Vinni Valla avaldus H K pärandvara pankroti nõudes
Menetlustoiming
Pankrotiavalduse lahendamine
Menetlusosalised ja nende
AVALDAJA
Vinni Vald, vallavalitsuse kaudu, rk 750078646, esindaja Kersti Vilbo
esindajad
VÕLGNIK
H K , ik xxxx (surn. xxxx) pärandvara, Ajutine haldur Tiia Kalaus
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada H K pärandvara pankrotimenetlus raugemisega pankrotti välja kuulutamata. 2.Määrata kindlaks ajutise pankrotihalduri Tiia Kalause tasu (tasu välja mõista büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb – OÜ Civilex a/konto: EE312200221055387366 Swedbank) ja mõista avaldajalt Vinni Vald, vallavalitsuse kaudu välja ajutise halduri tasu summas 344,40 € ja ajutise halduri kulud summas 48,00 €, kokku 392,40 €, lisandub käibemaks. 3.Avaldaja kulud jäävad tema enda kanda. 4.Vabastada ajutine haldur tema ülesannete täitmisest.
5.Määrus saata avaldajale, ajutisele avaldada Ametlikes Teadaannetes. Edasikaebamise kord
haldurile,
Määrusele on õigus edasi kaevata määruskaebuse esitamisega
päeva jooksul määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates sama maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule.
Viru Maakohtu menetlusse saabus 29.10.2018 Vinni Valla avaldus H K pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on Rakvere notar Toomas Saaver poolt on 13.07.2018.a. koostatud pärimisõiguse tunnistus (notari ametitoimingute raamatu registri nr 1527, pärimistoimik nr xxxx), mille kohaselt on 10.09.2016.a. surnud H K (isikukood xxxx) pärija Vinni vald. Pärandi suhtes on Jõhvi kohtutäitur Risto Kütt poolt teostatud pärandi inventuur ning koostatud pärandvara nimekiri. Pärandvara nimekirja alusel on H K õigused ja kohustused alljärgnevad. Isiku varad: --Kinnistusraamatu väljavõte andmetel on korteriomandi asukohaga xxxx, omanik H K (xxxx). Korteriomand on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakond registriossa nr xxxx. Korter on 1. korrusel, 3-toaline, üldpind on 61.3 m2. Korteriomandi hind on kohtutäituri hinnangul 4500 eurot. --xxxx kinnitab, et H K nimel on arvelduskonto nr xxxx, mille saldo seisuga 10.09.2016.a. oli 2.56 eurot. Isiku võlad: --Võlgnevus Vinni Vallavalitsusele (endisele Laekvere vallale) kuni 31.08.2013 nõude jääk summas 839.30 eurot --Võlgnevus Vinni Vallavalitsusele 31.12.2017.a. seisuga summas 910.60 eurot. --Kohutäitur Raigo Pärs ́i menetluses on täiteasi 158/2003/1758 Vinni Vallavalitsuse kasuks summas 248.62 eurot, millele lisandub kohtutäituri tasu summas 57.52 eurot. Vinni Vallavalitsuse andmetel on täiteasja nõude jääk 169.19 eurot. --xxxx teatab, et H K võlgnevus on 15729.37 eurot Eeltoodu kohaselt ei piisa 10.09.2016.a. surnud H K (isikukood xxxx) pärandvarast pärandvaraga seotud kohustuste täitmiseks. Lähtudes eeltoodust ja pankrotiseaduse § 9 lõikest 2 ning pärimisseaduse § 142 lõikest 6 ja § 143 lõikest 1 palub avaldaja algatada 10.09.2016.a. surnud H K (isikukood xxxx) pärandvara pankrotimenetlus.
2.Viru Maakohtu 30.10.2018 määrusega algatati pankrotimenetlus ja ajutiseks halduriks nimetati Tiia Kalaus.
3.Ajutine haldur esitas 26.11.2018 aruande. I Võlgniku üldandmed: H K, isikukood xxxx, surnud xxxx.a.
Pärimismenetluses on pankrotiavalduse kohaselt notar Toomas Saaveri poolt 13.07.2018 väljastatud pärimistunnistus, mille kohaselt on H K pärijaks on tunnistatud pärandi avanemise koha kohalik omavalitsus Vinni vald. Rahvastikuregistri andmetel oli H K perekonnaseisult vallaline. Rahvastikuregistri andmetel puuduvad pärandajal teised seadusjärgsed pärijad. II Andmed võlgniku vara kohta: Ajutise halduri andmed võlgniku varalise seisundi kindlaks tegemisel pärinevad registrite, krediidiasutuste ja avaldaja poolt esitatud pankrotiavalduse materjalidest. Pärimismenetluses on kohtutäitur Risto Kütt teostanud H K pärandvara inventuuri.
2.1.Kinnisvara: Tartu Maakohtu kinnistusosakonna andmetel oli pärandaja nimele registreeritud korteriomand (registriosa nr xxxx) asukohaga xxxx. Korteriomandil puuduvad koormatised kolmandate isikute kasuks. Korteriomand on kantud kinnistusraamatusse pärandaja nimele 15.10.2007.a. Kuna pärandaja oli perekonnaseisult vallaline, siis kuulub vara pärandaja ainuomandisse. Pärandvara inventuuri kohaselt hindas kohtutäitur korteriomandi väärtuseks 4 500 €. Mille alusel selline hinnang on saadud, pole ajutisele haldurile teada. Kuigi ka ajutine haldur ei ole käesolevaks ajaks korteriomandiga kohapeal tutvunud, on haldur siiski seisukohal, et arvestades vara asukohta, ei ole korteri väärtus eelduslikult nii kõrge ning võib jääda tunduvalt madalamaks. Kinnisvara portaal kv.ee kohaselt on pakkumisel korteriomandid xxxx, kus paar aastat tagasi renoveeritud korteri hinnaks küsitud 8000 €, kuid antud korteriomand on täielikult renoveeritud ning vastab kõikidele euro-remondi standarditele. xxxx asuv elamu on kolme-korruseline ja 27-korteriline, mille ehitusaastaks on 1981. Korteriühistu esindaja kinnitusel on korter äärmiselt halvas seisukorras, seal pole sanitaarremonti teostatud vähemalt viimased 10 aastat. Aknad on vahetamata. KÜ esindaja kinnitusel olid elanikud pigem asotsiaalsete elukommetega ning korteri võõrandamisel tuleb uuel omanikul teostada täielik remont. Eeltoodud infot arvestades on ajutine halduri seisukohal, et pärandvarasse kuuluva korteri väärtus võib olla ca 1000 € ulatuse. Vallale teadaolevalt elab käesoleval ajal pärandaja elukaaslane. Viimane on tasunud ka korteri eest jooksvad kommunaalkulud. Ajutine haldur prognoosib eeltoodu alusel võimalikuks korteriomandi väärtuseks ca 1000 €.
2.2.Vallasvara, muu vara ja rahalised vahendid:
2.2.1.Muud registrites asuvat vallasvara ei ole pärandajal tuvastatud.
2.2.2.Rahalised vahendid : Pärandajale kuulus arvelduskonto nr xxxx Pangas, mille jääk pärandaja surma hetkel oli 2,56 €. Kontol tehinguid pärast pärandaja surma pole teostatud. Isik ei ole liitunud kohustusliku kogumispensioniga. Teistes krediidiasutustes pärandajal lepingulised suhted puudusid. 2.2.3 Nõuded kolmandate isikute vastu Ajutise halduri poolt ei ole tuvastatud nõudeid kolmandate isikute vastu. Seega, ajutise halduri poolt on tuvastatud, et pärandajale kuulunud kinnisvara prognoositav väärtus on kuni 1000 €. III Andmed võlgniku kohustuste kohta: Ajutisele haldurile teadaolevalt on pärandvaral alljärgnevad kohustused: Tutvunud pärandaja vastu esitatud nõuetega, on ajutine haldur tuvastanud, et kõikide nõuete puhul on tegelikuks sissenõudjaks avaldaja, s.t. Vinni vald.
3.1.Viru MK 22.05.2003.a. kohtulahendi nr 2-231/03 alusel on vallale võla jääk 169,19 € (sissenõudmisel kohtutäitur Raigo Pärs juures).
3.2.Laekvere vallavalitsuse poolt on seoses haldusreformiga Vinni vallale üle antud nõue summas 6 736,77 eurot, mis on jube eelnevalt antud sissenõudmiseks IDR Inkasso menetlusse. IDR Inkasso on pärandvara inventuuri menetluses esitanud võlanõude arvestuse summas 15 729,37 €. Nimetatud võlaarvestuse kohaselt nõude põhisummast on tasutud 732,60 eurot, seega põhinõude jääk 6 004,17 €. Nõudele on arvestatud viivist 8 714,69 € ja kahjuhüvitist 1010,52 €. Viivis ületab põhinõude suuruse, seega on võimalik seda nõuet pankrotimenetluse vähendada. Kahjuhüvitise arvestuse kohta andmed puuduvad. Isegi kui edasises menetluses nõuet viiviste ja kahjuhüvituse osas vähendada, jääb eelduslikult võla suuruseks ikkagi ca 12 008,34 €.
3.3.Laekvere Vallavalitsuse raamatupidamisest on Vinni vallale üle antud veel võlgnevus seisuga 31.08.2013 summas 839,20 € ja 31.12.2017 seisuga oli võlgnevus vallale 910,60 € . Kokku pärandaja kohustused valla ees 13 927,33 eurot. Lähtudes eeltoodust asub ajutine haldur seisukohale, et pärandvara arvelt ei jätku pankrotimenetluse kulude ja pärandvara arvelt tasumisele kuuluvate kohustuse tasumiseks, mistõttu pärandvara suhtes on tekkinud alaline maksejõuetus. IV Arvamus maksejõuetuse põhjuste kohta Maksejõuetuse põhjuseks on isiku surm. Samas on ajutine haldur esitatud tõendite valguses tuvastanud, et pärandajal olid juba eluajal pikaajalised kohustused valla ees. Valla teatel on tegemist kommunaalvõlgadega. V Ajutise halduri arvamus edasise pankrotimenetluse kohta. Lähtudes eeltoodust, on ajutine haldur seisukohal, et olemasolev vara ei pruugi katta pankrotimenetluse kulusid. Samuti tuleb arvestada, et võlgnikule kuuluva vara müügiperiood võib kujuneda pikaajaliseks juhul, kui käesoleval ajal korteris elav isik ei soovi korterit ära osta või tal puuduvad vahendid selle omandamiseks. Pankrotimenetluses puudub võimalus vara müügiks maksegraafiku alusel. Samuti kui korteris olev/elav isik selle vabastab, siis pankrotimenetluses massikohustusena tuleb tasuda jooksvad kommunaalmaksed. Samuti läheb vara arvelt tasumisele pankrotimenetlused kulud, seega ei ole tulevikus võimatu, et pankrotimenetlus kuuluks siiski lõpetamisele raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Ajutine haldur teeb ettepaneku pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu, juhul kui menetluse läbiviimiseks ei tasuta kohtu deposiiti rahalisi vahendeid 1500 euro ulatuses. Ainukeseks huvitatud isikuks antud menetluses saab olla avaldaja, Vinni vald. Juhul, kui pankrotimenetlus ka lõpeb raugemisega, siis pärandvaral lasuvad kohustused on pärija jaoks piiratud pärandvara väärtusega. Seega, võiks olla mõistlik, et pankrotimenetluse raugemisel pärija realiseerib korteriomandi ning selle arvelt on võimalik vallal saada mingit hüvitust nõuete katteks, sest muud võlausaldajad puuduvad. Avaldajal on võimalik paindlikumal viisil tagada korteriomandi realiseerimine või sõlmida vajadusel ka üürileping juhul, kui korteris oleval isikul puudub võimalus vara ostmiseks. Õiguslik põhjendus
4.PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele kui võlgnikul ei jätku vara
pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus ja kui võlausaldajad ei ole avaldanud valmisolekut menetluskulude tasumiseks. Antud asjas ei pea kohus menetlusökonoomiliselt põhjendatuks võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele Ametlikes Teadaannetes avaldada ülekutset deposiitkontole menetluskulude jaoks ülekande tegemiseks, kuivõrd ainuke potentsiaalselt sellest huvitatud olev võlausaldaja on avaldaja, kes on aga istungil suuliselt teatanud, et ei soovi ja ei saa menetlust finantseerida. Seega venitaks AT määruse avaldamine üksnes asjatult menetlust. Kohus leiab, et ajutise halduri ettekande kohaselt, seda üle kordamata, on raugemise taotlus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tagasivõitmise aluseid ei esine. Pärandvarasse kuulub küll korter, kuid kohus peab eluliselt usutavaks selle konditsiooni kohta avaldaja ja halduri poolt antud selgitusi, mistõttu pärandvara inventuuriaktis märgitud vara väärtus on pigem ebarealistlik. Vara, mille oletatav väärtus on ca 1000 eurot ja mille võimalik realiseerimine pankrotimenetluse raames olukorras, kus seal sees elav pärandaja elukaaslane on siiski tasunud kommunalkulusid, st võlg ei ole suurenenud, oleks vara olukoda ja asukohta arvestades menetluse mõttes kulukas. Võimaliku ostja jaoks oleks sel juhul vaja enne tegeleda korteri vabastamisega, mis on omaette üksnes kohtu kaudu teostatav ja seeläbi rahalisi vahendeid nõudev menetlus. Samas peab kohus mõistlikuks ajutise halduri selgitust, et vara realiseerimine on võimalik ka pankrotimenetluse järgselt kas sees elava elukaaslase enda poolt ajateljel rahulikemas tingimustes (sh nt avaldajaga sõlmitava maksegraafiku kaudu, mida pankrotimenetluses teha ei saa) ja saadava vara arvel avaldajale võla tasumisega või korteri vabastamise järgselt (avaldaja selgituse kohaselt soovib seda ka isik ise, kulude kokkuhoiu eesmärgil) müügiga avaldaja enda poolt. Avaldaja on ajutise halduri seisukohaga nõus. Avaldajal puuduvad vastuväited menetluse raugemise osas. Ajutise halduri tasu ja kulude hüvitamise taotlus kuulub esitatud kujul rahuldamisele. Avaldaja kulud jäävad tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Marika Leimann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.