J G Ö Ai hagi K R (R) vastu võlgnevuse 19 000 euro, viivise 4321,43 euro ja lisanduva viivise saamiseks või alternatiivselt kahjuhüvitise 8473 euro, enammakstud ostuhinna 3000 euro ja lisanduva viivise saamiseks
Tsiviilasja hind
24 841,43 eurot
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine ning poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja J G Ö A (isikukood xxxx, elukoht xxxx) Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Sven Veltmann (THOR Advokaadibüroo, e-post [email protected]) Kostja K R (isikukood xxxx, elukoht xxxx) Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Erki Vabamets (Advokaadibüroo
1.2.Hageja ja kostja lepivad omavahel kokku, et kostja kohustub hagejale tasuma 7000 (seitse tuhat) eurot järgmise 6 (kuue) kuu jooksul vastavalt alltoodud maksegraafikule:
2-16-10160 Nr
Osamakse tegemise kuupäev
Tasutava osamakse summa
10.12.2018
1166,67 EUR
10.01.2019
1166,67 EUR
10.02.2019
1166,67 EUR
10.03.2019
1166,67 EUR
10.04.2019
1166,67 EUR
10.05.2019
1166,65 EUR
KOKKU
7000 EUR
Osamakse summa sõnadega Üks tuhat ükssada kuuskümmend kuus koma kuuskümmend seitse eurot Üks tuhat ükssada kuuskümmend kuus koma kuuskümmend seitse eurot Üks tuhat ükssada kuuskümmend kuus koma kuuskümmend seitse eurot Üks tuhat ükssada kuuskümmend kuus koma kuuskümmend seitse eurot Üks tuhat ükssada kuuskümmend kuus koma kuuskümmend seitse eurot Üks tuhat ükssada kuuskümmend kuus koma kuuskümmend viis eurot Seitse tuhat eurot
1.3.Kostja täidab igakuise käesoleva kompromissi punkti 1.2. tabelis toodud osamakse alates detsembrikuust 2018 hiljemalt jooksva kuu 10. kuupäevaks hageja J G Ö A pangakontole nr xxxx XxxxAS-s (xxxx) nii, et viimane osamakse tasutakse hiljemalt 10.05.2019 kuupäeva seisuga.
1.4.Kostja poolt käesolevas kompromissis kokku lepitud tähtajaks täitmata rahaliselt kohustuselt arvestatakse viivist 0,1% päevas tähtajaks tasumata summalt kuni kohustuste täieliku täitmiseni.
1.5.Kostja poolt toimub täitmine esmalt kulutuste, seejärel viivise ning lõpuks põhikohustuse katteks. Täitmine loetakse toimunuks, kui makstud rahasumma on tervikuna laekunud hageja J G Ö A pangakontole, mis on toodud kompromissi punktis 1.3.
1.6.Kostja ja hageja on kokku leppinud, et hagejal on õigus tähtajaks laekumata igakuise osamakse osas pöörduda kohtutäituri poole alustamaks sundtäitmise toiminguid. Kostja on teadlik, et tsiviilasjas nr 2-16-10160 kohtuliku kompromissi sõlmimisega allub ta kohesele sundtäitmisele, mis tähendab, et hagejal on õigus pöörduda kompromissi alusel täitmata kohustuste sissenõudmiseks vahetult kohtutäituri poole.
1.7.Kompromissis toodud hüvitise täielikul tasumisel hagejale lõppevad kõik 03.07.2013 võlaõiguslikust ja 14.08.2013 võlaõigusliku müügilepingu muutmise lepingust ja asjaõiguslepingust tulenevad hageja nõuded kostja vastu ja hageja loetakse kõikidest nõuetest loobunuks.
1.8.Käesolevast kompromissist tulenevate kohustuste täitmisega loevad pooled kõik omavahelised kohustused täidetuks ja kinnitavad, et neil puuduvad teineteise vastu mistahes täiendavad nõuded.
1.9.Poolte menetluskulud jäävad kompromissi kinnitamisel tsiviilasjas nr 2-1610160 poolte endi kanda.
2.Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasjas nr 2-16-10160 menetlus.
2-16-10160
3.Tagastada hagejale pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 450 eurot, arvelduskontole nr xxxx.
4.Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu kolme (3) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.J G Ö A (hageja) esitas 01.07.2016 Harju Maakohtule hagi K R (R, kostja) vastu võlgnevuse 19 000 euro, viivise 4321,43 euro ja lisanduva viivise saamiseks või alternatiivselt kahjuhüvitise 8473 euro, enammakstud ostuhinna 3000 euro ja lisanduva viivise saamiseks.
2.Kohus võttis 14.09.2016 määrusega hagiavalduse menetlusse.
3.28.11.2018 esitasid pooled kohtule kompromissilepingu, mille palusid kinnitada ja asjas menetluse lõpetada. Pooled palusid teha kohtumääruse kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Pooled on kokkuleppel TsMS § 630 lg 1, TsMS § 632 lg 4 ning § 659 alusel kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise kohta tehtava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaja lühendanud 3 päevani alates menetlust lõpetava kohtumääruse kättetoimetamisest. Hageja palus TsMS § 150 lg 2 p-st 1 tulenevalt kohtul tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust summas 450 eurot. Pooled kinnitasid, et kompromiss ei ole vastuolus heade kommete ega õigusaktidega, samuti ei riku kompromiss avalikke huve ning kompromissi on võimalik kompromissi täita. Samuti kinnitasid pooled, et saavad täielikult aru käesoleva kompromissi sisust ja tingimustest ja soovivad kompromissi sellistel tingimustel sõlmida. Pooled kinnitasid ka, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sealhulgas TsMS § 432 sisust, mille kohaselt menetluse lõpetamisel kompromissiga on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, sealhulgas ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja seetõttu asjas menetlus lõpetada.
5.TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.
2-16-10160
6.TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. TsMS § 430 lg 7 kohaselt võib kompromiss olla tingimuslik.
7.Kohtu arvates ei ole kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul ei ole alust jätta kompromiss TsMS § 430 lg 3 järgi kinnitamata. Pooled kinnitasid, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sealhulgas TsMS § 432 sisust, mille kohaselt menetluse lõpetamisel kompromissiga on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, sealhulgas ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle. Kohtul ei ole seetõttu vajadust selgitada täiendavalt kompromissi tulemusel tekkivaid õiguslikke tagajärgi.
8.TsMS § 168 lg-st 3 tulenevalt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul on pooled kokku leppinud, et poolte menetluskulud jäävad kompromissi kinnitamisel tsiviilasjas nr 2-16-10160 poolte endi kanda.
9.Järgnevalt lahendab kohus hageja taotluse riigilõivu tagastamiseks. Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on tasunud (01.07.2016) hagiavalduse esitamisel kohtule riigilõivu 900 eurot. Seega tagastamisele kuulub pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 450 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb tagastatav summa, s.o 450 eurot, kanda hageja arvelduskontole nr xxxx.
10.TsMS § 661 lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Kohus lühendab poolte soovil edasikaebetähtaega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.