Sihtasutus Innove hagi Tallinna linna vastu 20 990,84 euro ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 23.04.2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Sihtasutuse Innove apellatsioonkaebus
Kaebuse hind apellatsioonimenetluses
25 947,32 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad apellatsioonimenetluses
Hageja: Sihtasutus Innove (registrikood lepinguline esindaja advokaat Silvia Urgas
90008287),
Kostja: Tallinna linn (Tallinna Linnavalitsuse kaudu), lepingulised esindajad Jaan Lindsaar ja Kristjan Kruus Kohtuistungi toimumise aeg
05.11.2018, avalik kohtuistung
Resolutsioon:
1.Tühistada Harju Maakohtu 23.04.2018 otsus ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista Tallinna linnalt Sihtasutus Innove kasuks põhivõlg 3782 eurot 45 senti, viivis 05.09.2016 seisuga 1407 eurot 55 senti ja viivis põhivõlalt (3782 eurot 45 senti) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 06.09.2016 kuni põhivõla tasumiseni.
Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta 79 % ulatuses Sihtasutuse Innove kanda ja 21 % ulatuses Tallinna linna kanda.
4.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Sihtasutus Innove (hageja) esitas 04.08.2016 Harju Maakohtule hagi Tallinna linna (Tallinna Linnavalitsuse kaudu) (kostja) vastu. Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõla 20 990,84 eurot, viivised 05.09.2016 seisuga 3277,21 eurot ja edasiulatuva viivise põhivõlalt.
2.Hagiavalduse kohaselt oli kostja allasutuseks kuni 12.06.2012 Tallinna Noorsootöö Keskus (keskus), mis likvideeriti Tallinna Linnavolikogu 12.06.2014 otsusega nr 103. Kostja (keskuse kaudu) ja hageja vahel sõlmiti 23.02.2010 partnerlusleping nr D17-1.1-6/15 ja 29.03.2012 partnerlusleping nr D17-1.1-6/70, millede eesmärgiks oli reguleerida pooltevahelisi õigusi ja kohustusi Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) programmi „Karjääriteenuste süsteemi arendamine” (programm) elluviimisel. Programmi elluviija oli hageja. Kostja täitis lepingu alusel programmi tegevusi ning tulenevalt programmi eelarvest sai ta taotleda personalikulude hüvitamist hagejalt. Kostja märkis kuni 2013.a oktoobrini kuluaruannetes karjäärinõustamise ja karjääriinfovahendamise teenuse osutamisega seotud töötasusid kokku 64 546,76 eurot (koos sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksega). Nimetatud summa on kostjale välja makstud.
3.Mõlema partnerluslepingu p 4.3. järgi on kostja kohustatud hagejale väljamakstud toetuse tagasi maksma 10 tööpäeva jooksul vastavasisulise nõude saamisest mh juhul, kui toetus osutub mitteabikõlblikuks. Haridus- ja teadusministri 01.04.2015 käskkirjaga nr 137 (käskkiri) nõuti hagejalt tagasi toetust 32 852,77 eurot, kuna kostja kasutas toetust mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks. Tagasi nõutavate kulude mitteabikõlblikkus tulenes sellest, et kostja maksis karjääriinfospetsialistidele ja karjäärinõustajatele lisatasu, mis ei olnud täies ulatuses põhjendatud ning tasud olid oluliselt kõrgemad, kui samadele spetsialistidele samas asutuses programmiväliselt tehtava samasisulise töö eest makstav tasu.
4.Pärast kontrollitud ajavahemikku, kuid enne ministri käskkirja jõustumist, tegi hageja kostjale veel perioodil 2013 november kuni 2014 jaanuar ettemakseid samadel asjaoludel tekkinud kulude katmiseks, millest osutus mitteabikõlblikuks kokku 1564,02 eurot.
5.Kostjal oli hageja vastu samast programmist tulenev nõue toetuse 13 425,95 eurot väljamaksmiseks. 13.06.2016 esitas hageja tasaarvestusavalduse, mille tulemusel vähenes hageja nõue kostja vastu nimetatud summa võrra. Hagiavalduse esitamise hetkel on hageja tagasinõude suuruseks kokku 20 990,84 eurot.
6.Hageja nõue ei ole aegunud. Maksete tegemise kuupäev ei oma aegumise seisukohalt tähendust, kuna ministri käskkirjaga hõlmatud tagasinõudesummad muutusid sissenõutavaks ühekorraga alates 01.04.2015. Kostja vastuväited
7.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Tagasinõue kuni 25.01.2012 tehtud väljamaksete osas, summas 19 868,51 eurot, on aegunud.
8.Hageja makstud toetus oli abikõlbulik ja seetõttu puudub alus hageja nõude rahuldamiseks. Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seaduse (STS2007-2013) § 22 p 4 kohaselt peab toetuse saaja (hageja) tagama toetuse väljamaksmise aluseks olevate dokumentide nõuetele vastavuse ning kulude abikõlblikkuse. Ka programmi p 12.1 järgi oli hageja kohustatud tagama, et kostja kasutab toetust sihtotstarbeliselt abikõlbulike kulude katteks, mis on vajalikud programmis kirjeldatud eesmärgi ja tulemuste saavutamiseks ning rakendama programmi vastavalt kinnitatud eelarvetele ja tegevuskavadele. Seega oli hageja vastutav toetuse sihtotstarbelise kasutamise eest. Vastavalt mõlema partnerluslepingu p-le 5.1.1 on kostja esitanud hagejale igakuiselt kuluaruande vastavalt etteantud tööajatabeli vormile. Täidetud vormide sisu on programmi rakendaja heaks kiitnud ja teenuse osutamisega seotud töötasud kostjale välja maksnud. Hageja on kahel korral küsinud täpsustavaid küsimusi programmi tööd lisatööna tegevate töötajate tasustamise kohta ning on mõlemal korral aktsepteerinud partneri antud selgitusi ja nõustunud nimetatud kulutustega oma vastuskirjades 15.10.2012 ja 13.02.2014. Väljamaksete kaudu 49 korral ajavahemikus veebruar 2010 – oktoober 2014 on hageja kostjale kinnitanud, et kõik tehtud kulutused on vastanud nõuetele ja olnud seega abikõlbulikud.
9.Asjaolu, et ministeerium hageja tegevust programmi rakendamisel täiendavalt kontrollis ja leidis selles puudusi ning nõudis osa raha hagejalt tagasi, ei anna iseseisvat alust tunnistada osa kostjale tehtud väljamaksed mitteabikõlbulikuks. Hagejal oli võimalus esitada ministri käskkirja peale vaie.
10.Isegi kui pidada abikõlblikkuse tagamist poolte ühiseks ülesandeks, on hageja vastutav kostjaga solidaarselt. Kostja ei saa olla ainuvastutav mitteabikõlblike kulude tekkimise eest.
11.Hageja tasaarvestusavaldus on põhjendamatu. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
12.Harju Maakohus jättis 23.04.2018 otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
13.Maakohtu põhjenduste kohaselt ei olnud vaidlust selle üle, et ajavahemikul veebruar – detsember 2010 maksti programmitööd lisatööna teinud nõustajatele 160 krooni (10,23 eurot) bruto tunnist, jaanuar – detsember 2011 oli tunni hinnaks 10,23 eurot (bruto) ja jaanuar 2012 – oktoober 2013 oli 11 eurot (bruto).
14.Hageja nõue kostja vastu on osaliselt aegunud. Õige ei ole hageja seisukoht, et tagasinõudesummad muutusid sissenõutavaks ühekorraga alates 01.04.2015. Vaidlust ei olnud selle üle, et hageja tegi kostjale väljamaksed kostja esitatud aruannete ja dokumentide alusel, seega pidi talle iga väljamakse tegemisel olema teada, kas toetus on abikõlbulik või mitte. Järelikult tuleb hagi aegumist hakata arvestama kulu väljamaksmisest arvates, kuna mitteabikõlbulik toetusumma muutus sissenõutavaks selle tegemisest arvates. Maakohus tuvastas, et poolte vahel toimusid 25.06.2015 – 05.04.2016 (9 kuud ja 11 päeva) läbirääkimised nõude tagasimaksmise üle tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 167 lg 1 mõttes, mis ajaks nõude aegumine peatus. Pooled vaidlusaluses küsimuses kokkuleppele ei jõudnud ja hageja esitas hagi 04.08.2016, millega nõude aegumine uuesti peatus. Eelnevast tulenevalt on aegunud hageja nõuded, mis puudutavad ajavahemikul 20.10.2010 – 22.10.2012 kostjale tehtud väljamakseid, kokku 23 896,07 eurot, mis tuleb jätta koos viivise nõudega rahuldamata. Aegunud ei ole põhi- ja kõrvalnõuded alates 22.11.2012.
15.STS2007-2013 § 22 p 4 kohaselt peab toetuse saaja ehk hageja tagama toetuse väljamaksmise aluseks olevate dokumentide nõuetele vastavuse ning kulude abikõlblikkuse. Lepingu p 3.1 järgi oli hageja kohustus programmi raames kostjat informeerida ja juhendada. Vabariigi Valitsuse 31.01.2007 määruse nr 26 „Perioodi 20072013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord“ lisa 1 „Struktuuritoetust saavate projektide personalikulude ja üldkulude arvestamise juhend“ § 1 lg 3 kohaselt peavad projekti personali töötasud olema kooskõlas asutusesisese või Eesti keskmise palgatasemega vastavasisulise töö eest.
16.Partnerluslepingu p-de 2.7 ja 2.8 kohaselt kohustus partner programmiga seotud personalikulude osas tööaja arvestust pidama vastavalt programmi rakendaja etteantud tööajatabeli vormile. Partnerluslepingute p-dest 3.7 ja 3.8 tulenevalt on kulude täies mahus hüvitamise eelduseks kulude abikõlblikkus vastavalt programmile, STS2007-2013 ja selle rakendusaktidele. Hageja oli programmi rakendajana vastutav toetuse sihtotstarbelise kasutamise eest. Seega oli hagejal võimalus ja kohustus kostja tehtud töötasu väljamakseid kontrollida ning esitatud tõendite kohaselt on hageja talle esitatud dokumente ka igakuiselt kontrollinud ja aktsepteerinud ning teinud nende alusel kostjale väljamaksed 43-l korral.
17.Vastavalt partnerluslepingu p-le 5.1.1 kohustus partner esitama programmi rakendajale lepingu raames läbiviidud tegevuste ja osutatud teenuste ja kulutuste kohta rakendaja etteantud vormil kord kuus kuluaruande aruandekuule järgneva kuu 15. kuupäevaks koos aruandeperioodil tehtud kulusid ja nende tasumist tõendava dokumentatsiooniga. Pooltel puudus vaidlus, et nimetatud kuluaruanded on kostja hagejale igakuiselt esitanud.
18.Programmi p 12.1 järgi oli elluviija (hageja) kohustatud tagama, et partner (kostja) kasutab toetust sihtotstarbeliselt abikõlbulike kulude katteks, mis on vajalikud programmis kirjeldatud eesmärgi ja tulemuste saavutamiseks ning rakendama programmi vastavalt kinnitatud eelarvetele ja tegevuskavadele. Partnerluslepingute p 5.2 kohaselt on programmi rakendajal õigus küsida täiendavaid dokumente ja täpsustavaid küsimusi programmi tegevuste ja kulude kohta. Poolte e-kirjavahetusega on tõendatud, et hageja on kahel korral küsinud täpsustavaid küsimusi programmi tööd lisatööna tegevate töötajate tasustamise kohta ning on mõlemal korral aktsepteerinud kostja antud selgitusi ja nõustunud nimetatud kulutustega oma vastuskirjades 15.10.2012 ja 13.02.2014.
19.Seega on tõendatud, et kostja täitis programmi kestvuse ajal kõiki lepingutest ja õigusaktidest tulenevaid kohustusi - esitas igakuiselt hagejale lepingu raames läbiviidud
tegevuste ja osutatud teenuste ja kulutuste kohta etteantud vormil kuluaruande aruandekuule järgneva kuu 15. kuupäevaks koos aruandeperioodil tehtud kulusid ja nende tasumist tõendava dokumentatsiooniga, pidas nõuetekohast töötajate tööaja arvestust, esitas töötasukulude tõendamiseks igakuiselt raamatupidamise algdokumendid, sh tööajatabelid, töögraafikud, töölepingud, ametijuhendid, lisatasu maksmise käskkirjad, palgaaruanded ning tehingute maksekorraldused ning andis täiendavaid selgitusi.
20.Põhjendatud on kostja vastuväide, et ta eeldas pärast esitatud aruannete heaks kiitmist ja toetussummade väljamaksmist, et tehtavad kulud olid abikõlbulikud. Arvestades kostjale esitatud tagasinõudes programmi töötasu määramisel indikaatorina üksnes töötajate palgataset, ei käitunud hageja lepingupartneri suhtes heas usus, kuna hageja oli varem kahel korral heaks kiitnud programmis osalevate isikute töötasud, mis olid kõrgemad asutusesisesest palgatasemest ja vastasid nende veebilehel avaldatule. Nii nähtub hageja loodud veebilehel www.rajaleidja.ee karjäärispetsialistide kohta avaldatud infost, et erasektoris töötavate konsultantide töötasu koosnes põhipalgast, mis jäi 14 000 – 25 000 krooni (894,76 – 1597,79 euro) vahele ja erinevatest boonustest. Põhipalga keskmiseks suuruseks oli 19 500 krooni (1246,20 eurot) ning tunnihindeks 1246,2/170 krooni (7,3 eurot). Arvestades juurde keskmiselt makstavad boonused tunnihindega 2,93 eurot, tuli erasektoris 2010. aastal konsultantidele makstava keskmise töötasu suuruseks 10,23 eurot tunnis.
21.Poolte kirjavahetusega 2012 – 2014. a on tõendatud, et pärast Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumi Karjäärikeskuse, kellest sai partnerluslepingu järgi jaanuaris 2010 programmi rakendaja partner, liitmist Tallinna Noorsootöö Keskusega, ei lubatud programmi raames töötajaid juurde palgata ning põhikohaga programmivälist tööd teinud töötajad pidid tegema programmi tööd lisatööna. Vastavalt kostja keskuse direktori kohusetäitja KK 19.09.2012 e-kirjale hageja töötajale KO-le võeti tunnihinde määramisel arvesse 2010. a olukorda tööturul, arvestati Tallinna ja Harjumaa teabe- ja nõustamiskeskuse töötajate (põhikohaga programmivälist tööd teinud töötajad) kvalifikatsiooni ning töö eripära. Nimetatud suuruses tunnihinne 160 krooni (10,23 eurot) bruto kehtestati, et suunata töötajaid panustama partnerluslepingu täitmisele.
22.Hageja esindaja LH 11.10.2012 e-kirjast rakendusüksuse koordinaatorile KK-le nähtub selgitus programmi tööd lisatööna tegevate töötajate lisatasu suuruse (11 eurot tunnis) põhjendatuse kohta. Selgituses on programmi rakendaja ise tuvastanud ja kostjale selgitanud, et programmitööd lisatööna tegevate karjäärispetsialistide töö on intensiivsem, kuna nad täidavad täies mahus ka oma põhitööd, mis on surutud lühemasse ajaperioodi, aga samas tuleb need ülesanded täies mahus ellu viia. Samuti leidsid hageja töötajad programmi juht MR ja rakendaja kontaktisik KO, et põhikohaga programmivälist tööd teinud nõustaja lisatöö tunnitasu on põhjendatud.
23.Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta hageja nõue alates 22.11.2012 esitatud põhinõude osas rahuldamata. Kuna hagejal puudub nõue kostja vastu, siis ei saanud ta VÕS § 197 lg 1 alusel oma nõuet kostja vastunõudega tasaarvestada. Põhinõude rahuldamata jätmise tõttu tuleb jätta rahuldamata ka nõue viivise väljamõistmiseks.
24.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud hageja. Kostjal menetluskulud puudusid. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
25.Hageja esitas maakohtu otsuse peale 23.05.2018 apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega hagi kogu ulatuses rahuldada. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
26.Maakohus jõudis ebaõigele järeldusele, et hagi aegumist tuleb hakata arvestama mitteabikõlbliku kulu kostjale väljamaksmisest arvates. Kulud nõuti hagejalt kui programmi rakendajalt tagasi 01.04.2015 käskkirjaga. Seega tekkis hagejal kostja vastu partnerluslepingute p 4.3 ja p 2.11 alusel nõue 01.04.2015. Kulude abikõlblikkust saabki hinnata alles järelevalve käigus, seega ei saa maksete kuupäevadest hakata kulgema aegumistähtajad. Kuna ainsaks toetuse tagasinõudmiseks õigustatud asutuseks on ministeerium, ei saanud aegumistähtaeg alata enne ministeeriumi otsuse tegemist.
27.Praeguse vaidluse esemeks ei saa olla kulude abikõlblikkus, kuna mitteabikõlblikkus on tuvastatud jõustunud ja kehtiva haldusaktiga. Poolte vahel sõlmitud lepingute p 4.3 alusel võttis kostja endale kohustuse toetuse tagasimaksmiseks, kui toetus hagejalt tagasi nõutakse.
28.Programmis põhitöö kõrvalt osalenud töötajate tunnitasu oli oluliselt kõrgem sama tööd põhitööna tegevate inimeste tunnitasust. Kohus pole põhjendanud, mille alusel tuvastati programmis lisatööd tegevate karjäärispetsialistide töö suurem intensiivsus, kui tööajatabelitest ja ametijuhenditest suuremat intensiivsust ei nähtu.
29.Praegusel juhul olid olemas andmed samas asutuses sama tööd tegevate töötajate keskmise palgataseme kohta, mistõttu on põhjendamatu lähtuda umbkaudsest statistikast erasektoris. Isegi, kui riigi keskmine palgatase sama töö eest avalikus sektoris oleks tõendatult oluliselt kõrgem, ei saaks seda lugeda mõistlikuks olukorras, kus on võimalik leida töötaja tegema sama tööd samas kohas madalama tasu eest.
30.Teatud ulatuses lisatasu maksmise võib lugeda põhjendatuks, kuid ei saa pidada põhjendatuks, et lisatasu makstakse ainult programmi vahenditest ja raames, samas kui programmivälise, aga samasisulise töö eest lisatasu ei maksta. Sisuliselt maksti programmi vahenditest kinni ka programmivälist tööd.
31.Maakohus jättis täielikult arvestamata partnerluslepingute p-st 2.11 tuleneva kostja kohustuse hageja ja kostja omavahelises suhtes mitteabikõlblikuks tunnistatud kulude tagasimaksmiseks. Sätte sõnastusest ja koosmõjust teiste partnerluslepingute sätetega on ilmselge, et vastutust kulude abikõlblikkuse eest kandis hageja ja kostja vahelises sisesuhtes kostja. Maakohus jättis tähelepanuta, et hageja oli vastutav ministeeriumi ees, kuid mitte kostja ees. Selliselt vastutuse jagamise kokkulepe on ka igati õiglane. Vaidlust pole, et programmi raames maksti toetussummad lõplikult välja kostja töötajatele töötasuna ning toetuse lõplikuks saajaks polnud hageja.
32.Hageja ei teadnud enne toetuste abikõlblikkuse järelevalvemenetlust kostja töötajatele projektiväliselt makstavate tasude märksa madalamast tunnihinnast. Kostja tegevusest aruannete esitamisel on selge, et tegu oli pigem raamatupidamisliku tähendusega aruannetega ning hageja ei saanud selle alusel igakuiselt teha lõplikku otsust abikõlblikkuse ja toetuse võimaliku tagasinõudmise osas. Vastav õigus oli ainult Haridus- ja teadusministeeriumil.
33.Maakohus ei võtnud seisukohta hageja 13.06.2016 tasaarvestusavalduse kohta. Kuna partnerluslepingute p 4.3 järgi tekkis hagejal käskkirja tegemisest arvates kostja vastu ühtne tagasinõue 34 416,79 eurot, ei saanud hageja tasaarvestusavalduses täpsemalt eristada, mille osas hageja nõuet tasaarvestab. Kui tuleb määrata konkreetsed maksed, mida tasaarvestati (kuigi eristamine pole vajalik, kuna nõue ei sõltu maksete tegemise ajast), siis tuleb nendeks makseteks määrata varasemad maksed. Vastus apellatsioonkaebusele
34.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
35.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada ning uue otsusega rahuldada hagi osaliselt (TsMS § 657 lg 1 p 2). Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
36.Maakohus leidis, et aegunud on hageja nõuded, mis puudutavad perioodil 20.10.201022.10.2012 kostjale tehtud väljamakseid summas 23 896,07 eurot ja sellelt arvestatud viiviseid. Kolleegium märgib, et 09.10.2017 seisukohas palus kostja kohaldada aegumist kuni 25.01.2012 tehtud väljamaksetele summas 19 868,51 eurot. Apellatsioonkaebuse vastuses nõustus kostja maakohtuga, et perioodil 20.10.2010-22.10.2012 kostjale tehtud väljamaksed summas 23 896,07 eurot on aegunud. TsMS § 651 lg 2 sätestab, et poolel on õigus nõuda aegumise kohaldamist ka juhul, kui ta seda esimese astme kohtus ei nõudnud. Eeltoodust tulenevalt loeb ringkonnakohus, et kostja taotleb aegumise kohaldamist kuni 22.10.2012 tehtud väljamaksetele.
37.Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et hagi on osaliselt aegunud. Pooled on sõlminud 23.02.2010.a partnerluslepingu nr D17-1.1-6/15 (I kd tl 7-13) ja 29.03.2012 partnerluslepingu nr D17-1.1-6/70 (II kd tl 9-13). Varasema partnerluslepingu p 3.7 ning hilisema partnerluslepingu p 3.6 kohaselt võib hageja teha ettemakse programmiga seotud kulude hüvitamiseks. Ettemakse saamisel kohustub kostja esitama hagejale peale kulude tegemist lepingu punktis 5.1.1 nimetatud igakuise kuluaruandega kõik kulu- ja maksedokumendid. Juhul, kui ettemaksest tasutud kulud osutuvad (osaliselt) mitteabikõlblikeks kohustub kostja saadud ettemakse tagasi maksma või vähendab hageja mitteabikõlbliku summa võrra järgnevat väljamakset. Partnerluslepingute p 4.3 kohaselt on kostja kohustatud hagejale väljamakstud toetuse tagasi maksma või vähendab hageja kostjale tehtavat järgmist toetuse summat, kui kostja on teinud kulusid, mis osutuvad mitteabikõlblikeks ning toetus hagejalt tagasi nõutakse. Kostja teeb tagasimakse hagejale 10 tööpäeva jooksul vastavasisulise nõude saamisest.
38.Ringkonnakohtu hinnangul tuleb aegumise tähtaja algust eristada sõltuvalt sellest, kas hageja on kulud hüvitanud kostjale ettemaksena või mitte. Lähtudes varasema partnerluslepingu p-st 3.7 ning hilisema partnerluslepingu p-st 3.6 ei ole ettemaksest tasutud kuluhüvitise tagasinõude tingimuseks, et toetus on hagejalt endalt eelnevalt tagasi nõutud. Väljamaksete osas, mis ei ole tehtud ettemaksena, on toetuse tagasinõudmise üheks eelduseks partnerluslepingute p 4.3 järgi aga see, et toetus on hagejalt eelnevalt tagasi nõutud. Seda kinnitab ka varasema partnerluslepingu p 2.11 ja hilisema partnerluslepingu p 2.8, millest nähtuvalt tuleb hagejal tagasinõude juurde esitada otsus, millega hagejalt endalt on toetus tagasi nõutud.
39.Lähtudes hageja esitatud tabelist maksete kohta, millega hüvitati kostja poolt töötajatele makstud lisatasud (II kd tl 86) nähtub, et kostjale perioodil 20.10.2010 – 22.10.2012 tehtud
maksed ei ole tehtud ettemaksena. Tabelist nähtuvalt on ülekanded tehtud maksetele eelnevate perioodide kohta. Ka tabelist maksete kohta, millega hüvitati 26.08.2010 ja 06.10.2010 kostjale viimase poolt töötajatele makstud ületunnitasud (II kd tl 87) nähtub, et maksed on tehtud eelnevate perioodide kohta. Seega ei kohaldu nende puhul varasema partnerluslepingu p-s 3.7 ning hilisema partnerluslepingu p-s 3.6 sätestatud maksete tagasinõudmise alus.
40.Haridus- ja teadusministri 10.07.2008 käskkirjaga kinnitatud programmi „Karjääriteenuste süsteemi arendamine“ punktist 10 nähtuvalt on programmi rakendusasutuseks Haridus- ja teadusministeerium ning punkti 18.1 kohaselt nõuab toetuse tagasi rakendusasutus vastavalt STS2007-2013 §-is 26 sätestatule. STS2007-2013 § 26 lg 1 järgi tehakse otsus toetuse saajalt toetuse osaliselt või täielikult tagasinõudmiseks, kui ilmneb, et toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks. Hagejalt on toetus summas 32 852,77 eurot tagasi nõutud Haridus- ja teadusministri 01.04.2015 käskkirjaga (I kd tl 32 - 41). TsÜS § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 sätestab, et aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Pooled olid partnerluslepingute punktis 4.3 leppinud kokku, et hageja nõude üheks eelduseks kostjalt toetuse tagasinõudmiseks on see, et toetus on hagejalt endalt eelnevalt tagasi nõutud. Tegemist on nõude sissenõutavaks muutumise ühe tingimusega. Kuna otsus hagejalt toetuse tagasinõudmise kohta tehti 01.04.2015 ning hagi esitati kohtusse 04.08.2016, siis ei ole hagi ringkonnakohtu hinnangul osaliselt aegunud.
41.Kostjalt toetuse tagasinõudmise eelduseks on samuti asjaolu, et kostja on teinud mitteabikõlblikke kulusid. Kolleegium ei nõustu hageja seisukohaga, et kuna Haridus- ja teadusminister on 01.04.2015 käskkirjaga osad kulud mitteabikõlblikuks tunnistanud, siis ei saa kostja kulude mitteabikõlblikkuse osas hagejale vastuväiteid esitada. Haridus- ja teadusministri 01.04.2015 käskkiri on tehtud hageja suhtes. Kuna poolte vahel sõlmitud lepingutes oli toetuse tagasinõudmise üheks tingimuseks kulude mitteabikõlblikkus, siis pooltevahelistes lepingulistes suhetes saab kostja esitada vastuväiteid hageja väidetele kulude mitteabikõlblikkuse kohta.
42.Ringkonnakohtu hinnangul tuleb Haridus- ja teadusministri 01.04.2015 käskkirja käesolevas tsiviilasjas käsitleda tõendina. Käskkirjas on tuvastatud, et Tallinna Noorsootöö Keskuses oli programmi heaks töötanud karjäärinõustajate ja karjääriinfo spetsialistide brutotöötasu 2010.a keskmiselt 4,03 eurot tunnis ja alates 2011.a keskmiselt 4,17 eurot tunnis. Kostja on tasunud täistööaja sees tehtavate täiendavate tööülesannete eest lisatasu perioodil 2010. juuni – 2011 detsember tunnihinnaga 10,23 eurot (bruto) ja perioodil 2012 jaanuar - 2013 oktoober lisatasu tunnihinnaga 11 eurot (bruto). Tunnihinna alusel on kostja tasunud programmis lisatasu saanud isikutele samasisulise töö eest oluliselt suuremat tunnitasu kui täiskohaga programmis töötavatele isikutele. Käskkirja kohaselt ei nähtu tööajatabelitest, et seoses programmis tehtava tööga on tööaega kasutatud intensiivsemalt. Programmis kajastatud nõustamiste osas ei selgu tööajatabelite alusel, et see nõudis suuremat pingutust, kui sama tööd tehes väljaspool programmi rahastust. Nõustamisgraafikuid jälgides on aru saada, et nõustamisele planeeritud aeg on programmi vahenditest kajastatud nõustataval sama, mis programmi väliselt kajastatud nõustataval. Lisatasu saanud töötajate tööajatabelites ei erine need päevad, mille raames toimus ka programmist rahastatavaid tegevusi, nendest päevadest, mille raames tehti ainult oma põhitööga seotud ülesanded. Ei ole tõendatud töömahu suurenemine või tööaja intensiivsem kasutamine. Töötajatele on makstud lisatasu programmi raames tehtud täiendavate
tööülesannete eest, mida töötajad täitsid tööaja sees. Kuuele töötajale makstud tasu (põhitöötasu + lisatasu) on üks töötasu, mida saab projekti abikõlbliku kuluna kajastada proportsionaalselt vastavalt programmi heaks tegelikult tehtud tööle. Kahe töötaja töölepingujärgse põhitöö hulka ei kuulunud karjäärinõustaja ja karjääriinfospetsialisti ülesanded. Sellest tulenevalt tuleb abikõlblikuks kuluks lugeda vastavalt lisatööd teinud töötajate keskmise tunnitasu maksumus (5,22 eurot ja 5,25 eurot). 2010.a veebruar – mai maksti lisatasu ületundide eest ning ületundide eest tuleb abikõlblikuks lugeda 1,5 kordse tunnitasu alusel arvestatud töötasu. Eeltoodust tulenevalt on mitteabikõlblikuks summaks käskkirja kohaselt 32 852,77 eurot.
43.Kolleegium nõustub hagejaga, et põhjendatud ei ole lähtuda lisatasu tunnihinnast 10,23 eurot (bruto) ja 11 eurot (bruto). Vabariigi Valitsuse 31.01.2007 määruse nr 26 „Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord“ lisa 1 „Struktuuritoetust saavate projektide personalikulude ja üldkulude arvestamise juhend“ § 1 lg 3 kohaselt peavad projekti personali töötasud olema kooskõlas asutusesisese või Eesti keskmise palgatasemega vastavasisulise töö eest (kuni 10.10.2010 kehtinud § 1 lg 3 redaktsiooni järgi pidid projekti personali töötasud olema kooskõlas asutusesisese või piirkonna keskmise palgatasemega vastavasisulise töö eest). Ringkonnakohus leiab, et kuna programmijärgsed tööülesanded sisuliselt ei erinenud programmivälistest, siis on põhjendatud lähtuda asutusesisesest keskmisest palgast vastavasisulise töö eest. Lisaks ei ole tõendatud, milline oli Eesti keskmine palk vastavasisulise töö eest. Eesti keskmise palgataseme kohta vastavasisulise töö eest on esitatud veebilehe www.rajaleidja.ee väljatrükk, milles on märgitud, et noorte karjäärikeskuste spetsialistide põhipalk on 2010.a hinnanguliselt 10 000 – 12 000 krooni, töötukassa karjäärispetsialistide põhipalk on veidi kõrgem kui Eesti keskmine brutokuupalk. Kõrgkoolide karjäärikeskuste spetsialistide brutopõhipalk on vahemikus 13 000 – 15 000 krooni, millele võib lisanduda tasu täiendavate tööülesannete täitmise eest. Erasektoris töötavate konsultantide palk koosneb põhipalgast ja boonustest. Põhipalk jääb 14 000 – 25 000 krooni vahele (II kd tl 108-110). Kolleegiumi hinnangul ei saa veebilehel www.rajaleidja.ee esitatud andmeid karjäärispetsialistide palga kohta pidada piisavaks, et tõendada Eesti keskmise palga suurust vastavas tegevusvaldkonnas. Veebilehe väljatrükist ei nähtu, milliste andmete pinnalt on põhipalga vahemikud leitud. Lisaks ei saa üldistatud kujul esitatud põhipalkade vahemikest tuletada keskmist palka. Hageja on märkinud, et tegemist on informatiivse allikaga palgaootuste suunamiseks (II kd tl 85). Maakohtu otsusest ei selgu samuti, millele tuginedes on kohus leidnud, et erasektoris makstakse keskmiselt boonuseid 2,93 eurot tunnis. Veebilehe www.rajaleidja.ee väljatrükist see ei tulene.
44.Kolleegiumi hinnangul ei ole kostja esitanud tõendeid, mis lükkaksid ümber käskkirjas töömahu ning tööaja kasutamise intensiivsuse kohta tuvastatut. Kostja esitatud e-kirjad (II kd tl 37-43) ei ole piisavad, et lükata ümber käskkirjas tööajatabelite, nõustamisgraafikute ja ametijuhendite alusel tuvastatud asjaolusid.
45.Tuginedes Haridus- ja teadusministri 01.04.2015 käskkirjale, loeb ringkonnakohus tõendatuks, et hageja poolt kostjale makstud hüvitis perioodi 26.01.2010 – 31.10.2013 eest on mitteabikõlblik summas 32 852,77 eurot.
46.Hageja on lugenud osaliselt mitteabikõlblikuks ka perioodi 2013 november – 2014 jaanuar töötasude hüvitamiseks ettemaksuna väljamakstud summad (mitteabikõlblik osa 1564,02
eurot). Hageja on selgitanud, et ta arvutas mitteabikõlblikud summad Haridus- ja teadusministri 01.04.2015 käskkirjas tooduga samadel alustel. Lähtudes nimetatud kuude kohta esitatud kuluaruannetest ja palgaaruannetest (I kd tl 20, 21, 24, 26, 28, 30) ning hageja esitatud arvutuskäigust (I kd tl 57), loeb kolleegium selle perioodi eest mitteabikõlblikuks summaks 1564,02 eurot.
47.Kolleegiumi hinnangul on hageja tagasinõue oma olemuselt lepingu rikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue. Kostja on vastuses hagiavaldusele märkinud, et isegi kui pidada abikõlblikkuse tagamist poolte ühiseks ülesandeks, on hageja vastutav kostjaga solidaarselt. Kostja ei saa olla ainuvastutav mitteabikõlblike kulude tekkimise eest. Seega on kostja taotlenud kahjuhüvitise vähendamist. VÕS § 139 lg 1 sätestab, et kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist.
48.Tulenevalt STS(2007-2013) § 22 p-st 4 on hageja kohustatud tagama kulude abikõlblikkuse. Partnerlepingute p 3.1 kohaselt on hagejal kohustus kostjat informeerida ja juhendada. Varasema partnerluslepingu p 3.8 ja hilisema partnerluslepingu p 3.7 kohaselt on kulude täies mahus hüvitamise eelduseks kulude abikõlblikkus vastavalt programmile, perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seadusele ja selle rakendusaktidele. Seega oli ka hagejal kohustus tagada kulude abikõlblikkus, samuti oli hagejal kohustus juhendada kostjat.
49.Partnerluslepingute p 5.1.1 ja 5.1.2 kohaselt kohustus kostja esitama hagejale viimase poolt etteantud vormide kohaselt kuluaruande kord kuus aruandekuule järgneva kuu 15. kuupäevaks koos aruandeperioodil tehtud kulusid ja nende tasumist tõendava dokumentatsiooniga, ning igakuise tegevusaruande kord kuus aruandekuule järgneva kuu
15.kuupäevaks. Vaidlus puudub, et kostja on need kohustused täitnud ning hageja on aruandeid kontrollinud ja aktsepteerinud ning teinud nende alusel mitme aasta jooksul väljamakseid. Sealhulgas on hageja küsinud kostjalt lisatasude kohta selgitusi ning on 15.10.2012 e-kirjas neid selgitusi aktsepteerinud (II kd tl 38 - 43) (hageja on aktsepteerinud lisatasu suurust ka 13.02.2014 e-kirjas, kuid see e-kiri on koostatud pärast vaidluse all olevat perioodi).
50.Eeltoodust nähtub, et hageja on mitme aasta vältel kostja esitatud aruanded heaks kiitnud, aktsepteerinud kostja selgitusi lisatasu suuruse osas, ning kostjale kulud hüvitanud. Kuna ka hagejal oli kohustus tagada kulude abikõlblikkus, samuti kohustus juhendada kostjat, siis sai kostja hageja käitumise pinnalt eeldada, et tema tehtavad kulud on abikõlblikud. Seega on kostja, muuhulgas hageja tegevusele tuginedes, teinud kulutusi, mis on hiljem osutunud abikõlbmatuteks. Kolleegiumi hinnangul tekkis kahju seetõttu osaliselt hagejast tulenevatel asjaoludel. Ringkonnakohtu arvates soodustasid need asjaolud kahju tekkimist 50 % ulatuses, mistõttu on põhjendatud kahjuhüvist 34 416,79 eurot (32 852,77 + 1564,02) vähendada 50 % võrra, s.o 17 208,40 euroni.
51.Hageja on teinud 13.06.2016 kostjale tasaarvestusavalduse, millega tasaarvestas kostja nõude hageja vastu summas 13 425,95 eurot hageja nõudega kostja vastu samas ulatuses (I kd tl 74). Ringkonnakohus leiab, et kuna tegemist ei ole kostja tasaarvestusega, vaid hageja tasaarvestusega, siis ei ole käesolevas tsiviilasjas vaja tasaarvestuse kehtivuse osas seisukohta võtta. Kolleegium lähtub sellest, et hageja ei taotle tasaarvestusavalduses märgitud summa 13 425,95 eurot väljamõistmist käesolevas hagis.
52.Eeltoodule tuginedes tuleb kostjalt hageja kasuks partnerluslepingute p 4.3 alusel välja mõista põhivõlg 3 782,45 eurot (17 208,40 – 13 425,95).
53.Hageja on palunud kostjalt ka seaduses sätestatud viivise väljamõistmist. Hageja on palunud viivise mõista välja kindla summana perioodi eest 08.06.2015 kuni 05.09.2016 ja sealt edasi protsendina põhinõudest. Sealhulgas on hageja arvestanud viivist kuni 19.05.2016 tasaarvestusele eelnenud nõude summalt ja alates 20.05.2016 tasaarvestuse järgselt nõude summalt. Hageja tasaarvestuse avalduse kohaselt muutus kostja nõue hageja vastu sissenõutavaks 20.05.2016, mistõttu hagiavalduse kohaselt võis sellest ajast nõudeid tasaarvestada ning 20.05.2016 lõppesid poolte nõuded kattuvas ulatuses. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kuigi ringkonnakohus tasaarvestuse kehtivust ei hinda, lähtub kohus viivise arvestamisel hageja arvestusmetoodikast ning arvestab viivist alates 08.06.2015 kuni 19.05.2016 summalt 17 208,40 eurot ja alates 20.05.2016 summalt 3782,45 eurot. Kuni 30.06.2016 oli viivise määr 8,05 % aastas ning alates 01.07.2016 on viivise määr 8 % aastas. Lähtudes VÕS § 113 lg 1 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis perioodi 08.06.2015 – 05.09.2016 eest summas 1407,55 eurot ja alates 06.09.2016 viivis põhivõlalt (3782,45 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulude jaotus
54.Arvestades hagi rahuldatud osa, tuleb menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta 79 % ulatuses hageja kanda ning 21 % ulatuses kostja kanda (TsMS § 163 lg 1). Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (TsMS § 177 lg 2).
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu
(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.