Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
Harju Maakohus Andres Suik 05.07.2021, Tallinn 2-21-109748 AS LHV Pank hagi A K vastu vÔla nÔudes 624,81 eurot Hageja: AS LHV Pank (registrikood 10539549; asukoht Tartu mnt 2, 10145 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: I E (e-post: xxx); Kostja: A K (isikukood xxx; elukoht xxx). Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.VÀlja mÔista kostjalt A K hageja AS LHV Pank kasuks krediidi pÔhiosa vÔlgnevus 499,76 eurot, intress 8,57 eurot, sissenÔutavaks muutunud viivis 73,39 eurot ja sularaha vÀljavÔtmise teenustasu 1,25 eurot.
3.VÀlja mÔista kostjalt A K hageja AS LHV Pank kasuks viivis mÀÀras 8% aastas vÔlgnevuse pÔhinÔudelt (499,76 eurot) alates 06.05.2021 kuni pÔhinÔude (499,76 eurot) tÀitmiseni, kuid mitte enam kui 426,37 euro ulatuses.
4.JÀtta hagi rahuldamata viivise 1,86 euro nÔudes.
5.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmÀÀramine: 5.1 JĂ€tta menetluskulud kostja kanda. 5.2 VĂ€lja mĂ”ista kostjalt A K hageja AS LHV Pank kasuks menetluskulud summas 125 eurot. 5.3 HĂŒvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (125 eurot) tuleb kostjal A K tasuda hagejale AS LHV Pank kĂ€esoleva kohtuotsuse jĂ”ustumisest alates kuni tĂ€itmiseni viivist vĂ”laĂ”igusseaduse § 113 lĂ”ike 1 teises lauses ettenĂ€htud ulatuses. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus vĂ”tab apellatsioonkaebuse menetlusse ĂŒksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks vĂ”i kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaĂ”igesti kohaldatud materiaalĂ”iguse normi vĂ”i on selgelt rikutud menetlusĂ”iguse normi vĂ”i on selgelt ebaĂ”igesti hinnatud tĂ”endeid ja see vĂ”is oluliselt mĂ”jutada lahendit.
2-21-109748 Kohtuotsusele vÔib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 pÀeva jooksul, alates otsuse apellandile kÀttetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus vÔidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse vÔi taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sÀtestatud tÀhtaja jÀrgimiseks tÀhtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkÔige esitama kaebuse. Kaebuse pÔhjendamiseks vÔi riigilÔivu tasumiseks vÔi kaebuses esineva sellise puuduse kÔrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mÔistliku tÀhtaja pÀrast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud pÔhjendamatult vÔi tÀhtaja pikendamise eesmÀrgil. See ei vÀlista menetlustÀhtaja ennistamist.
MENETLUSE KĂIK
1.AS LHV Pank esitas 07.04.2021 PĂ€rnu Maakohtule maksekĂ€su kiirmenetluse avalduse vĂ”lgnikult 579,32 euro saamiseks. Kohus tegi 12.04.2021 vĂ”lgnikule makseettepaneku, mis on kĂ€tte toimetatud 12.04.2021 aadressil xxx. VĂ”lgnik A K esitas 12.04.2021 nĂ”udele vastuvĂ€ite. PĂ€rnu Maakohtu 19.04.2021 mÀÀrusega anti avaldaja nĂ”ue vĂ”lgniku vastu ĂŒle Harju Maakohtule menetluse jĂ€tkamiseks hagimenetluses. Harju Maakohus kohustas AS Ìi LHV Pank 19.04.2021 mÀÀrusega esitama oma nĂ”ude ja pĂ”hjendama seda hagiavaldusele ettenĂ€htud vormis ning tasuma tĂ€iendava riigilĂ”ivu.
2.AS LHV Pank (hageja) esitas 05.05.2021 Harju Maakohtule hagi A K (kostja) vastu krediidi pÔhiosa 499,76 eurot, intressi 8,57 eurot, sissenÔutavaks muutunud viivise 75,25 eurot, edasiulatuva viivise ning sularaha vÀljavÔtmise teenustasu 1,25 eurot nÔudes. Harju Maakohus vÔttis hagiavalduse 06.05.2021 mÀÀrusega menetlusse. Kohus menetleb kÀesolevat tsiviilasja nr 2-21-109748 lihtmenetluses (kirjalikus menetluses), mille kohta on tÀpsemad selgitused antud Harju Maakohtu 06.05.2021 kohtumÀÀruses.
3.Kostja esitas 16.05.2021 vastuse hagiavaldusele. Hageja esitas 27.05.2021 omapoolsed seisukohad kostja vastuvÀidetele. Kohus andis pooltele tÀhtaja lÔplike seisukohtade, sh menetluskulude nimekirja esitamiseks hiljemalt 15.06.2021 ning seisukoha esitamiseks vastaspoole menetluskulude kohta 2 pÀeva jooksul vastaspoole menetluskulude nimekirja ja tÔendite kÀttetoimetamisest arvates, kuid mitte hiljem kui 17.06.2021. Kohus tegi pooltele ettepaneku kaaluda kompromissi sÔlmimise vÔimalikkust ning mÀÀras kompromissile mittejÔudmise korral tÀhtaja otsuse avalukult teatavaks tegemiseks hiljemalt 05.07.2021.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NĂUE
4.Hageja palub mÔista kostjalt vÀlja vÔlgnevus 584,83 eurot, mis koosneb krediidi pÔhiosast 499,76 eurot, tasumata jÀÀnud intressist 8,57 eurot, sissenÔutavaks muutunud viivisest 75,25 eurot ning sularahaautomaadist sularaha vÀljavÔtmise teenustasust 1,25 eurot. Samuti taotleb hageja edasiulatuva viivise vÀljamÔistmist mÀÀras 8% aastas vÔlgnevuse pÔhiosalt 499,76 eurot alates 06.05.2021 kuni pÔhinÔude lÔpliku tÀitmiseni. Hageja pÔhjendab oma nÔudeid jÀrgmiselt.
5.Hageja ja kostja sÔlmisid 24.02.2017 erakliendi kaardi lepingu ning krediidilimiidi lepingu. Krediidilimiidi lepingus lepiti kokku, et hageja annab kostjale krediidilimiidi 500 euro ulatuses, intressiga 16% aastas (0,04% pÀevas). Hageja ja kostja sÔlmisid 31.08.2017 erakliendi kaardi lepingu. 12.12.2018 sai hagejale teatavaks, et Harju Maakohtu 30.11.2018 kohtumÀÀrusega tsiviilasjas nr 2-18-15419 kuulutati vÀlja kostja pankrot. Eeltoodust tulenevalt hageja lÔpetas kostjaga krediidilimiidi lepingu. Hageja oma nÔuet pankrotimenetluses ei esitanud. Harju Maakohtu 18.06.2019 kohtumÀÀrusega tsiviilasjas nr 2-18-15419 lÔpetati kostja suhtes algatatud
2-21-109748 pankrotimenetlus raugemise tĂ”ttu pĂ€rast pankroti vĂ€ljakuulutamist. Hageja on seisukohal, et poolte vahel sĂ”lmitud krediidileping muutus 12.12.2018 ĂŒldises korras sissenĂ”utavaks.
6.Kuigi hageja ĂŒtles lepingu ĂŒles 12.12.2018, on ta arvestanud intressi kuni pankroti vĂ€ljakuulutamiseni, s.o kuni 30.11.2018. LepingujĂ€rgne intress oli 0,04% pĂ€evas. Kokku vĂ”lgneb kostja hagejale intressi 8,57 eurot. KuivĂ”rd pankrotimenetlus lĂ”ppes 18.06.2019, on alates nimetatud kuupĂ€evast hagejal Ă”igus arvestada seadusejĂ€rgset viivist. Kokku tuleb kostjal hagiavalduse esitamise seisuga tasuda viivist 75,25 eurot. Lisaks on kostja vĂ”tnud 11.10.2019 sularahaautomaadist vĂ€lja sularaha, mille teenustasu on 1,25 eurot. Teenustasu on kostja poolt tasumata.
7.Pankrotiseaduse § 167 lĂ”ikest 1 tulenevalt vĂ”ivad pĂ€rast pankrotimenetluse lĂ”ppemist vĂ”lausaldajad esitada nĂ”uded, mille vĂ”is esitada pankrotimenetluses, kuid mis on selles jÀÀnud esitamata, samuti nĂ”uded, mis kĂŒll esitati, kuid mis jĂ€id rahuldamata ja millele vĂ”lgnik vastu vaidles, esitada vĂ”lgniku vastu ĂŒldises korras. Sel juhul pankrotimenetluse aja eest intresse ja viiviseid ei arvestata. Sama paragrahvi lĂ”ikest 2 tuleneb, et nĂ”uet ei vĂ”i esitada, kui nĂ”ue on vĂ”lgniku kohustustest vabastamise tĂ”ttu vastavalt kĂ€esoleva seaduse §-s 176 sĂ€testatule lĂ”ppenud. PankrS § 176 lĂ”ikest 1 tulenevalt lĂ”pevad pankrotivĂ”lausaldajate nĂ”uded vĂ”lgniku vastu kui vĂ”lgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses tĂ€itmata jÀÀnud kohustustest, sealhulgas ka nende pankrotivĂ”lausaldajate nĂ”uded, kes ei ole pankrotimenetluses nĂ”udeid esitanud. KĂ€esoleval juhul ei ole kostjat vĂ”lgadest vabastatud, mistĂ”ttu on hagi esitamine Ă”iguspĂ€rane.
KOSTJA VASTUVĂITED
8.Oma 16.05.2021 vastuses hagiavaldusele vÔttis kostja omaks, et sÔlmis hagejaga erakliendi kaardi lepingu ja krediidilimiidi lepingu. Kostja vaidles vastu pÔhivÔlgnevuse arvestusele ning lepingu lÔpetamise jÀrgsele viivise arvestusele. Pankrotiseaduse § 167 lÔige 1 on mÔeldud juhuks, kui vÔlausaldajate nÔuded jÀid pankrotimenetluses rahuldamata vÔi saab teatavaks mÔni uus pankrotimenetluse eelne/aegne nÔue, mida ei saa pankrotiga siduda (antud juhul ei ole tegemist kummagi juhuga). Isegi sellisel juhul saab hageja nÔuda ainult pÔhivÔla tasumist. VÔlaÔigusseadus ega pankrotiseadus ei sÀtesta, et pÀrast pankroti lÔpetamist saab viiviseid edasi arvestada.
9.Hageja vÀidab, et kostjaga lÔpetati krediidilimiidi leping ning kasutatud krediidilimiit debiteeriti 12.12.2018. Hagiavaldusele lisatud pangakonto vÀljavÔttel seda ei kajastu ning kostja poolt kohtule esitatud ekraanipildil on debiteerimise kuupÀevaks 02.12.2020.
10.Samuti ei ole vÔimalik konto vÀljavÔttelt tuvastada hageja vÀidet, et kostja on vÔtnud sularahaautomaadist 11.10.2019 vÀlja sularaha, mille tÔttu tuleks tasuda sularaha vÀljavÔtu teenustasu.
11.Kuna hagejal oli kĂ”igi teiste vĂ”lausaldajatega vĂ”rdne vĂ”imalus esitada oma nĂ”ue pankrotimenetluse kĂ€igus, kuid ta jĂ€ttis selle kasutamata, on kostja arvates hagiavaldus sisuliselt Ă”igustĂŒhine ja pahatahtlik ning see tuleks jĂ€tta menetlusse vĂ”tmata.
MENETLUSE EDASINE KĂIK
12.Hageja esitas 27.05.2021 kirjaliku seisukoha kostja 16.05.2021 hagivastusele. Hageja tĂ”i esile, et esitas kohtule konto vĂ€ljavĂ”tte asemel limiidikonto vĂ€ljavĂ”tte, millest nĂ€htub, milliseid toiminguid on tehtud krediitkaardiga. Hageja esitas kohtule lisaks kostja konto vĂ€ljavĂ”tte, millest nĂ€htub, et kostja kontole on laekunud pankrotimenetluse ajal erinevaid tasusid, mida hageja sĂŒsteem on automaatselt debiteerinud kas sularaha vĂ€ljavĂ”tu teenustasu tagasimakseks vĂ”i krediidilimiidi debiteerimiseks. Tegelikkuses on need summad, nĂ€iteks 15.06.2019, kostjale tagasi kantud. 01.12.2020 tasus E J kostja kontole 100 eurot, mille hageja kostjale tagastas. Samas sĂŒsteem luges ennatlikult taaskord nimetatud summa kostja vĂ”lgnevuseks ning debiteeris laekunud summa vĂ”lgnevuse katteks. KuivĂ”rd debiteerimise hetkel 02.12.2021 ei olnud kontol enam
2-21-109748 vahendeid, luges sĂŒsteem debiteerituks 0 eurot seisuga 02.12.2021. Leping öeldi ĂŒles ikkagi 12.12.2018.
KOHTUOTSUSE PĂHJENDUSED
13.Kohus leiab, et hagiavaldus on osaliselt pĂ”hjendatud, mistĂ”ttu rahuldab hagi osaliselt. Kohus peab vajalikuks teha kĂ€esolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lĂ”ike 4 esimeses lauses sĂ€testatust koos kirjeldava ja pĂ”hjendava osaga. KuivĂ”rd kohus menetleb kĂ€esolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sĂ€testatud Ă”igust ning piirdub kohtuotsuse pĂ”hjendavas osas ĂŒksnes Ă”igusliku pĂ”hjenduse ja tĂ”endite, millele on rajatud kohtu jĂ€reldused, mĂ€rkimisega. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses pĂ”hjendama, miks ta ei nĂ”ustu poole mĂ”ne vĂ€itega, analĂŒĂŒsima tĂ”endeid ja pĂ”hjendama, miks ta mĂ”nda tĂ”endit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-123-16 p 16).
14.Poolte vahel puudub vaidlus jÀrgmiste asjaolude osas. Hageja ja kostja sÔlmisid 24.02.2017 erakliendi kaardi lepingu ja krediidilimiidi lepingu ning 31.08.2017 erakliendi kaardi lepingu. Krediidilimiidi lepingus lepiti kokku, et hageja annab kostjale krediidilimiidi 500 euro ulatuses, intressiga 16% aastas. Harju Maakohtu 30.11.2018 kohtumÀÀrusega tsiviilasjas nr 2-18-15419 kuulutati vÀlja kostja pankrot. Hageja oma nÔuet pankrotimenetluses ei esitanud. Harju Maakohtu 18.06.2019 kohtumÀÀrusega tsiviilasjas nr 2-18-15419 lÔpetati kostja pankrotimenetlus raugemise tÔttu pÀrast pankroti vÀljakuulutamist ning algatati kohustustest vabastamise menetlus.
15.Pooled vaidlevad selle ĂŒle, kas hagejal on Ă”igus esitada kostja vastu hagi krediidilepingu ja erakliendi kaardi lepingu tĂ€itmise nĂ”udes ĂŒldises korras pĂ€rast eelneva pankrotimenetluse lĂ”ppemist raugemise tĂ”ttu, millises menetluses pole hageja oma nĂ”udeid esitanud.
16.Samuti vaidleb kostja vastu viivise arvestusele ning vaidlustab hageja esile toodud krediidilepingu lÔpetamise kuupÀeva.
17.Pankrotiseaduse (PankrS) § 167 lg 1 kohaselt pĂ€rast pankrotimenetluse lĂ”ppemist vĂ”ivad vĂ”lausaldajad nĂ”uded, mille vĂ”is esitada pankrotimenetluses, kuid mis on selles jÀÀnud esitamata, esitada vĂ”lgniku vastu ĂŒldises korras. Sama sĂ€tte lg 2 jĂ€rgi kĂ€esoleva paragrahvi lĂ”ikes 1 nimetatud nĂ”uet ei vĂ”i esitada, kui nĂ”ue on vĂ”lgniku kohustustest vabastamise tĂ”ttu vastavalt kĂ€esoleva seaduse §-s 176 sĂ€testatule lĂ”ppenud. PankrS § 176 lg 1 jĂ€rgi kui vĂ”lgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses tĂ€itmata jÀÀnud kohustustest, lĂ”pevad pankrotivĂ”lausaldajate nĂ”uded vĂ”lgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivĂ”lausaldajate nĂ”uded, kes ei ole pankrotimenetluses nĂ”udeid esitanud.
18.Riigikohtu tsiviilkolleegium on 05.11.2014 asja nr 3-2-1-92-14 p-s 12 leidnud, et PankrS § 167 lg 1 esimene lause reguleerib nĂ”uete esitamist pĂ€rast pankrotimenetluse lĂ”ppu ja selle kohaselt vĂ”ivad vĂ”lausaldajad nĂ”uded, mille vĂ”is esitada pankrotimenetluses, kuid mis on selles jÀÀnud esitamata, samuti nĂ”uded, mis kĂŒll esitati, kuid mis jĂ€id rahuldamata ja millele vĂ”lgnik vastu vaidles, esitada vĂ”lgniku vastu ĂŒldises korras. Sama otsuse p-s 15 rĂ”hutas kolleegium, et pankrotimenetluse eesmĂ€rgiks ei ole lĂ”petada kĂ”iki vĂ”lgniku vastu eksisteerivaid nĂ”udeid.
19.Kohtu hinnangul sĂ€testab PankrS § 167 lg 1 selgelt ja ĂŒheselt, et pĂ€rast pankrotimenetluse lĂ”ppemist vĂ”ivad vĂ”lausaldajad nĂ”udeid, mille vĂ”is esitada pankrotimenetluses, kuid mis on selles jÀÀnud esitamata, esitada vĂ”lgniku vastu ĂŒldises korras. Seejuures on PankrS § 167 lg 1 nimetatud nĂ”uete esitamine PankrS § 167 lg 2 kohaselt keelatud vaid juhul, kui nĂ”ue on vĂ”lgniku kohustustest vabastamise tĂ”ttu lĂ”ppenud. Selline kĂ€sitlus on kooskĂ”las PankrS § 167 lg 1, lg 2, koosmĂ”jus PankrS § 176 lg 1 mĂ”tte ja eesmĂ€rgiga ning eelnevalt kĂ€sitletud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi PankrS § 167 rakendamise kĂ€sitlusega, aga ka nt Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi vaidlusaluste sĂ€tete tĂ”lgendusega tsiviilasja nr 2-18-7265/4 p-s 47.
2-21-109748
20.Seega tuleb kohtul tuvastada, kas antud juhul esineb PankrS § 167 lĂ”ikes 2 sĂ€testatud eeldus, nimelt nĂ”uete lĂ”ppemine vĂ”lgniku kohustustest vabastamise tĂ”ttu, mis vĂ€listaks kĂ€esolevas asjas hagi rahuldamise. Kohus tuvastas, et 05.07.2021 seisuga on kostja kohustustest vabastamise menetlus tsiviilasjas nr 2-18-15419 pooleli ning kĂ€esoleva kohtuotsuse tegemise seisuga pole kostja pankrotimenetluses tĂ€itmata jÀÀnud kohustustest vabastatud, mistĂ”ttu on hagejal Ă”igus oma nĂ”uded pĂ€rast varasema pankrotimenetluse lĂ”ppu kostja suhtes ĂŒldises korras maksma panna.
21.Esitatud tĂ”endite pĂ”hjal on haginĂ”ude aluseks oleva krediidilimiidi lepingu puhul tegemist tarbijakrediidilepinguga VĂS § 402 lg 1 mĂ”ttes. VĂS § 402 lg 1 sĂ€testab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- vĂ”i kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab vĂ”i kohustub andma tarbijale krediiti vĂ”i laenu. VĂS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga ĂŒks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma vĂ”i asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma vĂ”i tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Vastavalt VĂS § 8 lg-le 2 on leping lepingupooltele tĂ€itmiseks kohustuslik. VĂS § 76 lg 1 ning § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus tĂ€ita nĂ”uetekohasel viisil ning kindlaksmÀÀratud tĂ€htajal vastavalt lepingus vĂ”i seaduses sĂ€testatule. VĂS § 82 lg 7 jĂ€rgi muutub kohustus sissenĂ”utavaks, kui vĂ”lausaldajal on Ă”igus nĂ”uda kohustuse tĂ€itmist. Kuna antud juhul ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi hageja ees nĂ”uetekohaselt tĂ€itnud ning vĂ”lgnevust tĂ€htajaks tasunud, on tegemist kohustuse rikkumisega tulenevalt VĂS §-st 100. Seega on hagejal Ă”igus vastavalt VĂS § 101 lg 1 p-le 1 ja § 108 lg-le 1 nĂ”uda kostjalt kohustuse tĂ€itmist.
22.Kostja kĂŒll vaidlustas oma 16.05.2021 vastuses pĂ”hivĂ”lgnevuse arvestust, kuid ei esitanud seejuures ĂŒhtegi sisulist vastuvĂ€idet pĂ”hivĂ”lgnevuse suurusele, milleks on hagi jĂ€rgi 499,76 eurot. Kostja vastuvĂ€ited puudutasid krediidilepingu lĂ”petamise kuupĂ€eva, nimelt seda, et kostja poolt dokumentaalse tĂ”endina esitatud pangakonto vĂ€ljavĂ”te ei kajasta vĂ”lgnevuse debiteerimist 18.12.2018 kuupĂ€eval ning kostja poolt kohtule esitatud vĂ”lgnevuse kujunemise vĂ€ljavĂ”ttest selgub, et debiteerimise kuupĂ€evaks on 02.12.2020. Hageja selgitas nimetatud vastuolu sellega, et esitas kohtule ekslikult limiidikonto vĂ€ljavĂ”tte, millest nĂ€htub kostja toimingud krediitkaardiga. Samuti selgitas hageja, et panga infosĂŒsteem on automaatselt debiteerinud kostja kontole laekunud tasusid vĂ”lgnevuse katteks, kuid debiteeritud summad on hiljem kostjale tagasi makstud. Hageja esitas kohtule tĂ€iendavalt kostja konto vĂ€ljavĂ”tte.
23.Kohus loeb tuvastatuks, et nii hageja esitatud kostja krediidikonto vĂ€ljavĂ”te (dtl 50), vĂ”lgnevuste vĂ€ljavĂ”te (dtl 51) kui kostja esitatud konto vĂ€ljavĂ”te (dtl 69) kajastavad kostja pĂ”hiosa vĂ”lgnevust (debiteeritud summa) 499,76 eurot. Olukorras, kus kostja ei vĂ€ida, et oleks alates 02.12.2018 hagejale vĂ”lgnevuse (osaliseks) tasumiseks makseid teostanud, pole kohtu hinnangul pĂ”hiosa vĂ”lgnevuse olemasolu ja selle suuruse kindlakstegemisel lepingu lĂ”ppemise tĂ€pse kuupĂ€eva tuvastamine mÀÀrava tĂ€htsusega. Sisulisi vastuvĂ€iteid krediidi pĂ”hiosa vĂ”lgnevuse suurusele kostja ei esita. Muu hulgas ei vĂ€ida kostja, et hagejal puudus Ă”igus leping erakorraliselt ĂŒles öelda ning et leping on jĂ€tkuvalt kehtiv vmt asjaolu, mis vĂ”iks pĂ”hivĂ”lgnevuse nĂ”uet eelduslikult kahtluse alla seada. Kohus peab eluliselt usutavaks hageja selgitusi panga infosĂŒsteemi vĂ”lgnevuse debiteerimise kohta kostja kontol.
24.Kohus loeb eelnevat arvestades tuvastatuks, et kostja pÔhivÔlgnevuse kohustus hageja ees on 499,76 eurot. Kohus rahuldab hageja nÔude ning mÔistab kostjalt hageja kasuks vÀlja krediidilepingu pÔhivÔlgnevus 499,76 eurot.
25.Hageja palub kostjalt vĂ€lja mĂ”ista intressi 8,57 eurot. Vastavalt VĂS § 397 lg-le 1 tuleb majandus- vĂ”i kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Hageja ja kostja on krediidilimiidi lepingus kokku leppinud intressis 0,04% pĂ€evas (dtl 28). Kostja on lepingut sĂ”lmides vastavat intressimÀÀra aktsepteerinud. Hageja on arvestanud intressi kuni kostja pankroti vĂ€ljakuulutamiseni, s.o kuni 30.11.2018 summas 8,57 eurot. Hageja on esitanud intressinĂ”ude ja selle suuruse tĂ”endamiseks hageja infosĂŒsteemi vĂ”lgnevuste vĂ€ljavĂ”tte (dtl 51). Kostja ei vaielnud intressi nĂ”udele ega selle suurusele vastu, seega kohus rahuldab hageja nĂ”ude ning mĂ”istab kostjalt hageja kasuks vĂ€lja intressi summas 8,57 eurot.
2-21-109748
26.Hageja palub kostjalt vÀlja mÔista sissenÔutavaks muutunud viivise summas 75,25 eurot. Hageja arvestas viivist alates 18.06.2019 kuni hagiavalduse esitamiseni 05.05.2021.
27.Kostja on seisukohal, et VĂS § 113 ei ole asjakohane, kuivĂ”rd viivise arvestus lĂ”petatakse pankroti vĂ€ljakuulutamisega. Kostja meelest VĂS ega PankrS ei sĂ€testa, et pĂ€rast pankrotimenetluse lĂ”ppemist saab viivist edasi nĂ”uda. Seega tuleb kohtul kindlaks teha, kas hagejal on Ă”igus nĂ”uda kostjalt viivist pĂ€rast pankrotimenetluse lĂ”ppemist.
28.PankrS § 167 lg 1 teise lause kohaselt pankrotimenetluse aja eest intressi ja viivist ei arvestata. VĂ”lgade ĂŒmberkujundamise ja vĂ”lakaitse seaduse (VĂVS) § 20 lg 1 jĂ€rgi vĂ”lgade ĂŒmberkujundamise avalduse menetlusse vĂ”tmisel peatub viivise vĂ”i ajas suureneva leppetrahvi arvestamine vĂ”lgniku vastu suunatud nĂ”udelt kuni ĂŒmberkujundamiskava kinnitamiseni vĂ”i menetluse lĂ”ppemiseni. See ei kehti nĂ”uete suhtes, mille ĂŒmberkujundamist vĂ”lgnik ei taotle. Pooled ei vaidle asjaolu ĂŒle, et hageja ei nĂ”ua kostjalt viivist pankrotimenetluse aja eest, samuti selle ĂŒle, et kostja ei taotlenud hageja nĂ”uete ĂŒmberkujundamist vĂ”lgniku kohustustest vabastamise menetluses. Seega on hagejal Ă”igus nĂ”uda kostjalt viivist alates pankrotimenetluse lĂ”ppemisest.
29.VĂS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 kohaselt kui vĂ”lgnik on kohustust rikkunud, vĂ”ib vĂ”lausaldaja nĂ”uda kohustuse tĂ€itmist ja rahalise kohustuse tĂ€itmisega viivitamise korral nĂ”uda viivist. VĂS § 113 lg 1 jĂ€rgi rahalise kohustuse tĂ€itmisega viivitamise korral vĂ”ib vĂ”lausaldaja nĂ”uda vĂ”lgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenĂ”utavaks muutumisest kuni kohase tĂ€itmiseni. Viivise mÀÀraks loetakse kĂ€esoleva seaduse §-s 94 sĂ€testatud intressimÀÀr, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Hageja nĂ”uab kostjalt viivist seadusjĂ€rgses ulatuses.
30.Kohus tegi kohtute infosĂŒsteemi jĂ€rgi kindlaks, et 18.06.2019 Harju Maakohtu mÀÀrusega tsiviilasjas nr 2-18-15419 lĂ”petati kostja suhtes algatatud pankrotimenetlus raugemise tĂ”ttu pĂ€rast pankroti vĂ€ljakuulutamist ning algatati vĂ”lgniku kohustustest vabastamise menetlus. Eelnimetatud mÀÀrus jĂ”ustus 04.07.2019.
31.Eelnevast tuleneb, et hagejal on Ôigus nÔuda kostjalt seadusjÀrgset viivist, puudub aga alus viivise vÀljamÔistmiseks kogu hageja soovitud perioodi eest. KuivÔrd kostja suhtes algatatud pankrotimenetlus lÔppes 18.06.2019 tehtud mÀÀruse jÔustumisega 04.07.2019, on pÔhjendatud viivise arvestus alates 05.07.2019 kuupÀevast.
32.Rahalise kohustuse tĂ€itmisega viivitamisel tuleb pĂ”hivĂ”last suuremat viivisenĂ”uet pĂ”hjendada vĂ”lausaldajal, st vĂ”lausaldaja peab tĂ”endama suurema kahju olemasolu (vt ka Riigikohtu 26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat kahju tĂ”endanud, seega mĂ”istab kohus kostjalt hageja kasuks vĂ€lja viivise pĂ”hivĂ”lgnevuse ulatuses, st mitte ĂŒle pĂ”hivĂ”la summa.
33.Kohus mĂ”istab kostjalt viivist alates 05.07.2019 kuni hagiavalduse esitamiseni 05.05.2021 summas 73,39 eurot (499,76 eurot x 671 pĂ€eva x 8% aastas) ning edasiulatuvalt mÀÀras 8% aastas pĂ”hinĂ”udelt 499,76 eurot alates 06.05.2021 kuni pĂ”hinĂ”ude tĂ€itmiseni, kuid mitte ĂŒle pĂ”hivĂ”la summa. Rahuldamata jÀÀb hageja viivisenĂ”ue perioodi 18.06.2019-04.07.2019 eest summas 1,86 eurot.
34.Samuti palub hageja kostjalt vÀlja mÔista sularahaautomaadist sularaha vÀljavÔtmise teenustasu 1,25 eurot. Hageja pÔhjendab oma nÔuet asjaoluga, et kostja on vÔtnud 11.10.2019 sularahaautomaadist vÀlja sularaha, millise teenuse eest on ettenÀhtud tasu 1,25 eurot. Kostja vaidles nÔudele vastu. Kostja tÔi esile, et selline asjaolu ei kajastu konto vÀljavÔttelt.
35.Kohus loeb tuvastatuks, et pooled sĂ”lmisid 31.08.2017 erakliendi kaardi lepingu, mis vastab oma olemuselt VĂS § 709 lĂ”ikes 1 sĂ€testatud makseteenuse lepingule. Sularaha vĂ€ljavĂ”tmise eest debiteeritud teenustasu summas 1,25 eurot on nĂ€htav hageja poolt 27.05.2021 esitatud kostja konto vĂ€ljavĂ”ttelt (dtl 77), hagiavaldusele lisatud hageja infosĂŒsteemi vĂ”lgnevuste vĂ€ljavĂ”ttelt (dtl 51) ning samuti kostja poolt kohtule esitatud vĂ”lgnevuste vĂ€ljavĂ”ttelt (dtl 69). Nimetatud tĂ”enditest
2-21-109748 nĂ€htub, et sularaha vĂ€ljavĂ”tmise teenuse selgituses on mĂ€rgitud kuupĂ€evaks 11-2018. Kostja ei esitanud vastuvĂ€iteid sularahaautomaadist sularaha vĂ€ljavĂ”tmise eest kokkulepitud teenustasu maksmise kohustuse tingimuse kehtivusele ega teenustasu suurusele. Kostja heidab hagejale ette, et konto vĂ€ljavĂ”ttelt 11.10.2019 kuupĂ€eval ei kajastu nimetatud teenuse kasutamine kostja poolt. Kohus, hinnates kogumis kĂ€esoleva asja dokumentaalseid tĂ”endeid, jĂ”udis jĂ€reldusele, et hageja on eksinud aasta numbriga ning mĂ€rkinud 2018 asemel 2019, kuid nimetatud eksimus ei kĂ”rvalda kostja kohustust kasutatud teenuse eest nĂ”uetekohaselt tasuda. Sularaha vĂ€ljavĂ”tmise teenustasu 1,25 eurot on mĂ€rgitud kĂ”igil kohtule esitatud dokumentaalsetel tĂ”enditel (dtl 51, dtl 69, dtl 77). Kostja ei vĂ€itnud, et on nimetatud teenuse eest nĂ”uetekohaselt tasunud vĂ”i et tema enda poolt kohtule esitatud vĂ”lgnevuste vĂ€ljavĂ”te (dtl 69) kajastab ebaĂ”iget teavet. Seega loeb kohus tuvastatuks, et kostjal on hageja ees kehtiv teenustasu nĂ”ue summas 1,25 eurot. Hagejal on Ă”igus vastavalt VĂS § 101 lg 1 p-le 1 ja § 108 lg-le 1 nĂ”uda kostjalt kohustuse tĂ€itmist ning kohus mĂ”istab kostjalt hageja kasuks vĂ€lja sularaha pangaautomaadist vĂ€ljavĂ”tmise teenustasu 1,25 eurot.
36.Kohus mÀÀrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses vĂ”i menetlust lĂ”petavas mÀÀruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. KuivĂ”rd kohus rahuldab hagi ĂŒlekaalukas osas, s.o 99,7% ulatuses, ja teeb otsuse sisuliselt kostja kahjuks, peab kohus juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 pĂ”hjendatuks jĂ€tta menetluskulud tervikuna kostja kanda.
37.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 mÀÀrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja vÔi kohtutoimiku materjalide pÔhjal. Hagiavalduse jÀrgi taotleb hageja mÔista kostjalt menetluskuluna vÀlja menetluses tasutud riigilÔiv 125 eurot. Kohus andis pooltele 27.05.2021 pöördumises tÀhtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks hiljemalt 15.06.2021 (dtl 81). Hageja ei ole tÀiendavate menetluskulude vÀljamÔistmist taotlenud.
38.Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lÀhtuvalt on pÔhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilÔiv summas 125 eurot.
39.Kohus mÀÀrab hageja menetluskulude rahalise suurusena kindlaks 125 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks vĂ€lja mĂ”ista. Vastavalt hageja taotlusele mĂ€rgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et hĂŒvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (125 eurot) tuleb kostjal tasuda hagejale kĂ€esoleva kohtuotsuse jĂ”ustumisest alates kuni tĂ€itmiseni viivist vĂ”laĂ”igusseaduse § 113 lĂ”ike 1 teises lauses ettenĂ€htud ulatuses.
40.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lĂ”ikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada ĂŒksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks mÀÀrati. HĂŒvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks mÀÀrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt vĂ”ib menetluskulude kindlaksmÀÀramise peale edasi kaevata menetluskulude hĂŒvitamiseks Ă”igustatud vĂ”i menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ĂŒletab 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. FĂŒĂŒsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonĂŒmiseeritud. Andmed on informatiivsed.