Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasja hind Hagi ese Pooled ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
Tartu Maakohus Roomet Sõnna 30. november 2018 Võru kohtumaja kantselei kaudu 2-16-123316 4779 eurot Laimerton OÜ hagi RSJ Ehituse OÜ vastu võlgnevuse nõudes Hageja Laimerton OÜ, registrikood xxxxxxxx, asukoht Vikerkaare 5, 80020 Pärnu; lepinguline esindaja Reet Rattur, OÜ E-jurist, asukoht Väike-Ameerika 8,10129 Tallinn, e-post:[email protected]; Kostja RSJ Ehituse OÜ, registrikood xxxxxxxx, asukoht Jõekääru Kirumpää küla Võru vald,65543 Võrumaa 13.11.2018
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Laimerton OÜ hagi RSJ Ehituse OÜ vastu võlgnevuse nõudes.
2.Välja mõista RSJ Ehituse OÜ-lt Laimerton OÜ kasuks põhivõlgnevus 3000 eurot ning viivis 1539 eurot.
3.Välja mõista RSJ Ehituse OÜ-lt Laimerton OÜ kasuks alates 03.01.2017 viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kusjuures viivisenõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega 1539 eurot ei tohi ületada põhinõude 3000 euro suurust.
4.Jätta jõusse käesoleva kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna Pärnu Maakohtu 13.01.2017 määrusega hagi tagamiseks seatud kohtulik hüpoteek RSJ Ehituse OÜ-le kuuluvale kinnisasjale Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 2197441 summas 4779 eurot ning tühistada kohtuotsuse täitmisel.
5.Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.
6.Jätta rahuldamata Laimerton OÜ taotlus kohtuotsuse täidetavaks tunnistamiseks Euroopa Liidus. Menetluskulude jaotus
7.Jätta menetluskulud RSJ Ehituse OÜ kanda.
8.Välja mõista RSJ Ehituse OÜ-lt Laimerton OÜ kasuks menetluskulu summas 1512 (üks tuhat viissada kaksteist) eurot ja 38 senti. Menetluskulud kanda OÜ Laimerton kontole nr EE362200221094409263 AS Swedbank.
9.Välja mõista RSJ Ehituse OÜ-lt Laimerton OÜ kasuks menetluskuludelt 1512,38 eurot viivis alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 1512,38 eurot. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule Võru kohtumajja tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED,
TEHTUD JÄRELDUSED
1.Laimerton OÜ esitas Tartu Maakohtule hagi RSJ Ehituse OÜ vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt hageja seaduslik esindaja Riho Reimann ja kostja seaduslik esindaja Janno Rästa sõlmisid 02.06.2015 Pärnus Side 14 asuva Papli pumpla (nimetatud „Papli pumpla“ või „Tervise pumpla“) sise- ja välisviimistluse tööde tegemiseks suulise alltöövõtulepingu. Töövõtulepingu sõlmimise aluseks oli hageja poolt kostjale 27.05.2015 esitatud hinnapakkumine. Kostja kohustus Tervise pumpla ehitustööde tegemiseks tulenes kostja ja AS Pärnu Vesi vahel riigihanke korras sõlmitud hankelepingust, mille osas sõlmis kostja alltöövõtulepingu hagejaga. 02.06.2015 edastas hageja kostjale suulise töövõtulepingu sõlmimise kinnituseks e-kirja manusena töövõtulepingu nr 1-2015, paludes leping allkirjastada. Vastuseks 02.06.2015 hageja e-kirjale teatas kostja 08.2015 e-kirjaga „Palun saada leping uuesti, kus pole kirjas ettemaksu“. Muudele lepingutingimustele kostja vastu ei vaielnud. Seega nõustus kostja muude lepingu tingimustega. Sellega oli töövõtuleping poolte vahel sõlmitud. Kostja võimaldas hagejal alustada Papli pumpla töödega 29.05.2015. Sellega kinnitasid pooled, et nõustuvad 02.06.2015 hageja poolt kostjale edastatud töövõtulepingu nr 1-2015 lepingutingimustega, välja arvatud ettemaks. Hageja lõpetas Papli pumpla tööd tähtaegselt.
Tulenevalt tööettevõtulepingu punktist 1.4 pidid lepingu tähtajad tulenema lepingu objektiks olevate tööde tähtaegadest, mis olid sätestatud lepingu punktides 4.1.1. ja
4.1.2.Töövõtulepingu punkti 4.1.1 kohaselt oli lepinguliste tööde algus 29.05.2015 ja punkti 4.1.1 kohaselt oli tööde lõpp: 16.06.2015. Hageja lõpetas tööd tähtaegselt 16.06.2015. Töövõtulepingu punkti 6.1 kohaselt lepiti lepinguga ettenähtud tööde maksumusena kokku ilma käibemaksuta 5000 eurot ja koos käibemaksuga on 6000 eurot. 30.06.2015 esitas hageja kostjale arve nr 14 summas 3 960 eurot, millest tasus kostja osaliselt 10.07.2015 3 000 eurot. 960 eurot on käesoleva ajani tasumata. 28.07.2016 esitas hageja kostjale arve nr 16 summas 2 040 eurot, mis on kostja poolt täielikult käesoleva ajani tasumata. Kokku võlgneb kostja hagejale töövõtulepingu alusel 3000 eurot. Kuigi kostja ei ole esitanud hagejale tööde kohta ühtegi pretensiooni ega teatanud puudustest, ei ole ta allkirjastanud ka üleandmisevastuvõtmise akti. Hageja nõuab kostjalt arvete nr 14 ja nr 16 alusel 3 000 eurot tasumist. Lisaks nõuab hageja kostjalt viivist vastavalt töövõtulepingu punktile 5.3 0,1% tasumata summast päevas. Vahemiku 08.08.2015 – 02.01.2017 eest on viivis kokku 513 päeva eest 1 539 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 3000 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis 1539 eurot, samuti viivis alates hagi esitamisest VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras.
2.Kostja märgib vastuses, et tunnistab töövõtulepingu sõlmimist hagejaga, kuid ei nõustu hageja käsitlusega lepingu sõlmimise asjaoludest ning lepingu tingimustest.
3.Kostja ei ilmunud 13. novembril 2018 toimunud kohtuistungile. Kostjale loetakse kohtukutse kätte toimetatuks selle avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 21.09.2018. 13.11.2018 e-kirjas teatas kostja seaduslik esindaja, et ei saa istungil osaleda, kuna tema elukoht ei ole Eestis. Kohtu hinnangul ei ole tegemist mõjuva ja põhistatud põhjusega kohtuistungile ilmumata jätmiseks. Ka põhistamata asjaolu, et kostja seaduslik esindaja ei ela Eestis, ei välista juriidilisest isikust kostjal saata kohtuistungile oma lepingulist esindajat. Hageja esindaja taotles istungil tagaseljaotsuse tegemist. TsMS § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. TsMS § 413 lg 1 järgi kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 3 alusel märgib kohus käesolevas otsuses osaliselt põhjendava osa. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) 635 lg-le 1 kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 638 kohaselt on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 1, 6, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 sätestab, et võlausaldaja
võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui VÕS §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tulenevalt TsMS §-st 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
4.Neil asjaoludel kuulub hagi TsMS § 413 lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 3000 eurot ning viivis 1539 eurot. Samuti tuleb hageja nõudel TsMS § 367 alusel kostjalt välja mõista alates 03.01.2017 tagastamata põhivõlgnevuselt, s.o 3000 eurolt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Kohtupraktika kohaselt ei tohi viivisenõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhinõude suurust. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
5.Pärnu Maakohtu 13.01.2017 määrusega rahuldati hageja taotlus hagi tagamiseks. TsMS 445 lg 2 kohaselt kui hagi otsusega rahuldatakse, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, ei taotle abinõu tühistamist. Hageja ei ole taotlenud hagi tagamise abinõu tühistamist ning kohus jätab Pärnu Maakohtu 13.01.2017 määrusega seatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna ja abinõu tuleb tühistada kohtuotsuse täitmisel.
6.Hageja on esitanud taotluse tunnistada kohtuotsus täidetavaks Euroopa Liidus ja väljastada selle kohta vastav dokument. Kohus juhib hageja tähelepanu asjaolule, et käesolevas tsiviilasjas on nõue esitatud kostja RSJ Ehituse OÜ vastu, mille asukoht on Eestis. Samuti ei ole kohtuotsus käesolevas asjas jõustunud. Seega jätab kohus hageja selle taotluse rahuldamata.
MENETLUSKULUD
7.Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS §-dest 162 lg 1, § 173 lg 1, 4. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista riigilõiv 450 eurot, tagatis 238,95 eurot, õigusabikulud 1940 eurot ning seadusliku esindaja kulud 120,36 eurot. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 400 eurot ja hagi tagamise avalduselt riigilõiv 50 eurot.
Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Esindaja tunnitasu 80-100 eurot (ilma käibemaksuta) on kohtupraktikat arvesse võttes mõistlik tunnitasu. Õigusabi osutamisele on taotluse kohaselt esindaja kulunud 16,5 tundi, lisaks 5 tundi sõidule kulunud aja eest (kokku 21,5 tundi). Arvestades koostatud menetlusdokumentide mahtu ja asjaolu, et tegemist ei olnud keerulise õigusliku vaidlusega, ei ole kohtu hinnangul põhjendatud lepingulise esindaja õigusabi kulu täies mahus. Kohus peab põhjendatuks nii hagiavalduse koostamisele kui kostja vastusele arvamuse koostamisele kulunud aega 2 tunni võrra väiksemana, samuti 03.09.201813.11.2018 erinevate menetlusdokumentidega tutvumisele kulutatud aja osas 1 tunni väiksemana. Seega loeb kohus põhjendatud tasuks hagi ja hagi tagamise avalduse koostamise eest 360 eurot ning kostja vastuse kohta arvamuse koostamise ja analüüsi eest 270 eurot, 03.09.2018-13.11.2018 erinevate menetlusdokumentidega tutvumise aja eest 50 eurot. Riigikohus on leidnud, et kuna menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab menetlusosaline esitada kohtule ka ilma lepingulise esindajata, ei ole menetluskulude nimekirja koostamise kulu põhjendatud ja vajalik (lahend nr 3-2-1-77-14). Eelnevast lähtuvalt ei loe kohus põhjendatud kuluks 50 eurot menetluskulude nimekirja koostamise eest. Riigikohus on määruse nr 3-2-1-65-13 p-s 17 märkinud, et lisaks õigusabiteenuse osutamise tasule võib lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks hüvitatavaks menetluskuluks olla otsene sõidukulu, nt bussipileti või autokütuse maksumus. Riigikohtu hinnangul ei kuulu väljamõistmisele hüvitis teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest. Nimetatud põhjustel ei kuulu hüvitamisele tasu sõidule kulunud aja eest summas 400 eurot. Eelnevat arvesse võttes loeb kohus põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulu 12 töötunni eest kokku 1030 eurot. TsMS § 144 p 2 järgi on kohtuväline kulu menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. Sellest lähtuvalt on põhjendatud menetluskuluna hageja seadusliku esindaja kütusekulu 32,38 eurot. Kohtu hinnangul ei ole TsMS §-st 144 lähtuvalt põhjendatud hüvitada seadusliku esindaja ajakulu (sõitu tööajal PärnuVõru-Pärnu ja ettevalmistumist ja osalemist kohtuistungil kokku 5,5 tundi) 87,98 eurot. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt tagatis 238,95 eurot. TsMS § 391 lg 2 kohaselt hagi tagamisega tekkida võiva kahju hüvitamiseks hagi tagamist taotlenud isikult sissenõutud tagatis tagastatakse hagi tagamist taotlenud poolele, kui teine pool ei ole esitanud hagi kahju hüvitamiseks kahe kuu jooksul TsMS § 391 lõikes 1 nimetatud ajast alates. TsMS § 195 lg 1 järgi tagastab kohus tagatise tagatise andja avalduse alusel, kui tagatise andmise põhjus on ära langenud. Seega ei kuulu tagatis menetluskuluna väljamõistmisele kostjalt ning hagejal tuleb esitada kohtule avaldus tagatise tagastamiseks, arvestades TsMS § 391 lg-tes 1 ja 2 sätestatut. Eelnevast tulenevalt on põhjendatud hageja menetluskulud (riigilõiv 450 eurot + lepingulise esindaja kulu 1030 eurot + seadusliku esindaja sõidukulu 32,38 eurot) 1512,38 eurot, mis TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb jätta kostja kanda. Vastavalt hageja taotlusele tuleb menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kusjuures kohtupraktika kohaselt viivisenõue ei või ületada menetluskulu (1512,38 eurot) nõuet. /allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.