2-18-16139
Määruse tegemise aeg ja koht
03. detsember 2018, Jõhvi kohtumaja, kell 16.00
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Olev Mihkelson Kohtla-Järve Linnavalitsuse avaldus S. K. pärandvara pankroti väljakuulutamise nõudes Pankroti väljakuulutamine ja ajutise pankrotihalduri tasu määramine
Kohtuasi Menetlustoiming
03. detsember 2018 nende Avaldaja:
Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised esindajad
ja
Kohtla-Järve Linnavalitsus (Keskalle
Kohtla-Järve, e-post: [email protected] )
Võlgnik (pärandaja)
S. K. (IK xxx, surnud xxx)
Ajutine pankrotihaldur:
Hillar Villers; JeweLex Advokaadibüroo OÜ; e-post: [email protected] ; advokaadi tunnistus nr 651
Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt PankrS § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
Kohtumääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada võlgnik ja ajutine haldur.
Viru Maakohtu 30.10.2018 kohtumäärusega algatas kohus S. K. pärandvara pankrotimenetluse. Ajutiseks pankrotihalduriks nimetas kohus Hillar Villers ́i. Ajutine haldur esitas 23.11.2018 kohtule kirjaliku aruande. Esitatud aruande kohaselt:
PerS § 39 sätestab, et kui abielu lõpeb ühe abikaasa surmaga, kuulub surnud abikaasa osa ühisvaras tema pärandvara hulka. Pärandava inventuuriaktist nähtub, et N. K.`il olid krediidiasutustes alljärgnevad kontod seisuga 12.03.2017.a. AS Swedbank, arvelduskonto nr EE322200221013255980, mille saldo oli 11,30 eurot, AS Swedbank, limiidikonto nr EE812200221065121871, mille laenujääk oli 242,01 eurot. Seega kuuluks pärandvara koosseisus 50% abikaasa arvelduskontol olevast summas ehk 5,65 eurot.
Ajutises menetluses kogutud materjalide põhjal kuuluks S. K. pärandvarasse kogumispensioni osakute turuväärtusele vastav rahasumma, milline 21.11.2018.a. seisuga oli 1 112,35 eurot (ajas muutuv).
Toimiku nr Avamise kp 167/2016/ 26.04.2016
Nõue
307,44
Täitur
167/2012/
196,89
Krista Järvet
066/2009/
42,57
Andrei Krek
jrk
Sissenõudj a Politsei- ja Piirivalvea met 70008747 12.12.2012 Politsei- ja Piirivalvea met 70008747 17.02.2009 IDA
UUR
D 70006748
Krista Järvet
Kokku 546,90 EUR
Ajutise haldur on välja selgitanud, et võlgniku teadaolevad kohustused moodustavad ajutise halduri poolt kogutud andmetele (arvestades eeltoodud täitemenetlust) tuginedes kokku vähemalt 2 270,77 EUR, kuid eelduslikult suurenevad kohustused viivistenõuete, intressinõuete, vms. arvelt.
Ajutine pankrotihaldur annab tulenevalt PankrS § 22 lg 2 p 2 hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele, samuti võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamise väljavaadetele. Pankrotimenetluse käigus kogutud andmete alusel ei saa ajutine haldur väita, et maksejõuetus oleks võlgniku poolt tekitatud tahtlikult või et tegemist oleks kuriteo tunnustega teoga.
Peamine põhjus maksejõuetuse tekkimisel on ajutise halduri arvates asjaolu, et võlgnik on surnud ja sellest johtuvalt ei saa täita oma kohustusi. Pärandvara koosseisus puudub ka vara sellises mahus, mis võimaldaks täita pärandaja kohustusi täies mahus ka käesoleval ajal. Olemasoleva informatsiooni põhjal on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse ning pankrotimenetluse algatamise on tinginud eelkõige võlgniku surmast. Võlgniku maksejõuetuse tekke täpset aega on ajutises menetluses keeruline määrata, kuid arvestades kogutud informatsiooni (eelkõige täitemenetlusi), siis võib maksejõuetuse tekke ajaks olla 2016 aasta. Ajutine pankrotihaldur loeb maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses.
03.detsembril 2018 aasta kohtuistungil jäi ajutine haldur esitatud aruande juurde ja andis nõusoleku jätkata haldurina. Avaldaja esindaja jäi avalduse juurde, palus välja kuulutada võlgniku pärandvara pankrot.
Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada S. K. pärandvara pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Hillar Villersi, Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.
PankrS § 9 lg 2 kohaselt, võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut. Lähtuvalt PankrS § 1 lg 2 ja lg 3, võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise halduri aruandest selgub, et pärandvara on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Ajutise halduri poolt kogutud materjalide põhjal on tuvastatud, et ajutise halduri nimetamise seisuga lasub pärandvaral kohustusi vähemalt 2270,77 eurot, vara moodustab ca 1112 eurot. Kohus leiab, et tuleb välja kuulutada võlgniku pärandvara pankrot. Pankrotihaldur Hillar Villers on andnud nõusoleku asuda pankrotihalduriks võlgniku pärandvara pankrotimenetluses. Kohus leiab, et Hillar Villers vastab pankrotihalduri kohta kehtestatud nõuetele ning nimetab Hillar Villers ́i S. K. pärandvara pankrotimenetluses pankrotihalduriks. Kohus määrab, et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 21.01.2018 kell 14.00 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas saalis nr 6. Kohus rahuldab ajutise halduri taotluse töötasu ja vajalike kulutuste väljamõistmiseks. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on ajutisel halduril kulunud S. K. pärandvara pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmisele aega 4,5 tundi. Kokku moodustab ajutise halduri tasu 513 eurot ja kulude suuruseks 24 eurot, kokku 537 eurot. Ajutine haldur palus tasu ja kulud mõista välja pärandvara arvelt. Lähtuvalt PankrS § 23 lg 1, lg 2 ja lg 3, ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Kohus, arvestades ajutise pankrotihalduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise pankrotihalduri kutseoskusi, leiab, et ajutise halduri taotluses esitatud ajutise halduri tasu ja kulutuste arvestus on põhjendatud ning ajutise halduri tasu ja kulutuste suurus tuleb määrata vastavalt ajutise halduri taotlusele. Ajutine haldur palub mõista välja pärandvarast ajutise halduri tasu summas 513 eurot ja kulude suuruseks 24 eurot, kokku 537 eurot. Nimetatud summa mõista välja S. K. pärandvara arvelt JeweLex Advokaadibüroo OÜ (arvelduskontole EE782200221056739476 Swedbank). Kohus rahuldab ajutise halduri taotluse tasu ja kulude väljamõistmiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.