Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 415, § 142 lg-d 1 ja 2). Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

Tartu Maakohtu menetluses on TCM Estonia OÜ (edaspidi: hageja) hagi Christer Rästa (edaspidi: kostja) vastu võla nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 191,73 eurot ning viivise 191,73 eurot. Hagiavalduse kohaselt IPF Digital Estonia OÜ (end MCB Finance Estonia OÜ, registrikood 11034137) ja kostja vahel on XX.XX.XXXX sõlmitud Credit24 keskkonnas krediidileping nr XXX, mille alusel kostjale on tehtud väljamakseid 3000 krooni (191,73 eurot). Laenu tagasimakse kuupäevaks lepiti kokku XX.XX.XXXX. Lepingu üldtingimuste p 8.1 kohaselt on krediididandjal õigus maksetega hilinemisel nõuda viivist 0,5% päevas tasumata võlasummalt. Kostja jättis laenu tagastamata. Lepingust tulenev nõue kostja vastu on loovutatud hagejale. Tuginedes Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, lähtub hageja viivise arvestamisel kolmekordsest seadusjärgsest viivisemäärast. Hageja arvestab viivist alates tagasimakse tähtpäevale järgnevast päevast 1.04.2010 kuni hagiavalduse esitamiseni 21.06.2018 põhinõude ulatuses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale avalikult kätte toimetatud dokumendi väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 12.10.2018. TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel loeb kohus menetlusdokumendid kostjale avalikult kättetoimetatuks. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lg-le 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid. Tulenevalt TsMS § 438 lõikest 1 ja § 436 lõikest 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida nõude õiguslikku alust sõltumata sellest, kas tarbija ise on nõudele vastuväiteid esitanud või mitte. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 kohaselt on heade kommetega vastuolus olev tehing tühine. TsÜS § 86 lg 2 kohaselt on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu

tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. TsÜS § 86 lg 2 kohaselt kui sama paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, siis eeldatakse, et pool teadis või pidi teadma teise poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhetest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest. Tarbijakrediidilepingute puhul eeldatakse, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas, kui tarbija poolt tasumisele kuuluv krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Kohus leiab, et nõude aluseks olev krediidileping on vastuolu tõttu heade kommetega TsÜS § 86 lõigete 1 ja 2 alusel tühine. Eesti Panga poolt avaldatud keskmine eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr krediidilepingu sõlmimisele eelnenud kuul (jaanuaris 2010) oli 21,18%. Krediidilepingu kohaselt (tl 35) krediidi kulukuse määr ühe aasta kohta oli 1099,12%. Seega ületas krediidi kulukuse määr Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra ca 50 korda. Seega on kohtu hinnangul tuvastatud, et kostja kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Kuivõrd krediidi kulukuse määr ületas Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra ca 50 korda, tuleb lugeda, et kohustuste vahekord on erakordselt suures ulatuses tasakaalust väljas. Sellest tulenevalt ei pea kohus lepingu tühisuse tuvastamiseks täiendavalt laenusaaja sundolukorda hindama (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13, p 22). Krediidilepingu tühisuse tõttu kuulub kostjale väljastatud laen TsÜS § 84 lg 1 teise lause kohaselt tagastamisele vastavalt alusetu rikastumise sätetele. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandus kuni 15.04.2013 seitse protsenti aastas ja alates 15.04.2013 kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuna nõude aluseks olev krediidileping on vastuolu tõttu heade kommetega tühine, on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Alates 1.04.2010 kuni hagiavalduse esitamiseni 21.06.2018 on sissenõutavaks muutunud viivis 127,57 eurot (viivisearvestus on tehtud viivisekalkulaatorit (http://www.viivisekalkulaator.ee/) kasutades). Nimetatud viivise summat ületavas osas, s.o 64,16 euro ulatuses (191,73 eurot - 127,57 eurot) ei ole hagi õiguslikult põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Kohus juhib hageja tähelepanu, et Riigikohtu lahendist tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 ei tulene võlausaldajale õigust nõuda viivist kolmekordses seadusjärgses viivisemääras. Riigikohus leidis, et tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära, on eelduslikult VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühine. Tühise viivisekokkuleppe asemel tuleb kohaldada seadusjärgset viivisemäära. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Arvestades hagi osalist rahuldamist jätab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel hageja kanda 17% ulatuses ja kostja kanda 83% ulatuses. Vastavalt TsMS § 174 lõikele 2 määrab kohus otsuses kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Hageja palub kostjalt menetluskuluna välja mõista riigilõivu 100 eurot ning

lepingulise esindaja kulud 270 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja märgib, et hageja esindajal on kulunud nõude asjaolude ja materjalidega tutvumiseks 1 tund, hagiavalduse ettevalmistamiseks (sh tõendite tellimiseks, kogumiseks) ja koostamiseks 1,5 tundi ja hagi kohtusse esitamiseks (hagi lisade komplekteerimiseks) 0,5 tundi, kokku 3 tundi. Hageja ja hageja esindaja on kokku leppinud ühe töötunni hinnaks 90 eurot. Kohus leiab, et antud hagi näol oli tegemist nn masshagiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Arvestades hagiavalduse sisu ja asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas, on kohtu hinnangul hageja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatud ja vajalik 2 tunni ulatuses. Riigilõivu on hageja tasunud seadusega sätestatud määras. Seega on hageja menetluskulud põhjendatud kokku 280 euro ulatuses (100 eurot + 2 x 90 eurot). Arvestades menetluskulude jaotust, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 232,40 eurot (280 eurot x 0,83) Vastavalt TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.