1.10.2018 lõplike seisukohtade koostamine 2 h 39 m). 22.10.2018 seisukohas hageja palub vähendada kostja menetluskulusid vähemalt 1008,80 euroni (käibemaksuga). Hageja leiab, et kostja poolt esitatud menetluskulude suurus on ülepaisutatud. Kostja lepingulise esindaja kulud ületavad hageja omasid (912 eurot) enam kui 50%. Kostja lepinguline esindaja on menetluskulude nimekirja märkinud korduvalt ekirjavahetus kliendiga. Hageja leiab, et selliseid kulutusi ei saa pidada menetluskuludeks, kuna esiteks ei saa hageja olla veendunud, et sellised kirjavahetused on peetud ning teiseks tuleb kostjale dokumentide esitamise ning nende sisu selgitamise kohustus juba professionaalse advokaadi elukutsest. Lisaks leiab hageja, et põhjendamatu on temalt välja mõista kulusid seoses kompromissiettepanekuga, kuna kostja pidi olema teadlik, et selline kompromissettepanek on perspektiivitu ning ükski mõistlik inimene sellega ei nõustuks. Hagile vastuse koostamise ajakulu osas hageja leiab, et tegemist ei olnud õiguslikult nii keerulise vaidlusega, mis märgitud ajakulu õigustaks. Kostja on oma vastuses suures osas käsitlenud asjasse puutumatuid asjaolusid, mis on toonud kaasa menetlustoimingule kulunud aja suurenemise. Hageja peab põhjendatuks hagile vastamise ajakulu 3 h tunni ulatuses. Kuna lõplike seisukohtade näol oli tegemist varasemate seisukohtade kordamisega ning kostja oli samasse dokumenti märkinud ka oma menetluskulude nimekirja, on kostja lõplike seisukohtade koostamisele kulunud aeg põhjendatud 1 h ja 25 m ulatuses. TsMS § 175 lg 1 I lause kohaselt kuuluvad lepingulise esindaja kulud hüvitamisele põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus nõustub osaliselt hageja põhjendustega ning leiab, et kostja lepingulise esindaja ajakulu ei ole asja keerukust ja mahtu arvestades tervikuna põhjendatud ja vajalik. Kohus nõustub, et tegemist ei olnud tavapärasest õiguslikult keerukama vaidlusega. Arvestades menetluse kestust ning tehtud toiminguid, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks kokku 8 tundi ning määrab kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 1152 eurot (8 x 120 + KM 20%). Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrus Miilaste Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.