Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Liis Arrak ja Meeli Kaur
Otsuse tegemise aeg ja koht
29.11.2018, Tallinn
Tsiviilasja number
2-17-5196
Tsiviilasi
HANROGEN OÜ hagi XX vastu põhivõlgnevuse 107 655 eurot 83 sendi ning viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14.03.2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
126 139 eurot 60 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (vastustaja) HANROGEN OÜ (registrikood 11148450), esindajad vandeadvokaadid Britta Oltjer ja Hanne-Loore Härma Kostja (apellant) XX (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaadi abi Valeria Arsjuta
Istungi toimumise aeg
25.10.2018
Istungil osalenud isikud
Apellandi esindaja vandeadvokaadi abi Valeria Arsjuta ja vastustaja esindajad vandeadvokaadid Britta Oltjer ja HanneLoore Härma
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 14.03.2018 otsus osas, millega hageja põhinõue rahuldati 105 118 eurot 64 senti ületavas osas ning mõisteti välja sissenõutavaks muutunud viivis 7757 eurot 88 senti ületavas ulatuses, samuti osas, millega maakohus jaotas menetluskulud ning määras hüvitatavad menetluskulud rahaliselt kindlaks. 1(20)
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hageja põhinõue 105 118 eurot 64 senti ületavas osas ja sissenõutavaks muutunud viivisenõude 7757 eurot 88 senti ületavas osas rahuldamata ning mõista välja alates 01.04.2017 sissenõutavaks muutuv viivis tasumata põhinõudelt (105 118 eurot 64 senti) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras nõude tasumata osalt kuni kohustuste kohase täitmiseni, kuid mitte üle põhinõude summa. Muus osas jätta maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi.
3.Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.
4.Lugeda otsuse resolutsiooni kehtivaks terviklikuks sõnastuseks: 1) Hagi rahuldada osaliselt. 2) Välja mõista kostja XX-lt hageja HANROGEN OÜ kasuks töövõtulepingust nr 009/HAN-2015 tulenev põhivõlgnevus 105 118 eurot 64 senti ja 31.03.2017 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 7757 eurot 88 senti. 3) Välja mõista kostja XX-lt hageja HANROGEN OÜ kasuks alates 01.04.2017 sissenõutavaks muutuv viivis põhinõudelt (105 118 eurot 64 senti) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras nõude tasumata osalt kuni kohustuste kohase täitmiseni, kuid mitte üle põhinõude summa.
5.Jätta mõlemas kohtuastmes kantud menetluskulud 2,4% ulatuses hageja HANROGEN OÜ kanda ning 97,6% ulatuses kostja XX kanda.
6.Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.HANROGEN OÜ (hageja) esitas 31.03.2017 Harju Maakohtule hagi XX (kostja) vastu. Hageja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 107 655 eurot 83 senti, hagi esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivise 9824 eurot 33 senti (seisuga 31.03.2017) ning viivise alates hagi esitamisest kuni põhinõude rahuldamiseni. Hageja palus jätta kõik menetluskulud kostja.
2(20)
Tsiviilasi nr: 2-17-5196
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 07.05.2015 hinnapakkumise nr 01/02/2015/676 alusel tarbijatöövõtulepingu elamu ehitamiseks aadressil Rannavälja tee 59, Pringi küla, Viimsi vald, Harjumaa. Hinnapakkumine koosnes vundamendi ehitusest summas 24 798 eurot 79 senti (hinnapakkumine nr 676-1), eramu ehitusest ja vajalikest lisatöödest summas 76 681 eurot 45 senti (hinnapakkumine nr 676-2) ning elamu fassaadi- ja sisetöödest summas 120 098 eurot 87 senti (hinnapakkumine nr 676-3). Lisaks leppisid pooled kokku, et hageja ostab ja paigaldab elamusse kostja valitud materjalid, sh siseviimistlusmaterjalid, lambid, segistid, kamina südamiku, sauna kerise jm inventari. Tööde lõpptähtaeg oli esialgselt lepingus kokku lepitud 11.11.2015, kuid muutlike ilmaolude ja kostja soovitud lisatööde tõttu lükkus lõpptähtaeg 2016. aasta kevadesse. Kostja palkas omaniku järelevalvet tegema Elmar Rattasepa AAB Grupp OÜ-st, kes kontrollis hageja teostatud töid ning allkirjastas ehitustööde vastuvõtu akte. Arvete alusel tuli hagejale töö eest maksta iga tööetapi lõpul. Kostja hilines osade maksetega ning jättis arved osaliselt tasumata. Arvest nr 30531 jäi kostjal tasuda 1337 eurot 19 senti. Arvest 30580 jäi kostjal tasumata 105 118 eurot 64 senti. Arvest nr 30657 on kostjal tasumata 1200 eurot. 16.03.2016 allkirjastasid hageja ja RR ehitustööde kolmanda etapi vastuvõtu akti nr 35 kuupäevaga 03.02.2016. Selle akti alusel esitati vastuvõtukomisjonile eramu fassaaditööd, sokli soojustus ja katmine, elektritööd, uste paigaldamine, seinte fassaadikivide paigaldus, terrassi ehitustööd ja väliselektritööd vastavalt hinnapakkumisele nr 01/02/15/676-3. Ehitustööd võeti vastu. Pärast lõppakti allkirjastamist asus kostja viivitama hagejale tasude maksmisega. 24.03.2016 saatis kostja hagejale e-kirja, milles väljendas oma pahameelt fassaadi katvate mustade Tempsi plaatide osas, kuid fassaadi materjali oli kostja ise valinud. Pärast mustade fassaadiplaatide asendamist nõudis kostja, et mustad Tempsi fassaadiplaadid eemaldataks ning asendataks puitplaatidega ning valgete Tempsi plaatidega. Hageja ei nõudnud nende tööde eest lisatasu. Lisaks nõudis kostja, et mõned valged Tempsi fassaadiplaadid välja vahetataks. Hageja täitis kostja soovi. 11.04.2016 selgitas hageja kirjavahetuses kostjale fassaaditöödega seonduvat ning asjaolu, et põhjendamatu on hageja tasu kinni pidada olukorras, kus kostja ei ole rahul fassaadiplaatide välimusega. 13.04.2016 kohtusid kostja objektil hageja esindaja, objektijuht, tellija, Tempsi plaatide maaletooja müügijuht ja plaatide paigaldaja. Ühiselt vaadati üle kostja osutatud fassaadiplaatide vead ning kõik puudused likvideeriti 22.04.2016. Sellele vaatamata ei ole kostja arveid lõplikult tasunud. 28.04.2016 allkirjastati tööde ülevaatuse akt nr 37, kus komisjon märkis, et pruunid puidust fassaadilauad on korralikud, kuid osad valged plaadid on probleemsed ning akna äärelt tuleb eemaldada teip. Tehniliselt on plaadid aktist nähtuvalt õigesti paigaldatud. Kõik viidatud puudused likvideeriti, kuid kostja ei ole ikka tasunud tööde ees. Hageja väitel jätkas kostja 3(20)
Tsiviilasi nr: 2-17-5196 alusetult erinevate põhjuste otsimist arvete maksmisest kõrvalehoidumiseks. Eelnevalt ei ole kostja otsitud puudustele viidanud. Hageja väitel põhjendab kostja töötasu kinnihoidmist sellega, et tasub hagejale siis kui saab oma eramu maha müüdud ja müügihinna tasaarvestada hageja tasudega. Hageja leiab, et selline kostja käitumine ei ole õiguspärane. Hageja oli seisukohal, et praeguses tsiviilasjas ei ole vaidlust, et hageja on arvete nr 30531 ja nr 30580 aluseks olevad tööd teostanud nõuetekohaselt ja kostja on need tööd vastu võtnud. Hageja leidis, et seda kinnitab omaniku järelevalve teostaja allkiri ehitustööde vastuvõtu aktidel nr 32 ja 35. Tuginedes VÕS § 637 lg-le 3 ja § 111 lg-tele 1 ja 3, leidis hageja, et kostjal on õigus keelduda hagejale puudustele vastavas osas tasu maksmisest ja see hagejale väljamaksmisele kuuluvast summast kinni pidada. Isegi kui teoreetiliselt nõustuda (kuid mida hageja ei tee), et fassaadiplaadid olid puudustega, siis ei olnud mingil juhul põhjendatud tasu kinnipidamine kostja poolt nii suures ulatuses. Praegusel juhul oli oluliseks asjaoluks, et vaidlusalused plaadid valis välja kostja ise ning need paigaldas fassaadiplaatide maaletooja. Seega ei olnud hageja teostanud puudustega tööd ega vastanud materjalide eest. Lisaks oli hageja oma kulul tegelenud pärast lõppakti allkirjastamist ja tööde vastuvõtmist kostja kõikvõimalike alusetute etteheidetega ja väidetavate puudustega. Kostja on väitnud, et majja paigaldatud torustik ei tööta ja majas puudub külm vesi. Etteheited on olnud seotud ka aknaklaasi mõranemisega kui ehitustööde puudusega. Kostja nõudmisel vahetas hageja klaasi. Mõne aja pärast oli mõranenud aknaklaas teises toas. Kohale minnes selgus, et kostja oli tellinud rulood ja nende paigaldaja oli puurinud ruloode kinnitused aknaraamist läbi klaasidesse. Seega ei olnud tegemist puudusega hageja töös. Kostja müüs Rannavälja tee 59 eramut hinnaga 360 000 eurot. Hageja oli seisukohal, et kui kostja väljatoodud puudused reaalselt oleks eksisteerinud, ei oleks olnud mõistlikult võimalik ega ka reaalne sellise hinnaga maja müüa. Müügikuulutuses ei olnud viidatud ka puudustele. Kuulutuse järgi on olemas korras dokumentatsioon ja kasutusluba. Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 6 ja § 113 lg-st 1 nõudis hageja kostjalt viivist seadusjärgses määras. Samuti soovis hageja viivist TsMS § 367 alusel tasumata põhinõude summalt kuni nõude täieliku tasumiseni. Kostja vastuväited
2.Kostja ei vaielnud vastu, et tema on sõlminud hinnapakkumise nr 01/02/2015/676 alusel hagejaga tarbijatöövõtulepingu Rannavälja tee 59 eramu ehitamiseks. Samuti koosnes hinnapakkumine kolmest osast ning lepiti kokku, et kostja tasub hagejale pärast iga tööetapi lõppu. Muus osas vaidles kostja hagile vastu. Kostja tõi välja, et hagejal ei olnud tema vastu nõudeõigust arve nr 30351 ja 30657 alusel, kuivõrd kostja on tekkinud kohustused hageja ees nõuetekohaselt täitnud. Arve nr 30580
4(20)
Tsiviilasi nr: 2-17-5196 alusel saab hageja nõue olla maksimaalselt 78 096 eurot 23 senti, kuivõrd arve nr 30580 alusel kujunes viimase etapi ehitustööde lõplikuks maksumuseks 117 096 eurot 23 senti ja tasutud on 39 000 eurot. Töös esinesid puudused, mistõttu kostja keeldus töid vastu võtmast. Kostja leidis, et seda tõendab asjaolu, et ehitustööde vastuvõtu aktil nr 35 puudub kostja allkiri. Juhuks kui kohus kostjaga ei nõustu, tõi kostja välja, et ehitustööde vastuvõtmine ei saanud toimuda hageja nimetatud ajal. Hageja töö ei vastanud lepingutingimustele. Fassaadil esinesid jätkuvalt puudused, ka peale vahetamist. Valged plaadid muutusid kollaseks, mistõttu ei olnud fassaadiplaatidel kokkulepitud omadusi (valget värvi). Paari kuuga värvi muutvad plaadid ei vasta plaatidele omasele keskmisele kvaliteedile. Kostja ei nõustunud, et hageja puuduste eest ei vastuta. Olukorras, kus pooled ei ole konkreetset liiki plaadi paigaldamises kokku leppinud ning kostja teatab hiljem hagejale, millist plaadi liiki fassaadile soovib, oli tegu õiguslikus mõttes kokkulepitud fassaadi materjali konkretiseerimisega ehk töövõtulepingu tingimuste täpsustamisega, mitte hagejale antava juhisega. Isegi kui tegemist oleks olnud juhisega, ei tõendanud hageja, et kostja juhiseid piisavalt kontrollis. Hageja tellis plaadid, mistõttu hageja vastutas fassaadiplaatide puuduste eest. Hagejal oli fassaadiplaatide maaletoojaga lepingulises suhtes. Pooltevahelise lepingu p 9.3 kohaselt vastutab hageja alltöövõtjate tegevuse ja tegevusetuse üle. Katki olid ka fassaadplaatide nurgad ja plaadid olid valesti lõigatud. Kostja leiab, et need puudused on tekkinud eelduslikult plaatide ebaõigest käitlemisest. Eramusse ehitatud trepp ei vastanud ei vastanud ehitusprojektile ega lepingutingimustele. Trepp ehitati L-kujulisena, kuigi oleks pidanud olema I-kujuline. Trepi kohal on sillus, mida ehitusprojekt ette ei näe ja mis segab liikumist trepil. Eramu aknad ja rõdu uksed avanevad äärmiselt raskelt ja ei vasta lepingutingimustele. Hageja lubas akende ja ustega tegeleda, kuid siiani ei ole seda probleemi lahendatud. Samuti oli puudustega vee- ja küttesüsteem: kraanist ei tulnud sooja vett, põrandad ei läinud soojaks ning küttesüsteemis langes pidevalt rõhk. Rõhu tõttu 2016/2017. aasta talvel lülitus küttesüsteem välja kolmel korral. Ilmnes ka puudus, mille tõttu külma vee kraanist tuli pikema perioodi jooksul kuuma vett. Kostja leidis, et väär on hagiavalduses väide, mille kohaselt kõik puudused likvideeriti 22.04.2016. Samuti oli vale väide, et kostja asus peale lõppakti allkirjastamist puudusi otsima. Kostja teavitas hagejat alati kõikidest puudustest peale nende puuduste avastamist. Asjakohatu oli hageja väide, et maja müügihind tõendab puuduste mitteesinemist hageja töös. Kuivõrd kostja ei ole kolmanda etapi töid vastu võtnud, ei saa hageja nõue selles osas olla muutunud sissenõutavaks. Seega ei ole kostja kohustatud tasu maksma. Hageja ei ole ka tõendanud, et tema nõue on muutunud sissenõutavaks ega alternatiivselt ka seda, et kostjal oli kohustus tööd vastu võtta. Töö vastuvõtmine ei oleks muutnud seda, et kohustus tuli täita vastavalt lepingutingimustele. Lisaks eelpool välja toodud tööde puudustele, märkis kostja, et tehtud tööd ei vastanud isegi mitte keskmisele kvaliteedile. Hageja vastutab tööde lepingutingimustele mittevastamise eest. Hageja ei täitnud oma kohustust nõuetekohaselt, mistõttu oli kostjal õigus oma kohustuste täitmisest keelduda, kuivõrd pooled sõlmisid
5(20)
Tsiviilasi nr: 2-17-5196 vastastikkuse lepingu. Seega on kostjal õigus keelduda tasu maksmisest kuni hageja täidab lepingu nõuetekohaselt. Kostja leidis, et väär on hageja väide, et kostjal on õigus keelduda hagejale tasu maksmisest üksnes puudustele vastavas osas. VÕS § 111 lg 3 ei ole kohaldatav olukorras, kus hageja töös esinevad suured puudused. Kuivõrd praeguses asjas on puudused ulatuslikud, siis on kostjal õigus keelduda hagejale tasu maksmisest kõikide kolmanda etapi ehitustööde eest. Alternatiivselt esitas kostja 28.08.2017 menetlusdokumendis hinna alandamise avalduse (juhuks, kui kohus leiab, et kostja on tööd vastu võtnud) Kostja leiab, et kolmanda etapi tööde eest tasumisele kuuluvat hinda on põhjendatud alandada 100%. Hageja viivise nõue oli põhjendamatu tervikuna. Arvete nr 30351 ja 30657 kohustused oli kostja nõuetekohaselt täitnud. Arve nr 30580 oli koostatud kolmanda etapi ehitustööde eest, mida kostja ei ole vastu võtnud. Samuti ei ole hageja selgitanud, millal tema nõuded kostja vastu väidetavalt sissenõutavaks muutusid. Viivise nõue alates 11.02.2016 oli kostja hinnangul kummastav, kuna ehitustööd peale seda veel jätkusid. Maakohtu otsus
3.Harju Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt välja hageja kasuks töövõtulepingust tuleneva põhivõla 107 655 eurot 83 senti ja viivise 9824 eurot 33 senti. Samuti mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt (107 655 eurolt 83 sendilt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 01.04.2017 kuni põhinõude rahuldamiseni, kuid mitte üle põhinõude summa. Menetluskulud jäid kostja kanda. Kohus mõistis kostjalt välja menetluskulud 16 415 eurot 82 senti ja viivise alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Poolte vaidlesid maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt selle üle, kas kostjal on kohustus tasuda hagejale arvete nr 30531, 30657 ja 30580 alusel kokku 107 655 eurot 83 senti. Maakohus leidis, et kostja seisukoht, et hageja on loobunud arve nr 30531 alusel nõutavast summast 1337 eurot 19 senti ei ole põhjendatud. Kostja esitatud e-kirjast ei nähtunud selgesõnaliselt, et hageja oleks tasunõudest loobunud. Samuti ei nähtunud sellest e-kirjast millal on see kostjale edastatud ning millise konkreetse tööga seoses. Nimetatud arve alusel tehtud tööd on vastuvõetud 23.10.2015 vastavalt ehitustööde vastuvõtu aktile nr 32 ning selle kohaselt pretensioonid hageja vastu puudusid. Nimetatud akti oli allkirjastanud hageja seadusliku esindajana KK ja omanikujärelevalvet teostanud RR. Seega leidis maakohus, et kostjal on kohustus tasuda hagejale 1337 eurot 19 senti arve 30531 alusel. Tuginedes tsiviilasja materjalidele, asus maakohus seisukohale, et hageja on kostja ettepanekul koostanud uue hinnapakkumise ning selle kohaselt on tööde maksumus suurenenud. Maakohus leidis, et praeguses tsiviilasjas on tõendatud, et kostja on hagejale 29.03.2016 tasunud 10 000 eurot ja 02.06.2016. aastal 4000 eurot. Järelikult nõustus kostja hageja 03.02.2016 esitatud arvega nr 30580.
6(20)
Tsiviilasi nr: 2-17-5196 Maakohus asus seisukohale, et Tempsi plaatide kasutamine oli kostja nõudmine ning hiljem soovis kostja muuta kasutatavate plaatide värvi. Kohus tõi välja, et tunnistaja RR ütluste kohaselt teostas fassaadtööd maaletooja ning tellijat sai hoiatatud, et selle materjaliga on probleeme. Kohus leidis, et kostja on põhjendamatult jätnud tasumata hagejale arve nr 30580 alusel 105 118 eurot 64 senti. Kohus leidis ka, et hageja tööd on vastuvõetud ning kostja on kinnitanud 27.04.2016 e-kirjas, et pruun vahetatud fassaad sobib. Maakohus leidis, et praegusel juhul on kostja jätnud põhjendamatult arve nr 30580 tasumata, kuivõrd kohtu ette toodud asjaoludest nähtus, et hageja oli lähtunud tööde teostamisel kostja antud juhistest ning teinud endast kõik oleneva, et tellitud tööd saaks teostatud nõuetekohaselt. Kohus leidis, et kostja esitatud 10.08.2017 auditis nr 070817 toodu ei anna kostjale alust jätta hageja teostatud tööde eest tasumata. Kohus asus seisukohale, et kui tehtud töös oleks olnud märkimisväärsed puudused või puudused, mis jäid hagejal kõrvaldamata, siis oli kostjal õigus esitada omapoolne nõue hageja vastu kahju hüvitamiseks. Seda kostja ei teinud. Samuti ei nähtu, et kostja oleks lasknud väidetavad puudused kõrvaldada kolmandal isikul. Sellest järeldas maakohus, et kostja on nõustunud hageja teostatud töödega ja/või vaegtööde parandustega. Seega leidis maakohus, et arve nr 30580 alusel kuulub hüvitamisele 105 118 eurot 64 senti. Maakohtus leidis, tuginedes tsiviilasja materjalidele, et kostja on pöördunud hageja poole lisatööde tellimiseks. Maakohus tõi välja, et kostja ei vaielnud vastu, et arve nr 30657 alusel on tasumata 1200 eurot. Kostja leidis, et tal on õigus jätta vastav summa hagejale tasumata. Maakohus sellise seisukohaga ei nõustunud. Arve nr 30657 alusel kuulus tasumisele teostatud tööde eest tavaline tasu. Nimetatud arvest nähtub, et töötasuks on olnud 20 eurot tunnis. Maakohus leidis, et tegemist on mõistliku tasuga ning kostja ei ole vaidlustanud tunnitasu suurust. Vastavalt arves nr 30657 esitatule ning selgitustele, leidis maakohus, et hageja arves toodud ajakulu mööbli kokkupanemiseks ja paigaldamiseks 66 tundi ulatuses kahe töömehe poolt on põhjendatud ja kuulub kostja poolt hüvitamisele. Maakohus märkis, et kostja vastuses märgitud ajakulu 16 tundi ei ole millegagi põhjendatud. Samuti arvestas maakohus, et töömehed käisid mööblit paigaldamas kokku 6 päeval. Seega kostja peab hüvitama1200 eurot arve nr 30657 alusel hagejale. Maakohus ei nõustunud kostjaga, et hageja teostatud töid ei ole vastuvõetud ning seega ei ole kostjal kohustus tasuda hagiavalduses nõutavaid summasid. Kohus leidis, et arvete 30531 ja 30580 aluseks olevad tööd on nõuetekohaselt teostatud ja kostja on need vastu võtnud. Seda kinnitab omanikujärelevalve allkiri ehitustööde vastuvõtu aktidel nr 32 ja 35. Kostja väited, et ehitustööde akt nr 35 alusel ei ole töid kostja vastu võtnud, on paljasõnalised ja tõendamata. Toimiku materjalidest nähtuvalt on maakohus järeldanud, et kostja on aktsepteerinud RR kui omanikujärelevalve teostajat. Vastuvõtu aktidele nr 32 ja 35 on RR allkiri. Kostja enda seisukohad on vastuolulised, kuna ta ei ole vaidlustanud vastuvõtu aktil nr 32 RR allkirja. Samuti on hageja kõik fassaadiga seotud vaegtööd teinud ning see on kostjale sobinud. Tööde
7(20)
Tsiviilasi nr: 2-17-5196 vastuvõtmis tõendas maakohtu arvates asjaolu, et ehitustöövõtu lepingu eseme on kostja pannud müüki ja elamu maha müünud. Maakohus leidis, et 100%-line hinnaalandamise taotlus ei ole põhjendatud, kuivõrd maakohtu ette ei toodud asjaolusid, mis oleks tinginud hinna alandamise. Kohus leidis eelnevalt, et kostjal oli kohustus tasuda hagejale arvete alusel 107 655 eurot ja 83 senti, mistõttu ei kuulu kohaldamisele VÕS § 110 lg 1. Maakohus pidas hageja viivisenõuet põhjendatuks ning rahuldas selle. Maakohtus leidis, et arvest 30580 nähtus, et viivis on muutunud sissenõutavaks 11.02.2016. Seega oli sissenõutavaks muutunud viivise kogusumma 9824 eurot 33 senti. Samuti pidas kohus põhjendatuks edasiulatuvat viivist. Maakohus tõi välja, et kohtuotsuse käsitlemata väited ja tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei omanud ja seetõttu kohus neid ei käsitlenud. Apellatsioonkaebus
4.Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Harju Maakohtu 14.03.2018 kohtuotsus ja teha uus otsus, millega jätta hagiavaldus rahuldamata. Kostja palus jätta kõik menetluskulud hageja kanda ning soovis menetluskuludelt viivist lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 määras. Kostja märkis, et jääb maakohus esitatud seisukohtade ja vastuväidete juurde. Hageja nõue on kostja arvates tervikuna alusetu. Maakohtu otsus on kostja arvates ebaõige täies ulatuses. Maakohtu otsus põhineb õigusnormi rikkumisel: ebaõigesti on kohaldatud materiaal- ja menetlusõigust. Samuti on maakohus hinnanud tõendeid ebaõigesti ha jätnud hindamata osad tõendid, mille tulemusena jäi tuvastamata asjas keskset tähtsust omavad asjaolud. Maakohus jättis põhjendamatult kostja peamiste vastuväidete osas seisukoha võtmata ning määras ebaõigesti hageja nõude sissenõutavaks muutumise jala. Eelnimetatud rikkumised on kostja hinnangul viinud kohtu õigusvastase lahendi tegemiseni. Kostja arvamuse kohaselt jõudis kohus kõigi kolme arve osas ebaõige lahendini. Kohus ei pööranud tähelepanu kostja vastuväidetele ja tõenditele ega hinnanud neid sisuliselt ja kogumis. Kostjale jääb arusaamatuks maakohtu seisukoht, et 28.10.2015 e-kirjast ei nähtu sõnaselgelt, et hageja oleks loobunud arve 30351 alusel tekkinud nõudest. Kostja leiab, et tegemist on selge tahteavaldusega „võib loobuda ustest arvel“. Kostja hinnangul on hageja viidatu e-kiri käsitletav nn negatiivse võlatunnistusena, millel ei ole seaduses ette nähtud vorminõuet. Kostjale jääb arusaamatuks kohtu põhjendus, milles kohus tõi välja, et e-kirja ei ole võimalik seostada konkreetse tööga. Seda enam olukorras, kus puudus vaidlus selles, et tegu on just kostja osutatud töödega. Kuivõrd pooled ei vaielnud e-kirja saatmise aja üle, sisi ei oma kostja hinnangul tähtsust, kas e-kirjast endast tuleb saatmise kuupäev või mitte. Kostja arvates
8(20)
Tsiviilasi nr: 2-17-5196 tõendab nõude loobumist asjaolu, et hageja ei ole hiljem kostjalt 1337 euro 18 sendi tasumist nõudnud. Kohtuotsusest ei selgu, mille alusel pidas maakohus põhjendatuks mööbliesemete paigaldamise ja kokku panemise aega 66 tundi. Samuti ei ole tõendatud, et töö kuuel päeval tehti. Kostja leidis, et eluliselt ei ole usutav, et kahel mehel kulub paari mööblieseme kokkupanekuks selline aeg. Hageja kohustus oli tõendada, et 66 tundi oli mõistlik ajaline kulu praeguses asjas. Seda hageja ei ole teinud. Kostja hinnangul ei selgu kolmanda etapi ehitustööde osas kohtu viidatud kirjavahetusest, et kostja oleks palunud akt teha ringi selliselt, et ehitustööde maksumuseks oleks 144 118 eurot 64 senti. Kostjale jääb arusaamatuks ka kohtu seisukoht, mille kohaselt tasus kostja kokku 14 000 eurot (kuupäevadel 29.03.2016 ja 02.06.2016). Kostja tasus vaidlusaluse arve alusel 18.02.2016. aastal ja 14.03.2016. aastal kokku 25 000 eurot. Järelikult tasus kostja suurema osa enne kohtu viidatud kirjavahetust. Kostja ei hakanud makseid tegema pärast väidetavat uut hinnakokkulepet nagu kohus oli järeldanud. Maakohus leidis ebaõigesti, et kolmanda etapi ehitustööd on vastu võetud. Ehitustööd võttis vastu omaniku järelevalvet teostav RR. Kohus ei pööranud tähelepanu sellele, mis õiguslikul alusel RR kostjat esindas. Lisaks ei analüüsinud kohus kostja esitatud tõendeid selle kohta, et RR ei olnud kostja esindaja. Veelgi enam, kohus jättis asja lahendamisel kõrvale isegi RR enda väited, mille kohaselt pole ta kostjaga lepingulises suhtes olnud. Kui kostja nägi, et puudusi ei õnnestu hagejal kõrvaldada, teatas kostja hagejale, et keeldub tööd vastu võtmast. Kostjale jääb selgusetuks, millistele asjaoludele tuginedes jõudis kohus järeldusele, et kostjal on kohustus puudustega töö vastu võtta ning ei ole õigus keelduda tasu maksmisest. Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust kui leidis, et hageja ei vastuta Tempsi fassaadplaatidega seotud puuduste eest kuivõrd kostja ise soovis katta maja nende fassaadplaatidega. Kostja soovis, et maja oleks kaetud valge fassaadiplaadiga, mitte konkreetse Tempsis kivipuruplaadiga. Kostja hinnangul ei saa ainuüksi asjaolu, et tema soovis katta maja fassaadiplaadiga, vabastada hagejat Tempsis plaatidega seotud puudust eest. Puudused on tingitud Tempsis plaatide ebaõigest paigaldamisest ning plaatide viletsast kvaliteedist, mitte kostja juhistest. Kostja ei andnud hagejale juhist eirata plaatide paigaldamise nõudeid või paigaldada plaadid, mis paari kuuga värvi muudavad. Seetõttu ei ole hagejal vastutusest vabanemine võimalik. Kostja arvates puudub vaidlus selle üle, et kostja ei muretsenud Tempsis plaate, vaid seda tegi hageja. Kuivõrd kostja ei ole hankinud neid plaate, ei vastuta kostja plaatide puuduste eest. Hageja ei saa praegusel juhul esinevate puuduste korral vabaneda vastutusest VÕS § 641 lg 3 alusel.
9(20)
Tsiviilasi nr: 2-17-5196 Praeguses asjas ei ole selge, mille eest kostjat on hoiatatud materjalide suhtes. Kostja toob välja, et teda ei ole hoiatatud plaatide paigaldamise nõuete eiramise ega kollaseks minemmise eest. Isegi kui oleks hoiatatud, ei vabastaks see hagejat vastutusest. Kostja on hagejat korduvalt teavitanud erinevatest puudustest. Lisaks on kostja korduvalt tuletanud meelde kostjale, et puudused on likvideerimata ning nõudnud kohustuste täitmist. Kostja rõhutab, et tal oli õigus otsustada, millist õiguskaitsevahendit ta soovib kasutada. Maakohus jättis täielikult analüüsimata kostja esitatud väited ja tõendid hageja töös esinevate puuduste kohta, sh on maakohus jätnud tähelepanuta kostja esitatud auditi. Kostja on esitanud maja auditi, millest nähtub, et hageja töös esineb tänaseni 22 lepingutingimustele mittevastavust. Maakohus leidis, et kostja ei ole kahju hüvitamist nõudnud, mistõttu hageja töös puudusi ei esine. Sellele põhjendusele tuginedes jättis kohus kostja esitatud tõendid alusetult hindamata. Tõenditega vastuolus on maakohtu järeldus, mille kohaselt kostja on nõustunud hageja teostatud töödega ja/või vaegtööde parandamisega, kuivõrd asja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja lasknud puudusi kõrvaldada kolmandal isikul. Hoolimata tööde vastuvõtmisest võis kostja keelduda hagejale tasu maksmisest VÕS § 110 alusel hageja töös esinevate puuduste tõttu. Maakohus asus vääralt seisukohale, et puudustele tuginemine on võimalik kahju hüvitamise nõude esitamise kaudu, seetõttu ei pidanud kohus vajalikuks hinnata ühtegi kostja esitatud tõendit töö puuduste kohta. Sellest tulenevalt on kohtuotsus ebaõige tervikuna, sest kõik teised kostja vastuväited ja alternatiivne hinna alandamise avaldus tuginesid asjaolule, et hageja töö ei vasta lepingutingimustele. Maakohus on ebaõigesti määranud hageja sissenõutavaks muutumise aja. Kostja leiab, et isegi kui nõustuda kohtu järeldustega ehitustööde vastuvõtmist puudutavas osas (millega kostja ei nõustu), muutus hageja nõue lepingu p 6.3 alusel sissenõutavaks 24.03.2016, mitte 11.02.2016. Lepinguga kooskõlas mitteolev maksetähtaeg ei saa olla kostjale siduv. Kostja vastus apellatsioonkaebusele
5.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega hageja põhinõue rahuldati 105 118 eurot 64 senti ületavas osas ning mõisteti välja sissenõutavaks muutunud viivis 7757 eurot 88 senti ületavas ulatuses, samuti osas, millega maakohus jaotas menetluskulud ning määras hüvitatavad menetluskulud rahaliselt kindlaks. Ringkonnakohus teeb vastavas osas uue otsuse, millega jätab hageja põhinõude 105 118 eurot 64 senti ületavas osas ja sissenõutavaks muutunud viivisenõude 7757 eurot 88 senti ületavas osas rahuldamata. Samuti mõistab ringkonnakohus uue otsusega välja alates 01.04.2017 sissenõutavaks muutuva viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhinõude (105 118 eurot 64 senti) jäägilt ning jaotab poolte menetluskulud maakohtu poolt määratust erinevalt. Muus osas tuleb jätta maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta otsuse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21). Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. 10(20)
Tsiviilasi nr: 2-17-5196
Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22, esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
7.Maakohus on õigussuhte õigesti kvalifitseerinud töövõtulepinguna (VÕS § 635 lg 1 mõttes). Kolleegium märgib, et pooltevaheline leping ei ole tarbijatöövõtuleping (VÕS § 635 lg 4), kuna selle esemeks ei ole teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes või tarbijale vallasasja valmistamine või tootmine. Samuti nõustub kolleegium maakohtuga, et hageja põhinõue on nõue raha maksmise kohustuse täitmiseks, mis võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel. Sellise nõude rahuldamise esmaseks eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks (VÕS § 82 lg 7 mõttes). Lisaks tuleb vajadusel hinnata, kas kostja on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda. Viivisenõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 113 lg 1 esimese lause alusel, mille järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
8.Maakohus on otsuses mh tuvastanud, et poolte vahel on 04.05.2015 sõlmitud ehituse töövõtuleping nr 009/HAN-2015, mille punkti 2.1 kohaselt oli lepingu esemeks eramu ehitus vastavalt 01.02.2015 koostatud ehitustööde eelarvele. Sama lepingu punkt 4.1.2 kohaselt on töövõtja kohustatud tegema kõik lepingujärgsed tööd järgneva graafiku alusel: alustama töödega 11.05.2015 ja lõpetama tööd 11.11.2015. Nende asjaolude üle ei ole kolleegiumi hinnangul vaidlust ka apellatsioonimenetluses ning ringkonnakohus võtab need apellatsioonkaebuse lahendamisel aluseks (TsMS § 652 lg-d 1 ja 5).
9.Sisuliselt õige on ka maakohtu järeldus, et poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostjal on kohustus tasuda töövõtulepingu alusel hageja poolt väljastatud arvete nr 30531, 30657 ja 30580 alusel kokku 107 655 eurot 83 senti. Selle üle vaidlevad pooled ka apellatsioonimenetluses. Juhul kui arvel nr 30580 märgitud nõue on muutunud sissenõutavaks, on vaidlus ka selle üle, millal on see nõue muutnud sissenõutavaks ning kas kostjal oli mingil ajavahemikul õigus selle tasumisest keelduda. Eelmärgitut arvestades käsitleb kolleegium järgnevalt arvel nr 30531 kajastatud nõude põhjendatust (I), seejärel vastavalt arvel nr 30657 ja arvel nr 30580 märgitud nõuete põhjendatust (II-III), võtab seejärel seisukoha viivisenõude põhjendatuse osas (IV) ning otsustab viimaks menetluskulude jaotuse üle (V). I.
10.VÕS § 637 lg-te 3 ja 4 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks (VÕS § 82 lg 7) töö valmimisest ning kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Pooltevaheline töövõtuleping ei sisalda seaduses
11(20)
Tsiviilasi nr: 2-17-5196 sätestatust erinevaid kokkuleppeid. Kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse VÕS § 76 lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija.
11.Hageja poolt 23.10.2015 kostjale esitatud arve nr 30531 kogusummast 92 017 eurot 74 senti (I kd, tl 21) on kostja jätnud tasumata 1337 eurot 19 senti. Kostja menetluses esitatud vastuväidete kohaselt puudub tal vastavas osas tasumise kohustus, kuna hageja on nõudest loobunud. Kostja hinnangul tõendab seda hageja poolt 28.10.2015 kostjale saadetud e-kiri (I kd, tl 105). Seega ei vaidle pooled kolleegiumi arvates kõnealuse nõude osas selle üle, kas nõue on VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks muutnud. Kostja vastuväidete kohaselt on nõue hageja (võlausaldaja) loobumise tõttu lõppenud (VÕS § 186 p 4 ja § 207 lg 1), mis on materiaalõiguslikult nõuet lõpetav vastuväide. Seda arvestades ei oma iseenesest tähtsust maakohtu otsuse p-s 12 esitatud järeldus, et arves nr 30531 kajastatud tööd on kostja vastavalt ehitustööde vastuvõtu aktile nr 32 pretensioonideta vastu võtnud.
12.Kolleegiumi hinnangul on maakohus viidatud 28.10.2015 kostjale saadetud e-kirja kui tahteavalduse tõlgendamisel eksinud. Maakohus on leidnud, et e-kirjast ei nähtu selgesõnaliselt, et hageja oleks oma tasunõudest kostja vastu loobunud. Samuti ei nähtu maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt osundatud e-kirjast, millal on see kostjale edastatud ning millise konkreetse tööga seoses.
13.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 1 järgi võib tahetavalduse teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Kolleegiumi hinnangul on hageja e-kirjas piisavalt selgelt väljendunud, et võib vaidlusalusest nõudest loobuda. TsÜS § 75 lg 1 esimesest lausest tuleneb, et kindlale isikule tehtud tahteavaldust tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Sama paragrahvi teine lause näeb ette, et kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Kolleegium nõustub kostjaga, et mõistlik isik võis seda samadel asjaoludel mõista kui hagejapoolset nõudest loobumist.
14.Hageja leiab, et tegi e-kirjas kostjale üksnes kompromissettepaneku. Samas ei nähtu hageja väidetest täpsemalt, millist järeleandmist hageja kostjalt sellise ettepaneku tegemisel ootas. Ringkonnakohtu istungil 25.10.2018 selgitasid hageja esindajad e-kirjas märgitu kohta, et kiri saadeti selleks, et kostja oleks rahul, tööd saaks tehtud ja arve tasutud (III kd, tl 75 pöördel). Kolleegiumi hinnangul järeldub sellest, et hageja oli nõus 1337 euro 19 sendi ulatuses arvel nr 30531 kajastatud nõudest loobuma, kui kosta ülejäänud osas arve tasub. Pooltel puudub vaidlus, et kostja ongi arve nr 30531 ülejäänud osas tasunud. Seega on hageja poolt e-kirja saatmisel silmas pidanud tingimus täidetud.
15.Nagu eelnevalt märgitud on maakohus asunud ka seisukohale, et pole teada, millal hageja kõnealuse e-kirja kostjale saadetis ning milliste konkreetse tööga see seondub. Selliste
12(20)
Tsiviilasi nr: 2-17-5196 järelduste esitamisel ei ole maakohus järginud otsuses enda poolt viidatud TsMS § 5 lg-d 1 ja
2.Samuti ei ole maakohus järginud TsMS § 436 lg 4 teises lauses sätestatut, mille järgi ei või kohus hinnata esiletoodud asjaolu otsuses erinevalt mõlemast poolest, välja arvatud juhul, kui kohus on juhtinud sellisele võimalusele eelnevalt poolte tähelepanu ja andnud neile võimaluse avaldada oma seisukoht. Need on menetlusnormi olulised rikkumised. Asja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks menetluses väitnud, et hageja ei saanud e-kirja kostja poolt väidetud ajal või et see ei puudutaks arvel nr 30531 märgitud tasunõuet uste paigaldamise eest (arve selgituse p 3).
16.Eelmärgitut arvestades tuleb hagi hageja arvel nr 30531 märgitud tasunõude 1337 eurot 19 senti osas jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et hageja on vastavas osas tasunõudest loobunud. II.
17.Samuti on maakohus kolleegiumi hinnangul ebaõigesti rahuldanud hagi arvel nr 30657 kajastatud tasunõude 1200 eurot osas.
18.Arve nr 30657 oli esitatud kokku suuruses 2188 eurot 80 senti (I kd, tl 37) ning kostja on jätnud sellest tasumata 1200 eurot. Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et arvel on kajastatud kostja poolt väidetavalt tellitud lisatööd (n-ö jooksvalt tellitud tööd), sh kappide montaaž ja inventari paigaldus. Töövõtulepingu sõlmimisel aluseks võetud hinnapakkumises need tööd ei kajastunud. Kolleegiumi hinnangul ei ole arve nr 30657 osas pooltel vaidlus mitte niivõrd tasu (tasumäära) suuruse üle, vaid selle üle, millises mahus hageja pidi vaidlusaluseid töid (kappide montaaž ja inventari paigaldus) tegema ja millises mahus neid töid tegelikult tegi. Kostja ei ole väitnud, et hageja tööühiku hind (20 eurot/tunnis) pole mõistlik, mh on kostja esindaja kinnitanud seda ringkonnakohtu istungil (III kd, tl 75 pöördel).
19.Ringkonnakohus märgib, et tasunõude rahuldamise eeldusena peab hageja TsMS § 230 lg-st 1 lähtudes vaidluse korral tõendama kõiki tasunõude sissenõutavuse eeldusi (vt ka otsuse p 7). Kolleegiumi hinnangul ei saa nõustuda hagejaga, et kõnealusel arvel kajastuvate tööde tegemine on tõendatud ning et kostja pole sellele ka vastu vaielnud. Pooltel on olnud menetluses läbivalt vaidlus selle üle, millises mahus pidi hageja vaidlusaluseid lisatöid (s.o kappide montaaž ja inventari paigaldus) tegema ja millises mahus hageja töid tegelikult tegi. Kolleegium nõustub kostjaga, et hageja ei ole suutnud menetluses oma väiteid tõendada. Hagiavaldusele lisatud poolte e-kirjavahetusest (I kd, tl-d 35 ja 36) ei ole võimalik järeldusi tellitud tööde mahu kohta teha. Pooled ei ole esitanud kõnealuste tööde osas hageja hinnapakkumisi, tööde vastuvõtu akte vms.
20.Eelmärgitut arvestades, ei saa hageja nõuda kostjalt tööde eest tasu suuremas ulatuses, kui kostja poolt aktsepteeritud 16 tundi. Järelikult tuleb hagi jätta ka hageja selle nõude osas rahuldamata. III.
13(20)
Tsiviilasi nr: 2-17-5196
21.Arvel nr 30580 kajastatud tasunõude 105 118 eurot 64 senti on maakohus kolleegiumi hinnangul kokkuvõttes õigesti rahuldanud, kuid osaliselt on vajalik muuta maakohtu otsuse põhjendusi.
22.Arve nr 30580 oli esitatud hageja poolt kostjale kogusummas 114 118 eurot 64 senti (I kd, tl 22 pöördel). Arve aluseks oli poolte vahel sõlmitud töövõtuleping ning ehitusööde kolmanda etapi vastuvõtu akt nr 35 (I kd, tl 24). Kostja on jätnud sellest arvest 105 118 eurot 64 senti tasumata, esitades selleks menetluses erinevaid (sh alternatiivseid) põhjendusi.
23.Kostja on apellatsioonkaebuses õigesti märkinud, et pooltel on vaidlus selle üle, kui suur oli üldse kolmanda etapi tööde maksumus. Ka arve nr 30580 on esitatud asjas kahel erineval kujul (vrd I kd, tl 22 pöördel ja tl 109). Samas on maakohus kolleegiumi hinnangul õigesti leidnud, et poolte kokkuleppel on algselt kokku lepitud tööde maksumus suurenenud. Asja materjalidest nähtub, et algselt on hageja esitanud kostjale kolmanda etapi tööde kohta hinnapakkumise summas 98 434 eurot 59 senti (käibemaksuta) (I kd, tl 107). Samas nähtub kostja poolt hagejale 21.03.2016 saadetud e-kirjast, et ehitusdokumentatsiooni pangale esitamiseks on vaja fassaaditööde maksumust teisiti kajastada ja aluseks tuleb võtta uus (korrigeeritud) pakkumine (I kd, tl 129). Eelmärgitust võib järeldada, et esialgset hinnapakkumist poolte kokkuleppel muudeti ning tööde eelarvet suurendati (algses pakkumises olid fassaaditööd (pakkumise p 1) kajastatud miinusmärgiga). Apellatsioonkaebuse väited ei anna kolleegiumi hinnangul alust asuda kokkuvõttes maakohtust erinevale seisukohale.
24.Pooled vaidlevad mh selle üle, kas üldse ja millal arvel nr 30580 märgitud nõue sissenõutavaks muutunud.
25.Nagu eelnevalt märgitud, on VÕS § 637 lg-te 3 ja 4 järgi töövõtja tasunõude sissenõutavuse seisukohalt oluline esmalt see, kas tellija on töö vastu võtnud või saab ta lugeda töö vastuvõtnuks. Pooled on asjas vaielnud selle üle, kas kostja on kolmanda etapi tööd (mis annaks hagejale aluse tasu nõuda) vastu võtnud või saab need tööd lugeda vastuvõetuks.
25.1.Maakohus on leidnud, et tööd on akti nr 35 alusel kostja poolt vastu võetud ning kostja vastupidised väited on paljasõnalised ja tõendamata. Kolleegium märgib, et tööde vastuvõtmise kui asjaolu tõendamise koormus on käesolevas asjas eelkõige hagejal. Ringkonnakohus leiab samas, et hageja on esitanud piisavalt tõendeid selle kohta, et tööd saab lugeda vastuvõetuks.
25.2.Maakohus on otsuses põhjendatult viidanud poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu (I kd, tl-d 9–10) punktile 7.1, mille kohaselt võtab tellija nõuetekohaselt tehtud töö vastu peale seda, kui töövõtja poolt on kohaselt täidetud kõik lepingus ja lepingu dokumentides sätestatud kohustused ning tellijal pole töö suhtes pretensioone. Peale töö üleandmise akti saamist on tellijal õigus sellega tutvuda kaks päeva ning nimetatud aja jooksul kas akt aktsepteerida ja töö vastu võtta või esitada töövõtjale kirjalikult motiveeritud töö üleandmise akti
14(20)
Tsiviilasi nr: 2-17-5196 mitteaktsepteerimise teade, tuues välja ka akti mitteaktsepteerimise põhjused. Juhul, kui tellija aktsepteerib töö üleandmise akti, loetakse töö töövõtja poolt üleantuks ja tellija poolt vastuvõetuks töö üleandmise akti esitamise päevast. Samuti on asjakohane maakohtu viidatud kohtupraktika, mille järgi on töö vastuvõetuks lugemise jaoks oluline üksnes see, kas tellija rikkus töö vastuvõtmise kohustust vastuvõtmiseks antud mõistliku tähtaja jooksul (VÕS § 638 teine lause).
25.3.Kostja e-kirjavahetusest ehitamist finantseerinud panga esindajaga nähtub selgelt, et kostja oli vähemalt 16.03.2016 seisuga kolmanda etapi tööde üleandmise akti kätte saanud (II kd tl-d 48 pöördel ja 49, tõlked tl 50). Kostja on panga esindajale 16.03.2016 e-kirjas kinnitanud, et kõik hageja esitatud arvel nimetatud tööd (sh fassaaditööd) on lõpetatud ning edastanud pangale selle kinnituseks ka viidatud akti. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks töövõtulepingu p-s 7.1 sätestatud tähtaja jooksul arvates 16.03.2016 või muu mõistliku tähtaja jooksul teatanud, et töös esinevad selle vastuvõtmist takistavad puudused. Kolleegiumi hinnangul oli mõistlik aeg töö ülevaatamiseks ja puudustest teatamiseks mitte pikem kui kaks nädalat alates 16.03.2016.
25.4.Eelmärgitut arvestades saab kolmanda etapi tööd lugeda pooltevahelise töövõtulepingu p 7.1 ja VÕS § 638 teise lause alusel kostja poolt vastuvõetuks. Kolleegiumi hinnangul ei ole määravat tähtsust sellel, et kostja ei ole akti nr 35 isiklikult allkirjastanud.
25.5.Ringkonnakohus iseenesest ei nõustu maakohtu käsitlusega, nagu saaks tööde vastuvõtmist järeldada omanikujärelevalve teostaja RR allkirjast aktil nr 35. Samuti ei selgu vaidlustatud otsuse põhjendustest, millisel õiguslikul alusel sai RR maakohtu arvates kostja nimel toiminguid teha. Juhul kui maakohus on silmas pidanud, et RR oli kostja volitatud esindaja, sh talumisvolituse alusel (TsÜS § 118 lg 2), ei ole maakohus tuvastanud RR volituste mahtu kostja esindamisel. RR ütlustest ei selgu üheselt, keda ta töövõtulepingu täitmisel esindas või millised olid tema volitused kostja esindamiseks (II kd, tl-d 187–188). Samas ei ole sellel aspektil ringkonnakohtu eelpool esitatud põhjenduste valguses asja lahendamisel tähtsust. Kolleegium märgib, et viidatud akt nr 35 on tõendi enda sisust nähtuvalt ka RR poolt alla kirjutatud alles 16.03.2016. Seega ei oleks RR esindusõigusel olulist tähtsust ka hageja nõude sissenõutavaks muutumise hetke seisukohalt.
25.6.Maakohtu otsusest tuleb välja jätta ka p-s 45 sisalduv põhjendus, mille kohaselt tõendab tööde vastuvõtmist ka asjaolu, et kostja on pannud ehitustöövõtu lepingu eseme müüki. Kolleegiumi hinnangul ei saa sellest hageja poolt tehtud tööde vastuvõtmise kohta järeldusi teha.
26.Tööde vastuvõetuks lugemine (ega ka tööde vastuvõtmine) ei võta tellijalt (kostjalt) iseenesest õigust tugineda vastuvõetud tööde lepingutingimustele mittevastavusele ja rakendada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid, mh keelduda täitmisest VÕS § 111 lg 1 järgi. Küll tuleb sellises olukorras VÕS § 76 lg 4 alusel eeldada, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija. Seetõttu peab kostja arvestama, et kui ta ei suuda tõendada tehtud tööde lepingutingimustele mittevastavust ja
15(20)
Tsiviilasi nr: 2-17-5196 sellest tulenevalt hageja nõuet välistava õiguskaitsevahendi rakendamist (mh eeldusi selle rakendamiseks), peab ta hagejale kokkulepitud tasu maksma (vt ka Riigikohtu 28.10.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 31).
26.1.Ka käesolevas asjas on kostja maksmisest keeldumisel tuginenud mh VÕS § 111 lg 1 kohasele vastuväitele. Sellest sättest tuleneb, et kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Kostja on leidnud, et tal on vähemalt kuni kostja poolt välja toodud puuduste kõrvaldamiseni õigus tasu maksmisest keelduda.
26.2.Kolleegiumi hinnangul ei saa kostja käesolevas asjas VÕS § 111 lg-le 1 enam edukalt tugineda, isegi kui kostja väidetud puudused töös esinesid. Ringkonnakohus rõhutab, et VÕS § 111 lg 1 kohane vastuväide saab olla ajutine ning kokkulepitud tasu maksmisest saab tellija keelduda n-ö lõplikult üksnes juhul, kui tal on rahaline nõue töövõtja vastu kahju hüvitamiseks VÕS § 115 lg 1 järgi või kulutuste hüvitamiseks VÕS § 646 lg 5 järgi ulatuses, mille tellija tasaarvestab selle tasunõudega. Lisaks võib tellija keelduda tasu maksmisest, kui ta alandab puudustele tuginedes lepingujärgset hinda VÕS § 112 lg 1 alusel, hinna alandamise võrra. Samuti vabaneb tellija tasu maksmise kohustusest VÕS § 116 lg 1 alusel lepingust taganedes (vt nt ülalviidatud Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 32).
26.3.Kostja kohtumenetluses tehtud avaldustest nähtub, et vähemalt alates 28.08.2017 on ta hagejalt kohustuse täimise, st väidetavate puuduste kõrvaldamise, nõudmisest loobunud. Sellel kuupäeval esitatud menetlusdokumendis kostja mh möönab, et hageja on oma lepinguliste kohustuste täitmisest (põhjendamatult) keeldunud (II kt, tl 7). Lisaks on kostja toimikust nähtuvalt asunud Rannavälja tee 59 asuvat kinnisasja (koos sellele püsitatud elamuga) juba maakohtu menetluse ajal võõrandama ning on kinnistu maakohtu tuvastatu kohaselt ära müünud. Nende asjaolude üle ei ole apellatsioonimenetluses ka vaidlust. Toimikust nähtuvalt on kinnisasja võlaõiguslik müügileping sõlmitud 24.07.2017 (II kd, tl-d 126–136). Taolises olukorras ei oleks hagejal õiguslikult ning ilmselt ka faktiliselt võimalik väidetavaid puudusi kõrvaldama asuda (VÕS § 108 lg 2 p 1).
26.4.Eelmärgitut arvestades ei oma kostja VÕS § 111 lg 1 alusel esitatud vastuväited vähemalt põhinõude lahendamise osas tähtsust (vt ka otsuse p 33 alapunktid).
27.Ülalviidatud 28.08.2017 menetlusdokumendis on kostja teinud (alternatiivse) hinna alandamise avalduse (juhuks, kui kohus leiab, et kostja on tööd vastu võtnud) (II kd, tl 7). Edasises menetluses on kostja leidnud, et kõnealuse tööde etapi eest tasumisele kuuluvat hinda on põhjendatud alandada 100%, sest kõik lepingutingimustele mittevastavused on likvideerimata (III kd, tl 21 pöördel ja 76).
27.1.Kolleegiumi hinnangul ei ole kostja hinda kehtivalt alandanud. Kostja on jätnud menetluses esitatud hinna alandamise avalduse täielikult sisustamata. Kui lepingupool võtab
16(20)
Tsiviilasi nr: 2-17-5196 vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse (VÕS § 112 lg 1 esimene lause). Seda saab Riigikohtu pikaajalise praktika kohaselt väljendada järgmise valemina: alandatud hind = eseme väärtus koos puudusega (mittekohase täitmise väärtus) * kokkulepitud hind : eseme väärtus puuduseta (kohase täitmise väärtus) (vt nt vt nt Riigikohtu 08.02.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-156-11, p 23).
27.2.Kohase ja mittekohase täitmise väärtused pidi kolleegiumi arvates menetluses välja tooma ning TsMS § 230 lg-st 1 lähtudes tõendama kostja kui hinna alandamisele tuginev pool. Kostja ei ole aga isegi mitte väidete tasandil selgitanud, millised on tema hinnangul kohase ja mittekohase täitmise väärtused. Samuti ei ole kostja esitanud tõendeid hinna alandamise ulatuse kohta. Tõendeid ei ole esitatud isegi selle kohta, millised võiksid olla väidetavate puuduste kõrvaldamise kulud. Kostja väidetud hinna alandamise ulatuse põhjendatus ei ole ka eluliselt usutav olukorras, kus hageja poolt ehitatud elamule on väljastatud kasutusluba ning kostjal on õnnestunud kinnisasi koos valmis ehitisega müüa.
27.3.Kolleegium märgib, et asja materjalidest nähtuvalt ei ole maakohus VÕS § 112 lg 1 kohaldamisega seonduvat pooltega arutanud ega selgitanud tõendamiskoormist. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus praegusel juhul sellega menetlusõiguse norme (sh TsMS § 392 ja § 348) siiski rikkunud. Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1). Kohtupraktikas on leitud, et juhul kui pooled ei vaidle nõude õigusliku aluse üle ning sellega nõustub ka kohus, siis ei ole kohtul kohustust selgitada poolele eelmenetluses tõendamiskoormise jaotust (st TsMS § 230 lg-s 1 nimetatud reeglit) ega seda, kas poole esitatud tõenditest piisab nõude rahuldamiseks (vt Riigikohtu 29.04.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, p 19). Ka praegusel juhul ei ole pooltel olnud vaidlust õigussuhte kvalifikatsiooni üle ning sellega on nõustunud ka maakohus. Lisaks tuleb arvestada, et mõlemaid pooli on menetluses esindanud professionaalsed õigusnõustajad (advokaadid). Seega oli praeguses hagimenetluses kostja kohustuseks tagada, et ta esitab vajalikud asjaolud ja piisavad tõendid enda hinna alandamisele tugineva vastuväite kohta.
28.Muid vastuväiteid, mis võiksid anda aluse kokkulepitud tasu maksmisest lõplikult keelduda, ei ole kostja menetluses esitanud. Kostja ei ole tuginenud sellele, et tal on rahaline nõue hageja vastu kahju hüvitamiseks (VÕS § 115 lg 1) või kulutuste hüvitamiseks (VÕS § 646 lg 5). Samuti ei ole kostja väitnud, et ta oleks hagejaga sõlmitud töövõtulepingust taganenud (VÕS § 116 lg 1).
29.Eelmärgitut arvestades ei ole kolleegiumi hinnangul vajalik hageja põhinõude lahendamisel tuvastada, kas vaidlusaluse kolmanda etapi töödes esinesid kostja poolt väidetud puudused, sh 10.08.2017 valminud eramu auditis (II kd, tl 13–31) märgitud puudused. Seega kokkuvõttes on maakohus arvel nr 30580 märgitud nõude osas hagi ringkonnakohtu arvates õigesti rahuldanud.
17(20)
Tsiviilasi nr: 2-17-5196
IV.
30.Hageja on esitanud ka viivisenõude. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja VÕS § 113 lg 1 esimese lause järgi nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Sama lõike teise lause järgi loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Hageja nõuabki praegusel juhul viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud (n-ö seadusjärgses) määras. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
31.Arvetel nr 30531 ja nr 30657 kajastatud vaidlusaluste nõuete osas ei ole hageja viivisenõue põhjendatud, sest kostjal ei ole kolleegiumi ülalesitatud järelduste kohaselt hageja ees tegelikult täitmata rahalisi kohustusi. Maakohtu otsus tuleb seega ka nende põhinõuetega seonduvate viivisenõuete rahuldamise osas tühistada.
32.Arvel nr 30580 kajastatud nõue, millest on täitmata 105 118 eurot 64 senti, ei saanud kolleegiumi hinnangul sissenõutavaks muutuda juba 11.02.2016 (arvel märgitu kohaselt oli selle tasumise tähtaeg 10.02.2016). Selleks hetkeks ei olnud kostja kolmanda etapi töid vastu võtnud ega saanud ka töid vastuvõetuks lugeda. Arve aluseks olev akt nr 35 on hageja enda juhatuse liikme poolt allkirjastatud alles 15.03.2016 ning ringkonnakohtu ülalesitatud järelduste kohaselt oli ka kostja akti kätte saanud 16.03.2016. Seega muutus arvel nr 30580 märgitud nõue ringkonnakohtu hinnangul sissenõutavaks 17.03.2016. Hageja poolt välja toodud asjaolust, et pooltevahelises praktikas toimus tööde finantseerimine kostja poolt kirjalikus lepingus kokkulepitust erinevalt, ei saa järeldada, et kõnealune nõue muutus sissenõutavaks juba 11.02.2016.
33.Kostja vastuväidete põhjal tuleb lisaks hinnata seda, kas kostjal oli mingil ajavahemikul õigus arvel nr 30580 kajastatud nõude (st tasunõue kolmanda etapi tööde eest) täitmisest keelduda (VÕS § 111 lg 1). VÕS § 113 lg 4 järgi ei pea võlgnik tasuma viivist aja eest, mil ta õigustatult keeldus oma kohustuse täitmisest.
33.1.Asja materjalidest nähtub, et elamu fassaaditöödes esinesid puudused (s.o osad fassaadiplaadid olid ebakvaliteetselt paigaldatud). Nendest ilmnenud puudustest on kostja hagejat juba 2016. a aprillis ka teavitanud (I kd, tl-d 31 ja 32). Samas võib kolleegiumi hinnangul 28.04.2016 koostatud aktist nr 37 (I kd, tl 38) ning ka tunnistaja RR ütlustest (II kd, tl-d 186–187) järeldada, et nimetatud kuupäeva seisuga olid need puudused kõrvaldatud. Akti nr 37 on allkirjastanud ka kostja isiklikult. Viidatud aktis ei ole fikseeritud enam selliseid puudusi, mis annaksid kostjale aluse hagejale tasu maksmisest keelduda.
33.2.Kostja on pidanud puuduseks ka seda, et valgete fassaadiplaatide värvitoon on pärast nende paigaldamist muutunud (2016. a augustiks olid plaadid tõmbunud väidetavalt kollaseks). Kolleegiumi hinnangul ei ole kostja tõendanud, et plaatide värvuse muutus oleks
18(20)
Tsiviilasi nr: 2-17-5196 hageja teostatud töö puudus. Kostja enda poolt esitatud eramu auditis märgitud järelduste kohaselt (II kd, tl 14 pöördel) on võimaliku värvimuutuse põhjustanud ilmastikuolud ja UVkiirgus ning plaatide tootja garantiitingimuste järgi sellised muutused garantii alla ei kuulu. Lisaks nähtub RR ütlustest, et kivipuruplaatide kasutamine fassaadi katmiseks oli tellija enda nõudmine ning töövõtja informeeris kostjat enne tööde alustamist, et see materjal on Eesti kliimas kapriisne. Töövõtja ja RR soovitus kostjale oli plaate mitte kasutada ja katta fassaad õhekrohviga (II kd, tl-d 186–187).
33.3.Hiljem on kostja asunud hagejale ette heitma veel puudusi seoses paigaldatud akendega, kaminaga, veetorustikuga, ventilatsiooniga, elamusse paigaldatud trepiga jne (I kd, tl-d 39, 40, 41, 173). Nendele puudustele ei saa kostja arve nr 30580 tasumisest keeldumisel VÕS § 644 lg-te 1 ja 3 järgi kolleegiumi arvates tugineda. Nagu eelnevalt märgitud, ei ole kostja väidetavate puuduste kõrvaldamise kulude hüvitamise nõuet menetluses esitanud ning samuti ei ole tõendatud, et kostja oleks kehtivalt alandanud tööde eest tasumisele kuuluvat hinda.
34.Eelmärgitut arvestades oli kostjal kolleegiumi hinnangul alus keelduda arve nr 30580 tasumisest kuni 28.04.2016 ning alates 29.04.2016 on kostja sellest arvest tuleneva rahalise kohustuse täitmisega viivituses. VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatud viivis 105 118 euro 64 sendi (arve nr 30580 tasumata osa) tasumisega viivitamise eest ajavahemikul 29.04.2016–31.03.2017 on 7757 eurot 88 senti. Ringkonnakohus on kasutanud viivise arvestamiseks veebilehel http://www.viivisekalkulaator.ee/ kättesaadavat viivisekalkulaatorit.
V.
35.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg-st 3 tuleneb, et kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust. Maakohus on hagi rahuldanud ning jätnud menetluskulud sellest lähtudes TsMS § 162 lg 1 alusel täies ulatuses kostja kanda. Kuna ringkonnakohus rahuldab hagi osaliselt, muudab kolleegium maakohtu poolt määratud kulude jaotust ning jaotab kulud TsMS § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Ringkonnakohus lähtub seejuures põhinõude rahuldamise ulatusest, sest viivis sõltub põhinõuete edukusest. Hageja esitatud põhinõue 107 655 eurot 83 senti rahuldatakse käesoleva otsusega 105 118 euro 64 sendi ulatuses, st ligikaudu 97,6 % ulatuses. Seetõttu on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud jätta maakohtu menetluses ja apellatsioonimenetluses kantud kulud TsMS § 163 lg 1 alusel 2,4% ulatuses hageja kanda ning 97,6% ulatuses kostja kanda.
36.Kuivõrd ringkonnakohus muudab käesoleva otsusega maakohtu otsusega määratud menetluskulude jaotust, juhindub kolleegium menetluskulude rahalise kindlaksmääramise küsimuses Riigikohtu poolt 20.04.2016 tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15 tehtud otsuse p-des 19–
19(20)
Tsiviilasi nr: 2-17-5196 22 TsMS § 174 lg-tele 3 ja 5 antud tõlgendusest ning poolte menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra. Tulenevalt TsMS § 177 lg-st 2 määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
(allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak
(allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur
20(20)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.