Menetlusosalised ja nende esindajad, ajutine pankrotihaldur
Võlgnik: A K (isikukood x, elukoht x).
Pankrotiavalduse läbivaatamine
27.11.2018 kohtuistung
Ajutine pankrotihaldur: Peeter Sepper (OÜ Bürooteenused ja Õigusabi, Kotzebue 9, 10412 Tallinn; epost: [email protected]).
RESOLUTSIOON
1.Kuulutada välja A K (K, isikukood x) pankrot.
2.Nimetada A K pankrotihalduriks Peeter Sepper (OÜ Bürooteenused ja Õigusabi, Kotzebue 9, 10412 Tallinn; e-post: [email protected]).
3.Määrata ajutise pankrotihalduri Peeter Sepperi tasu suuruseks 693,60 eurot (sh käibemaks 115,60 eurot) ja vajalike kulude katteks 97,20 eurot (sh käibemaks 81 eurot) väljamõistmisega Bürooteenused ja Õigusabi OÜ (registrikood 12416958) kasuks.
4.Riigi Tugiteenuste Keskusel hüvitada riigi vahenditest ajutise pankrotihaldurile Peeter Sepperile ajutise pankrotihalduri tasust 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot. Ajutise halduri tasu hüvitis välja maksta Bürooteenused ja Õigusabi OÜ (registrikood 12416958) arveldusarvele nr x Swedbank AS-is.
5.Ülejäänud ajutise halduri tasu summas 217,20 eurot ning vajalike kulude hüvitis summas 97,20 eurot jätta võlgniku kanda.
6.Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 17. detsembril 2018, algusega kell 11:00, Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas, aadressil Lubja 4, 10115 Tallinn, saalis nr 3003.
7.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast (PankrS § 93 lg 1). Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (PankrS § 153 lg 1 p 3). 1 (5)
2-18-15419
8.Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast punktis 7 nimetatud tähtaja möödumist, kuid enne viimast nõuete kaitsmise koosolekut, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.
9.Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
10.Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
11.Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.
13.Kohtumäärus saata võlgnikule, ajutisele pankrotihaldurile ning Rahandusministeeriumile.
14.Saata kohtumäärus pärast jõustumist p. 4 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada Harju Maakohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada (PankrS § 32). Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist (PankrS § 5 lg 3). Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda (PankrS § 31 lg 7). Määruse resolutsiooni punktide 3 – 5 peale võib võlgnik ja ajutine pankrotihaldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruse resolutsiooni punkti 4 peale võib Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud
1.A K esitas 15.10.2018 Harju Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks (täiendatud avaldus esitatud 03.11.2018) ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avalduse kohaselt on võlgniku poolt mõtlematult võetud laenukohustuste nõuetekohane täitmine muutunud üle jõu käivaks. Võlgniku töötasu ei kata kohustuste nõuetekohast tasumist igakuiselt ning selline seisund ei ole ajutine. Võlgnik on muutunud püsivalt maksejõuetuks ning ta palub välja kuulutada enda pankroti ja algatada tema suhtes kohustustest vabastamise menetlus. Pankrotiavalduselt on tasutud riigilõiv 10 eurot.
2.13.11.2018 võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse, määras ajutiseks pankrotihalduriks Peeter Sepperi pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi 27.11.2018.
3.Peeter Sepper esitas 26.11.2018 ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt töötab võlgnik xOÜ-s ning tema töötasuks on 1200 eurot. Võlgnikul puuduvad ülalpeetavad ning ta elab 2 (5)
2-18-15419 oma vanematele kuuluvas korteris. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku vara koosneb tema töötasust, mis osaliselt kuulub arestimisele ja pankrotivara hulka. Kohustusi on võlgnikul vähemalt 31 029,59 euro ulatuses. Võlgniku vara ei kata pankrotimenetluse prognoositavaid kulusid. Andmetest järeldub, et võlgniku pankrotivarast ei piisa, et kohustusi katta ning nimetatud seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Välja on kujunenud alaline maksejõuetus. Maksejõuetuse põhjuseks peab ajutine haldur rasket juhtimisviga pankrotiseaduse (PankrS) § 28 mõttes, kuivõrd võlgnik laenas raha kasiinos mängimiseks ning nimetatud tegevus ei võimaldanud sellele kulutatud summasid tagasi teenida. Maksejõuetus kujunes välja 2016. aastal. Esialgsetel andmetel vara pankrotivarasse tagasivõitmise ega tagasinõudmise võimalused puuduvad. Kuna võlgnik on esitanu kohustustest vabastamise menetluse algatamise avalduse, on kohtul võimalik võlgniku pankrot välja kuulutada.
4.Ajutise pankrotihalduri tehtud töö aruande kohaselt on ajutine haldur kulutanud ülesannete täitmiseks 6,8 tundi, arvestusega 85 eurot tunnis, millest tulenevalt on ajutise halduri tasu 578 eurot, millele lisandub käibemaks 115,60 eurot. Ajutine haldur on teinud vajalikke kulutusi summas 81 eurot, millele lisandub käibemaks 16,20 eurot. Ajutine haldur palub oma tasust 397 (lisandub käibemaks) hüvitada menetlusabina riigi vahenditest ning ülejäänud osas jätta tasu ja kulutused võlgniku kanda.
5.27.11.2018 kohtuistungil jäi võlgnik oma avalduse juurde ja lisas täiendavalt, et hetkeseisuga on ta oma seniselt töökohalt koondatud. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruande juurde. Kohus määras kuulutada välja võlgniku pankrot 30.11.2018 määrusega kell 12.40. Kohtumääruse põhjendused
6.Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja. A K esitas kohtule võlgniku pankrotiavalduse. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.
7.Ajutine pankrotihaldur selgitas välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused ja andis hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu, kuivõrd võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara ning võlgnikul puuduvad vahendid võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse kulude katmiseks. Ajutise halduri hinnangul ei ole maksejõuetus ajutine. Kohus tuvastab ajutise pankrotihalduri aruande põhjal, et kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara ning võlgnik on tunnistanud enda maksejõuetust, siis on võlgnik PankrS § 1 lg-st 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
8.Tulenevalt PankrS § 22 lg-st 5 peab ajutine haldur esitama kohtule arvamuse, milles märgib, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. PankrS § 29 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tuleb pidada rasket juhtimisviga PankrS § 28 lg 2 tähenduses. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduriga, et maksejõuetuse põhjuseks võib olla raske juhtimisviga viidatud sätte mõistes,
3 (5)
2-18-15419 sest võlgnik on ka ise tunnistanud, et võttis mõtlematult laene oma reisi- ja mängusõltuvuse tarbeks.
9.PankrS § 29 lg 1 ja 2 sätestavad, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 29 lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 171 lg 11 kohaselt kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseid. Kohus märgib, et hindab pankrotimenetluse lõppedes, kas võlgniku suhtes saab algatada kohustustest vabastamise menetluse.
10.Käesoleval juhul esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks, kuid kuna võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise menetluse avalduse ning kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud PankrS § 171 lg-s 2 sätestatud aluseid, kuulutab kohus võlgniku pankroti välja PankrS § 171 lg 11 alusel. Pankroti väljakuulutamise aeg on 30.11.2018 kell 12.40.
11.PankrS § 31 lg 6 sätestab, et pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 17. detsembril 2018, algusega kell 11:00, Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas, aadressil Lubja 4, 10115 Tallinn, saalis nr 3003.
12.Peeter Sepper on andnud nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Kohus määrab Peeter Sepper’i võlgniku pankrotihalduriks.
13.PankrS § 93 lg 1 kohaselt on võlausaldajad kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (PankrS § 153 lg 1 p 3).
14.PankrS § 33 lg 1 sätestab, et pankrotimääruse kohta avaldab kohus viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Vajaduse korral teadet korratakse. Kordusteates märgitakse esimese teate avaldamise kuupäev. Kohus määrab pankrotimääruse kohta viivitamata teate (pankrotiteade) avaldamise väljaandes Ametlikud Teadaanded.
15.PankrS § 23 lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks 4 (5)
2-18-15419 tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lg-s 11 sätestatust (Halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses).
16.PankrS § 150 lg 1 p 2 ja p 5 kohaselt on pankrotimenetluse kulud ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Käesoleval juhul puudub võlgnikul vara, mille arvelt pankrotimenetluse kulusid katta. Kuivõrd aga võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse, tuleb pankrot välja kuulutada. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. PankrS § 65 lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur.
17.Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Ajutise halduri tunnitasu 85 eurot jääb seadusega sätestatud ülemmäära piiresse. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise tasuks 693,60 eurot (sh käibemaks 115,60 eurot) ja vajalike kulude katteks 97,20 eurot (sh käibemaks 81 eurot) väljamõistmisega Bürooteenused ja Õigusabi OÜ (registrikood 12416958) kasuks.
18.Kohus, tutvunud ajutise halduri poolt esitatud menetlusabi taotlusega ning tuvastanud, et puuduvad vahendid menetluskulude katmiseks, määrab ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutused riigi vahenditest 397 eurot (millele lisandub käibemaks). Riigi Tugiteenuste Keskusel tasuda riigi vahenditest Peeter Sepperile ajutise pankrotihalduri tasust 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot. Ajutise halduri tasu hüvitis välja maksta Bürooteenused ja Õigusabi OÜ (registrikood 12416958) arveldusarvele nr x Swedbank AS-is.
19.Ülejäänud ajutise halduri tasu 217,20 eurot ning vajalike kulude hüvitis 97,20 eurot jääb PankrS § 23 lg 4 alusel võlgniku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik 5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.