Otsuse tegemise aeg ja koht 28. november 2018, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-17-109080
Tsiviilasi
EKEREPOL OÜ hagi J R vastu võla saamiseks 5 419,91 eurot
Hagihind
Menetlusosalised ja nende Hageja EKEREPOL OÜ (registrikood 12856215, asukoht esindajad Liivalaia 14, 10118 Tallinn), seaduslik esindaja K A (e-post xxx), lepinguline esindaja Eva Mägi (S I, xxx, e-post xxx) Kostja J R (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post xxx )
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista J R põhinõue 2 085,39 (kaks tuhat kaheksakümmend viis eurot ja 39 senti) eurot, võla sissenõudmiskulu 40 (nelikümmend) eurot ja viivis 2 874,61 (kaks tuhat kaheksasada seitsekümmend neli eurot ja 61 senti) eurot EKEREPOL OÜ kasuks. Menetluskulude jaotus
3.Jätta menetluskulud 92,25% ulatuses J R kanda ja 7,75% osas EKEREPOL OÜ kanda.
4.Välja mõista J R menetluskulud 1 545,19 eurot (üks tuhat viissada nelikümmend viis eurot ja 19 senti) eurot EKEREPOL OÜ kasuks.
5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb J R tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses EKEREPOL OÜ kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest.
2-17-109080 Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud, hageja nõue ja põhjendused
1.01.10.2015 sõlmisid P K OÜ kui üürileandja ja A OÜ kui üürnik üürilepingu (tl 31 pöördel 34 pöördel), millega üürileandja andis üürnikule ajutiseks kasutamiseks (autopesula, autoremont) xxx kauplusehoones asuvad ruumid, kokku 190 m2. Üürnik kohustus tasuma üüri kokku 728,59 eurot (lisandus käibemaks) ning vastavalt üürilepingu p-le 3.1 teisele lausele kehtis üürnikule kuni 30.06.2016 üürihinna soodustus 253,59 eurot, seega kuulus tasumisele 475 eurot (lisandus käibemaks). Lisaks üürile kohustus üürnik tasuma kõrvalkulude eest. Seoses üüritud kinnisasja omaniku vahetumisega läksid üürilepingust tulenevad üürileandja õigused ja kohustused võlaõigusseaduse (VÕS) § 291 lg 1 alusel 04.10.2015 üle hagejale.
2.Kuivõrd üürnik jäi üürilepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmisega korduvalt viivitusse, siis sõlmisid hageja ja kostja kui A OÜ juhatuse liige üürilepingu sõlmimise ajal 12.04.2016 äriruumi üürimisega tekkinud võlgnevuste käendamise kokkuleppe (tl 38 pöördel 39). Käenduslepinguga võttis kostja kohustuse vastutada A OÜ üürilepingust tulenevate kohustuste eest hageja ees solidaarselt A OÜ-ga. Käendaja vastustussumma oli kuni 5000 eurot.
3.12.04.2016 sõlmisid hageja ja A OÜ kokkuleppe äriruumi üürilepingu lõpetamise ja pinna tagastamise kohta (tl 41) hiljemalt 09.05.2016. Üürilepingu lõppemisel oli A OÜ-l täitmata rahaline kohustus, mida kostja vaatamata lubadustele, ei täitnud.
4.Hageja ei pea A OÜ hagemist otstarbekaks, kuivõrd avalikest registritest nähtuvalt on A OÜ-l maksuvõlg ja esitamata deklaratsioonid. Seisuga 14.04.2016 on A OÜ kustutatud käibemaksukohustuslaste registrist. Seega on alust arvata, et A OÜ-s käesoleval ajal mingit majandustegevust ei toimu ning A OÜ on tõenäoliselt varatu.
5.Kokku on A OÜ ja kostjal tasumata perioodil 01.02.2016-25.04.2016 üüriarved summas 2 085,39 eurot (tl 44-46).
6.Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõude 2 085,39 eurot, võla sissenõudmise kulu 40 eurot, viivised 16.06.2017 seisuga 1 772,19 eurot ja viivised alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast, so 17.06.2017 kuni põhinõude tasumiseni 0,2% põhivõlgnevuselt päevas kuni põhinõude täitmiseni ning menetluskulud ja viivis menetluskuludelt. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 271 lg 1, § 142 lg 1, § 145 lg 1 ja 2, § 65 lg 1, § 76 lg 1, § 76 lg 3, § 100, § 101 lg 1 p 1.
7.Hageja märgib, et: hageja on korduvalt enne hagi esitamist kostja poole pöördunud; S I OÜ poolt saadetud nõudekirjad on selged ja arusaadavad. Kostja vastuväited
8.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta rahuldamata.
9.Kostja märgib, et: hageja ei ole täitnud seadusest tulenevat teavitamiskohustust ja kostjat teavitanud, et kohustus tuleb täita;
2-17-109080 hageja esitatud tekstifailist ilmneb, et S I OÜ on edastanud J R pdf failiga maksenõude. Millise nõudega on tegemist ning kas ja kuidas see antud kaasusesse puutub, seda failist ei selgu; hagejale ei ole nõuet loovutatud; ei ole arusaadav, mis alusel nõuab S I OÜ summa tasumist iseenda kontole. S I OÜ ei ole oma kirjades tõendanud oma nõudeõiguse olemasolu ega ka vastava volituse olemasolu. Kohtuotsuse põhjendus
10.Kohus lahendab antud asja tulenevalt TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1 lihtsustatud kirjeldava osaga. Lihtsustatud kirjeldava osaga tehtud kohtuotsuse täiendamist ei saa mistahes asjaoludel nõuda. Kohus lahendab asja poolte nõusolekul juhinduvalt TsMS § 403 kirjalikus menetluses.
11.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ja hinnanud neid kogumis on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele alljärgnevatel põhjendustel.
12.TsMS § 5 lg 1 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 järgi kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.
13.Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida.
14.Kohus on tuvastanud ning puudub vaidlus, et 01.10.2015 sõlmisid P K OÜ kui üürileandja ja A OÜ kui üürnik üürilepingu (tl 31 pöördel - 34 pöördel), millega üürileandja andis üürnikule ajutiseks kasutamiseks (autopesula, autoremont) xxx kauplusehoones asuvad ruumid, kokku 190 m2. Üürnik kohustus tasuma üüri kokku 728,59 eurot (lisandus käibemaks) ning vastavalt üürilepingu p-le 3.1 teisele lausele kehtis üürnikule kuni 30.06.2016 üürihinna soodustus 253,59 eurot, seega kuulus tasumisele 475 eurot (lisandus käibemaks). Lisaks üürile kohustus üürnik tasuma kõrvalkulude eest.
15.Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas üürilepingust tulenevad nõuded on hagejale üle läinud. Kostja leiab, et nõuet ei ole hagejale loovutatud. Hageja märgib, et seoses üüritud kinnisasja
2-17-109080 omaniku vahetumisega läksid üürilepingust tulenevad üürileandja õigused ja kohustused VÕS § 291 lg 1 alusel 04.10.2015 üle hagejale. VÕS § 291 lg 1 kohaselt kui üürileandja võõrandab kinnisasja pärast kinnisasja üürniku valdusse andmist või kui üüritud asja omanik vahetub pärast asja üürniku valdusse andmist asja võõrandamise korral sundtäitmisel või pankrotimenetluses, lähevad üürilepingust tulenevad üürileandja õigused ja kohustused üle asja omandajale. Nähtuvalt kinnistusregistri väljavõttest (tl 35 pöördel – 38) on Äri- ja tootmismaa asukohaga xxx omanikuks 29.10.2015 kinnistusraamatusse sisse kantud hageja. Seega on üürilepingust tulenevad üürileandja õigused ja kohustused üle läinud hagejale ning nõuete loovutamine ei ole vajalik.
16.Kostja leiab, et hageja ei ole täitnud seadusest tulenevat teavitamiskohustust ja kostjat teavitanud, et kohustus tuleb täita. Kohtu hinnangul nähtub kostjale nõude täitmiseks saadetud meeldetuletuskirjadest (tl 48 pöördel - 50), et võlausaldajaks on hageja ning hageja on andnud võlgnevuse S I sissenõudmiseks. Samuti on meeldetuletuskirjadelt nähtavad arve numbrid ja arvete maksetähtajad, mistõttu on kohtu hinnangul selge, millise võlgnevuse meeldetuletuskirjadega on tegemist. Meeldetuletuskirjad on saadetud rahvastikuregistris märgitud kostja aadressile. Kohtu hinnangul on hageja teavitanud kostjat, et kohustus tuleb täita.
17.Nähtuvalt poolte vahel 12.04.2016 sõlmitud „Äriruumi üürimisega tekkinud võlgnevuste käendamise kokkuleppest“ (tl 38 pöördel- 39) p-st 1 vastutab kostja kui käendaja hageja ja A OÜ vahel 01.10.2015 sõlmitud lepingust ja lepingu kõigist lisadest tulenevate A OÜ kohustuste kohase täitmise eest hageja ees solidaarselt A OÜ-ga. Kostja vastutab võlgnetava summa, kuid mitte rohkem kui 5000 euro tasumise eest. Kostja arvete osas vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et hageja nõue on tõendatud ja põhjendatud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja tasumata üüri summas 2 085,39 eurot.
18.Hageja palub kostjalt välja mõista võla sissenõudmiskulu 40 eurot. VÕS § 1131 lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kohus leiab, et kostjalt sissenõudmiskulu väljamõistmine on põhjendatud.
19.VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
20.Vastavalt äriruumi üürilepingu (tl 31 pöördel – 33 pöördel) p-le 3.7 võib üürileandja nõuda üürnikult lepingust tulenevate maksete ettenähtud maksetähtajaks tasumata jätmisel viivist 0,2% õigeaegselt tasumata summast iga viivitatud päeva eest. Hageja on arvestanud arvete tasumisega viivist alates iga arve maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni lepingujärgse viivisemääraga 0,2% tasumata põhivõlgnevuselt päevas kogusummas 1 772,19 eurot. Kohus leiab, et hageja on õigustatult arvestanud viivist. Kostja, olles üüri tasumise kohustusega viivituses, pidi arvestama viivise rakendumisega, mis tulenes lepingust.
21.Hageja on lisaks palunud kostjalt välja mõista viivise põhinõudelt 0,2% päevas, so lepingujärgse viivisemäära alusel alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni. Eeltoodu tõttu mõistab kohus viivise välja kohtuotsuse tegemise päeva
2-17-109080 seisuga kindla summana ning edasi viivise protsendina. Hagi on esitatud 16.06.2017. Alates 17.06.2017 kuni kohtuotsuse tegemiseni, so 28.11.2018 (v.a) lisandub viivis 529 päeva eest summas 2 206,34 eurot, so (2085,39/0,2x100x529). Vastavalt käenduslepingu p-le 1 (tl 38 pöördel) vastutab käendaja võlgnetava summa, kuid mitte rohkem kui 5000 euro tasumise eest. Kuna käendaja vastutus on vastavalt käenduslepingule 5000 eurot ja kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 2 085,39 eurot ja võla sissenõudmiskulu 40 eurot, on kohtu hinnangul viivise väljamõistmine põhjendatud kokku summas 2 874,61 eurot (5 000 - 2085,39 40). Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele kokku viivis 2 874,61 eurot.
22.Eeltoodust tulenevalt on hagi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 2 085,39 eurot ja viivise 2 874,61 eurot. Menetluskulud
23.Kooskõlas TsMS §-ga 163 lg 1 jätab kohus menetluskulud 92,25% ulatuses kostja kanda ja 7,75% ulatuse hageja kanda.
24.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
25.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 kohaselt muuhulgas menetlusosaliste esindajate kulud.
26.Hageja esitas 20.09.2017 avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud summas 1 675 eurot, millest 1 250 eurot on õigusabikulud ja 425 eurot on riigilõiv. Hageja lepingulisel esindajal kulus käesolevas asjas tehtud toimingutele kokku 10 tundi tunnitasuga 125 eurot käibemaksuta (tl 79). Lisaks palub hageja välja mõista viivise menetluskuludelt. Kostja vastuväiteid ei esitanud.
27.Kohus märgib, et riigilõivu tasumine nähtub toimikust (tl 2 pöördel ja 53 pöördel). Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga. Arvestades käesoleva vaidluse keerukust ja esitatud menetlusdokumente on kohtu hinnangul hageja lepingulise esindaja kulu 1 250 eurot põhjendatud ja vajalik. Tulenevalt menetluskulude jaotusest mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kogusummas 1 545,19 eurot ((425 + 1 250) x 92,25x100)).
28.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
29.Kostja taotlust hagejalt menetluskulude väljamõistmiseks ei esitanud. Hagimaterjalidest nähtuvalt ei ole kostjal menetluskulusid tekkinud. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.