lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-13-14217/44

Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 29.11.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-13-14217/44
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
29.11.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1100
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-13-14217

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Geete Lahi

Vanemkohtujurist

Anu Vismann

Määruse tegemise aeg ja koht

29. november 2018, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-13-14217

Tsiviilasi

A K ́u (pankrotis) pankrotimenetlus

Menetlustoiming

Kohustustest vabastamise otsustamine

Menetlusosalised

Võlgnik: A K (pankrotis, isikukood xxxx, elukoht xxxx); Võlausaldaja: Xxxx AS (registrikood xxxx, asukoht xxxx); Võlausaldaja lepinguline esindaja: T K (e-post: xxxx).

RESOLUTSIOON

1.Lõpetada võlgniku A K ́u (isikukood xxxx) kohustustest vabastamise menetlus.
2.Vabastada A K pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
3.Vabastada A K võlgniku A K ́u usaldusisiku kohustustest.
4.Avaldada teade võlgniku A K ́u pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium
5.
Toimetada määrus kätte võlgnikule ja võlausaldajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik ja võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud
1.Harju Maakohtu 01.11.2013 määrusega lõpetati A K ́u pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist, algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ja kohustati võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
2.12.10.2018 esitas võlgnik A K kohtule taotluse kohustustest vabastamiseks. Taotluse kohaselt lõpetati Harju Maakohtu 01. novembri 2013 määrusega nr 2-13-14217 võlgniku suhtes pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Alates 22.09.2017 on võlgnik tunnistatud xxxx töövõimetuks ja talle on määratud xxxx. Sotsiaalkindlustusameti otsused olid lisatud eelmise aasta usaldusisiku aruandele. Tervisliku seisukorra kohta on võlgnik ka varem dokumente esitanud. Võlgnevuse katteks ei ole võlgnik suutnud eelmisel aruande perioodil ülekandeid teha.

Varasemalt on võlgnik tasunud võlausaldajale 50 eurot, mis on tema jaoks suur raha. Võlgnik palus kohtul arvestada asjaoluga, et Xxxx AS-ist 2007. aastal saadud laenu tagatiseks oli korter aadressil xxxxx, mille müügist ei jätkunud laenu tagastamiseks ja võlgnik jäi pangale suure summa võlgu. Võlgnik kaotas raskes autoavariis oma tervise, on xxxx töövõimetu ja talle on määratud xxxx. Võlgnik palus pankrotiseaduse § 175 lg 1 alusel vabastada ta täitmata jäänud kohustustest.

3.15.10.2018 edastas kohus võlgniku taotluse võlausaldajale Xxxx AS-ile, andes talle võimaluse esitada selle osas seisukoht.
4.02.11.2018 esitas Xxxx AS kohtule seisukoha võlgniku taotlusele. Võlausaldaja palus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise põhjendatuse jätta kohtu otsustada. Kohtumääruse põhjendused
5.Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohus algatas võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse 01.11.2013. Seega on käesolevaks ajaks A K ́u kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud üle viie aasta, mistõttu otsustab kohus tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt PankrS §-ile 175.
6.Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 3 ei või kohus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Kohus edastas PankrS § 175 lg 3 alusel võlgniku poolt esitatud taotluse seisukohavõtuks võlausaldajale. Võlausaldaja kohtule kohustustest vabastamise osas vastuväiteid ei esitanud, Xxxx AS palus kohtul kohustustest vabastamise põhjendatuse otsustada.
7.PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 173 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.
8.Kohus leiab, et võlgniku taotlus kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja tema kohustustest vabastamiseks kuulub rahuldamisele. PankrS § 175 lg 2 eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust, samuti võlgniku süülist käitumist- kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Kohus leiab, et olukorda, kus võlgnikul on haigestumise tagajärjel diagnoositud xxxx kestusega kuni xxxx (Sotsiaalkindlustusameti 22.09.2017 otsus nr P26O-2017-120076) ning võlgnikul on tuvastatud puuduv töövõime kuni xxxx Eesti Töötukassa 05.10.2017 otsusega nr TVH/17/046162, ei saa käsitleda kui võlausaldaja huvide kahjustamisele suunatud tegevust, mistõttu ei saa antud juhul võlgnikule ette heita võlausaldaja nõude rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Varasemalt on võlgnik võlausaldajale kandnud kohustustest vabastamise menetluse kestel 50 eurot. Viimases aruandes (10.10.2018) märkis võlgnik, et võlgniku igakuiseks sissetulekuks on Eesti Töötukassa poolt makstav töövõimetustoetus 11,8200

eurot päevas (Eesti Töötukassa 06.10.2017 otsus nr TVT/17/046811) ja puudetoetus 49,09 eurot kuus (Sotsiaalkindlustusameti 09.10.2018 tõend nr 10.PIS-5/22458/). Täiendavalt märkis võlgnik, et ta tarvitab igapäevaselt 13 erinevat retseptiravimit, mis on küll välja kirjutatud soodustusega, kui kokkuvõttes kulub võlgnikul ravimite peale ühes kuus arvestatav summa. Lisaks on võlgnikul mitu kroonilist haigust ja igal aastal tekib neid ka juurde. Võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluse käigus võlausaldaja nõuet rahuldanud. Tulenevalt PankrS § 173 lg-st 5 ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustiku (TMS) §-ide 131-132 kohaselt ei kuulu eelviidatud võlgniku igakuised sissetulekud seega võlausaldajale väljamaksmisele. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-60-13 asunud seisukohale, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Kohtu hinnangul on A K ́u majanduslik olukord tulenevalt tema tervislikust seisundist eriti raske ning kohus ei ole tuvastanud PankrS § 175 lg-s 2 sätestatud aluseid kohustustest vabastamata jätmiseks. Eeltoodud asjaoludest nähtuvalt ei ole võlgnikul võimalik panustada oma võlgade likvideerimisse. Kohus on seisukohal, et A K ́u pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine on põhjendatud ning A K tuleb tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.

9.Tulenevalt PankrS § 172 lg teisest lausest 4 vabastab kohus võlgniku kohustusest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku.
10.Kohus selgitab, et kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud (PankrS § 176 lg 1).
11.PankrS § 177 lg 1 esimese lause järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib võlausaldaja PankrS § 177 lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist. /allkirjastatud digitaalselt/

Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja