V.K avaldus Keila, Põhjatähe tn 2 korteriühistu ja R.Q vastu kahju ja viivise nõudes
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja: V.K Monika Sulg
(isikukood XXX), lepinguline esindaja
Puudutatud isik I (korteriühistu): Keila, Põhjatähe tn 2 korteriühistu (kehtetu ärinimi Keila linn, Põhja tn 10 korteriühistu), lepinguline esindaja Marilin Palts Puudutatud isik II: R.Q esindaja Reimo Mets
(isikukood XXX), lepinguline
RESOLUTSIOON
Võtta vastu avaldaja, V.K loobumine korteriühistu, Keila, Põhjatähe tn 2 korteriühistu vastu esitatud viivisenõudest perioodi 08.11.2022-02.04.2023. a osas ja lõpetada nimetatud nõude osas menetlus.
Jätta avaldaja avaldus puudutatud isiku II, R.Q rahuldamata.
vastu kõigis nõuetes
Jätta avaldaja rahuldamata.
vastu
Jätta maakohtu menetluskulud täies ulatuses avaldaja kanda.
alternatiivne
avaldus
korteriühistu
kõigis
nõuetes
Edasikaebamise ja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva määruse tegemisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,
Tsiviilasi nr 2-22-16732 eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lõikele 2.
ASJAOLUD, SEISUKOHAD JA MENETLUSE KÄIK
1.Avaldaja pöördus 08.11.2022 kohtu poole (muutes nõuet 03.04.2023 ja 15.05.2023 ja 21.05.2024), paludes kohtul mõista puudutatud isikult II või alternatiivselt korteriühistult avaldaja kasuks välja hüvitis summas 7388,40 eurot ja viivis tasumata põhiosalt alates avalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2.Avaldaja loobus 18.10.2024. a istungil viivisenõudest korteriühistu vastu perioodi 08.11.2022-02.04.2023. a osas (dtl 454).
Avalduse kohaselt:
3.1.Avaldajale kuulub korteriomand eriomandi esemega nr x aadressiga Xxx (uus aadress xxx). Avaldaja korteriomand asub elamu esimesel korrusel. Avaldaja korteriomandi kohal asuvad samas trepikojas eriomandid nr D, G, W ja Q. Korteriomandi nr W (neljandal korrusel) omanik ja kasutaja ning korteriühistu juhatuse liige on puudutatud isik II. Elamut majandatakse ja valitsetakse korteriühistu kaudu. Avaldaja on korteriühistu liige.
3.2.02.05.2022, tulles hetkeks enne sama päeva lennureisi korteriomandisse, mida avaldaja kasutab põhiliselt suvel elamiseks, avastas avaldaja korteri vannitoa ja esiku lae ja seintega liitekohtadest alla voolanud vee jälgi. Kui avaldaja tuli 10 päeva pärast reisilt naastes uuesti korterisse ja hakkas seda põhjalikumalt üle vaatama ning maas olevaid vaipu eemaldama, nägi ta, et korteri põrand on märg, parkett tursunud, kahhelplaatidega põranda osal on plaadid lahti. Avaldaja tuvastas, et ülevalt mööda vaheseina alla voolanud vesi oli kogunenud põrandale ning imbunud põrandavaipadesse ja põranda aluskihtidesse, mille tagajärjel põranda katteplaadid ja elutoa-köögi parkett tursus põranda aluskihilt lahti ning puitparkett ise ligunes läbi, muutudes sellega kasutamiskõlbmatuks. Allavoolanud vesi oli rikkunud ka vannitoa ukse, uksepiidad ning -liistud. Ukseleht oli märgumise tõttu paisunud, liistud lahti tulnud ning kõveraks kooldunud. Tuttava soovituse peale avas avaldaja aknad ning eemaldas põrandaliistud, et liistude all olevate suuremate pragude kaudu äkki niiskus tuuletõmbuse mõjul aurustub ja põrand seega kuivab ära.
3.3.Avaldaja püüdis selgitada ka vee korterisse voolamise põhjust temast kõrgemal korrustel elavate isikute kaudu. Korteriomandi nr x omanik ja kasutaja I T, kellega kohtumiseks ta 02.05.2022 Keilasse oli sõitnud, avaldas, et avaldaja äraolekul oli korteriomandis nr Z toimunud hiljuti öisel ajal veeavarii, mille olevat tema teada põhjustanud pesumasina veeühenduse purunemine. Selle tagajärjel olevat vesi pikemat aega voolanud läbi kahe allpool asuva korteri vannitoa põranda avaldaja korterisse.
3.4.Avaldaja püüdis seepeale kontakteeruda korduvalt puudutatud isikuga II ning korteriühistu esindajaga, eesmärgiga tema korteriomandile tekkinud kahju hüvitamiseks vajalike tööde ulatuse määramiseks ning finantseerimiseks kahju põhjustanud isiku(te) poolt. Viimane keeldus avaldajaga sel teemal suhtlemisest ning ei vastanud mitme kuu vältel avaldaja helistamiste peale oma telefonile. Mõistliku koostöö puudumise tõttu tellis avaldaja
Tsiviilasi nr 2-22-16732 ehitusekspert S.L-ilt asjatundja arvamuse kahjustada saanud korteri kahjustuste ulatuse kohta ning teavitas puudutatud isikuid ülevaatuse ajast.
3.5.Kahjustuste parandamiseks vajalikud tööd olid järgnevad: esiku seinte ja lae värvimine lae kogu ulatuses, vannitoa ukse koos raami ja liistudega demonteerimine ja asendamine ning uute põrandaliistude paigaldamine, esiku plaatpõranda eemaldamine koos alusplaadiga ning nende asendamine, köögi-elutoa parkettpõranda eemaldamine ning asendamine uuega koos liistudega. Asjatundja arvamuse eest tasus avaldaja 3000 eurot
3.6.Avaldaja poolt tehtud päringutele eelmises punktis toodud remonttööde tegemiseks tema korteris vastas ainsana ja tuli objekti üle vaatama OÜ S, kes tegi 16.09.2022 vajaliku töö kalkulatsiooni summale 4388,40 eurot. Kalkulatsioon oli esitatud nii kahjustatud ehitise osade väljalammutamisele, vajalikele materjalidele ning kaasnevale töö tegemisele. Konkureeriv pakkumine ilma objekti üle vaatamata oli tehtud G OÜ poolt summale 6000 eurot. OÜ S tegi avaldaja korteris kalkulatsioonis näidatud tööd avaldajaga kooskõlastatud ajal ning avaldaja tasus tellitud tööde eest kokku 4388,40 eurot kahe maksega: 19.10.2022. a 2194,20 eurot ja 23.12.2022. a 2194,20 eurot.
Puudutatud isik II vaidles avaldusele vastu, paludes jätta see rahuldamata:
4.1.Puudutatud isik nõustub, et avaldajale kuulub korter nr X, mis asub esimesel korrusel ning et puudutatud isikule kuulub korter nr Q, mis asub neljandal korrusel.
4.2.Puudutatud isiku II korteris ei ole olnud veelekkeid. Avaldaja poolt läbiviidud ekspertiisi järgi ei tuvastatud veelekke alguskohta. Avalduses ei ole välja toodud, millal veeavarii aset leidis, kus veeleke alguse sai, kellest tingituna on veeavarii saanud alguse, kes on kahju tekitaja.
4.3.Avaldaja on ise avalduses märkinud, et talle ei ole teada, millal veeavarii võis toimuda, kuna ta ei viibi kogu aeg talle kuuluvas korteris. Samal põhjusel ei saanud ta ka põrandaid kuivatada ehk tekkivat kahju ära hoida. Need kahjud, mis tekkisid korteri põrandatele, tulenesid sellest, et ta ei kõrvaldanud (kuivatanud) koheselt vett põrandatelt. Avaldaja kinnitab avalduses, et ta ei kasuta/valitse enda omandis olevat korterit enamuse kalendriaastast. Sellest võib järeldada, et just seetõttu jäi talle veeleke teadmata ja kahju sai tekkida. On selge, et vee kohese ära kuivatamisega ei oleks põrandatele sellises mahus kahju saanud tekkinud nagu avaldaja poolt esitatud piltidelt võib näha. Vastutus enda korterit valitseda ja korras hoida on üksnes korteri omanikul. Põrandatele tekkinud kahju oli välditav. Teised ei vastuta kahjude tekkimise eest, mida oli avaldajal võimalik ära hoida, kuid mis siiski tekkisid sellepärast, et avaldaja viibis eemal ega korraldanud korteriomandi valitsemist.
4.4.Asjatundja on ekspertiisi läbi viinud 2022. a augustikuu teises pooles ning avaldaja väitel avastas ta veelekke sama aasta 2. mail. Ei ole tõendatud, et 02.05.2022.a avaldaja veelekke avastas. Avaldaja ei ole tõendanud, millal veeleke toimus.
4.5.Eluliselt ei ole usutav ega tõenäoline, et kui veeleke sai alguse neljandalt korruselt puudutatud isiku korterist (millega puudutatud isik ei nõustu), siis kolmanda ja teise korruse korterid oleksid jäänud veekahjudest puutumata ning et vesi jõudis üksnes esimesel korrusel asuvasse korterisse. Avaldaja ei ole tõendanud, et nii teise kui ka kolmanda korruse korterid oleksid saanud veekahjusid. Korteri nr F omanik H R , kes elab otse avaldaja korteri kohal, on puudutatud isikule II kirjalikult teatanud, et tema korteris mingit veeavariid toimunud ei ole ning et korteris H elav vanem naisterahvas (avaldaja) terroriseerib pidevalt alkoholijoobes teisi majaelanikke. Samuti välistab korteri K omanik igasuguse veelekke võimaluse enda korterist. Seega võib järeldada, et avaldaja korteris ülestäheldatud kahjud ei ole tekkinud väidetava maikuus avastatud veelekke tagajärjel, vaid ilmselt avaldaja enda hooletuse või lekkiva kodumasina vms tõttu.
Tsiviilasi nr 2-22-16732
4.6.Kahju suurus on tõendamata ja ebaselge. Tõendamata on see, et maikuus avastatud veeleke põhjustas ekspertiisaktis ülestäheldatud kahjud korteris. Sellist ülesannet eksperdile püstitatud ei olnud. Ebaselge on, kas avaldaja on oma käitumisega põhjustanud kahjude tekkimise või vähemalt kahjude suurenemise, kuivõrd avaldaja on ise kinnitanud, et lahkus samal päeval välisreisile peale seda, kui avastas korteris veelekke. Avaldaja öeldust ei nähtu, et avaldaja oleks koheselt asunud veelekke kahjusid kõrvaldama, püüdes sellega kahjude ulatuse suurenemist vältida. Eluliselt ei ole usutav see, et isik, kes avastab enda korteris veelekke, sõidaks samal päeval 10 päevasele välisreisile, teades, et tema korteris on veeuputus. Avaldaja ei ole selgitanud, kas ta palus kedagi appi veekahjusid kõrvaldama, kui ta pidi ise ära sõitma.
4.7.Puudutatud isiku II korteris ei ole toimunud tavapärasest suuremat vee tarbimist, mis võiks olla seotud mõne veeavariiga.
Korteriühistu vaidles avaldusele vastu, paludes jätta selle rahuldamata:
5.1.Korteriühistu juhatuse poole ei ole veeavarii põhjustel pöördunud ei korteri H, K, X, M ega ka R omanikud avalduses märgitud perioodil, mil avaldaja hinnangul veeleke toimus.
5.2.I.J ei ole avaldaja viidatud sõnumeid saanud. Ka ei ole avaldaja I.J-ile helistanud, vastupidist avaldaja tõendanud ei ole. Arusaamatuks jääb, miks ei teavitanud avaldaja avastatud veeavariist korteriühistut.
5.3.Teise ja kolmanda korruse korterite veekahjudest korteriühistut sellest teavitatud ei ole. Eluliselt ei ole usutav ega tõenäoline, et kui veeleke oleks alguse saanud neljandalt korruselt, siis teise ja kolmanda korruse korterid oleksid jäänud veekahjudest puutumata ning et vesi jõudis üksnes esimesel korrusel asuvasse korterisse.
5.4.Puudutatud isik I on täitnud oma hoolsuskohustust kaasomandi eseme suhtes. Asjatundja arvamuses on tuvastatud asjaolu, et püstikute kaudu (kaasomandi osa) läbijooksu toimunud ei ole, mille asjatundja on fikseerinud fotoga nr 10. Asjatundja tõdeb, et tarbevee ja kanalisatsiooni torustikud (kaasomandi osa) on asendatud kaasaaegsete torustikega (lk 8) ja ka eksperthinnangu leheküljel 2 on välja toodud, et torustikud on vahetatud. Avaldaja ei palunud asjatundjal tuvastada seda, kas kõik korteris nr H ülestäheldatud kahjud on seotud 2022.a mai kuus toimunud vee läbijooksuga või mitte. Asjatundja arvamusest ei selgu, kas avaldaja poolt 2022.a mai kuus avastatud veeleke on põhjustanud vee voolujälgedega koridori seina kahjud (foto nr 1), vee voolujälgedega kahjud koridori seina välisukse kõrval (foto nr 2), MDF ukseliistu kahjud (foto nr 3), vannitoa uksenurga kahjud (foto nr 4), plaatide kahjud koridori põrandal (foto nr 5), köögi ja elutoa parkettpõranda kahjud (fotod nr 6 ja 7) ning kollaseks värvunud vannitoa uksepiit (foto nr 8). Asjatundja arvamusega ei ole tuvastatud seos 2022. a maikuus toimunud veelekke ja korteris nr H ülestäheldatud kahjude vahel.
5.5.Avaldaja ei ole tõendanud, milline ja kui suur kahju korterile veelekkest tekkis, sh ei ole ta esitanud tõendeid korteri remondile eelnenud ega sellele järgnenud olukorra kohta. Seetõttu ei ole puudutatud isiku I seisukohalt võimalik hinnata, kas remonditööd tehti endise olukorra taastamiseks või ka korteri parendamiseks.
5.6.Puudutatud isik I on seisukohal, et kahju tekkimise ja põhjusliku seose asjaolud on välja toomata ja täielikult tõendamata.
5.7.Avalduse kohaselt avastas avaldaja veekahjud 2. mail, kuid sõitis samal päeval välisriiki reisile 10 päevaks. Seega on vähemalt osaliselt põrandatele tekkinud kahju tekkinud sellest, et avaldaja ei asunud väidetava veeavarii kahjusid kõrvaldama või vähemalt suurendanud kahjude ulatust.
Tsiviilasi nr 2-22-16732
5.8.Antud juhul ei ole kohane Riigikohtu lahend nr 2-19-9500, kuivõrd käesoleval juhtumil ei ole veeleke toimunud ühise veevarustussüsteemi kaudu. Avaldaja ei ole andnud puudutatud isikule I seadusega määratud täiendavat tähtaega ja võimalust kahjudega tutvumiseks ja kahjude likvideerimiseks. Avaldaja on jätnud tõendamata puudutatud isiku I rikkumise kui kahju hüvitamise nõude eelduse. Põrandate kahju on tekkinud sellest, et ta ei kuivatanud põrandaid koheselt ära. Seega ei ole veeavarii ja põrandatele tekkinud kahju omavahel põhjuslikus seoses. Vee kohese ära kuivatamisega ei oleks põrandatele sellises mahus kahju saanud tekkinud nagu avaldaja poolt esitatud piltidelt võib näha. Vastutus enda korterit valitseda ja korras hoida on üksnes korteriomanikul. Põrandatele tekkinud kahju oli välditav.
Avaldaja märkis vastuseks järgmist:
6.1.Avaldajale kuuluv eriomand on saanud veekahjustusi vee valgumisest avaldaja korteriomandist kõrgemal korrusel läbi korteriomandi vahelae.
6.2.Korteriomanik I T on avaldajale kinnitanud, et avaldaja äraolekul toimus tema korteri peal asuvast korterist nr M alguse saanud vee väljavool korteris olevast torustiku osast. Ta avastas öösel oma korteri vannitoas põrandale valgunud vee, mispeale jooksis ta algul korteri R ukse taha ning palus kontrollida veeavarii võimalikku aset leidmist ning seal eitava vastuse saamist korteri M ukse taha, kus puudutatud isiku II väite kohaselt tema pesumasina toru olevat purunenud ning vesi oli juba mõnda aega maha voolanud. Nad olevat seepeale koos jooksnud elamu keldrisse ning sealt sulgenud veepüstiku sulgventiili, mis seiskas vee voolamise katkisest torust.
H R ei ole korteri nr K omanik, vaid selleks on M T.
6.4.Avaldajale tekkinud kahjud on tervikuna põhjustatud veelekke tulemusest, mis sai alguses puudatud isik II korteriomandist.
6.5.Asjatundja arvamuse kohaselt oli kevadel 2022 (täpne aeg teadmata, kuna korteri nr H valdaja ei viibinud kodus), avaldaja avastas veelekke 02.05.2022, toimus korterisse nr H veeleke läbi koridori ka vannitoa lae ja seina liitkohtade, mis kahjustas oluliselt korteri nr H viimistlust koridori ja vannitoa lagedel ja seintel (fotod 1, 2, 3, 4) ja kogu korteri põrandatel (fotod 5, 6, 7). Lekked on toimunud laepaneeli ja seinapaneeli lekkekohalt, lekked ei ole toimunud püstikutest. Kuna korteri nr x valdaja ei viibinud kodus kogunes vesi korteri H põrandale. Põrandale kogunenud vesi märgas põrandat immutades põhjalikult läbi korteri kordori plaatkate all oleva kipsplaadi, mistõttu keraamilised plaadid kipsplaadi küljest lahti lõid (foto 5). Esikust voolas vesi köögi ja elutoa parketist põrandale, mis olid kaetud vaipadega. Vesi märgas parketti ja imbus parketi alla, rikkudes parketi (foto 6 ja 7). Lekkiv vesi kahjustas tugevalt vannitoa ust, ukse piita ja ukse liistusid (foto 8). Põrandate kuivamise kiirenemiseks on kõikjal korteris eemaldatud põrandliistud (fotod 5, 6, 7).
6.6.Asjatundja analüüs ja vastused esitatud küsimustele annavad selge vastuse, et veelekke avaldaja korteris toimus läbi esiku ja vannitoa lae ja seina vuugi. Tehniliselt puudus asjatundjal võimalus veelekke asukohta tuvastada, kuna ei olnud võimalik sisse pääseda avaldaja korteri peal olevatesse korteritesse. Asjatundja arvamus KE-23-22 kinnitab, et vee tõttu on avaldaja korteriomand saanud kahjustada suures ulatuses ja veelekke tõttu on avaldaja omandile tekkinud alljärgnevad kahjustused: 1) Esiku seinad ja laed on vee läbijooksu jälgedega, kollased ja määrdunud-esiku seinad ja laed tuleb uuesti värvida kogu ulatuses. Üldtunnustatult vesi valgub ülevalt alla, kui avaldaja korterisse ei ole vesi ülevalt alla voolanud ei oleks nimetatud kahjusid tekkinud; 2) Vannitoa uks, uksepiidad ja ukseliistud on määrdunud ja veekahjustusega – demonteerida olemasolev uks ja ukseliistud ning paigaldada uus uks koos piitade ja liistudega Üldtunnustatult vesi valgub ülevalt alla,
Tsiviilasi nr 2-22-16732 kui avaldaja korterisse ei ole vesi ülevalt alla voolanud ei oleks nimetatud kahjusid tekkinud; 3) Esiku plaaditud põrand on aluskipsplaadi küljest lahti löönud -plaatkate tuleb eemaldada, põranda kipsplaat eemaldada. Paigaldada uus alusplaat ja uued keraamilised plaadid. Paigaldada uued põranda liistud. Üldtunnustatult vesi valgub ülevalt alla, kui avaldaja korterisse ei ole vesi ülevalt alla voolanud ei oleks nimetatud kahjusid tekkinud; 4) Köögi ja elutoa parkett on terves ulatuses niiskuskahjustustega – eemaldada köögi ja elutoa parkett, kuivatada aluspõrandad ja paigaldada uus parkett koos põrandaliistudega. Üldtunnustatult vesi valgub ülevalt alla, kui avaldaja korterisse ei ole vesi ülevalt alla voolanud ei oleks nimetatud kahjusid tekkinud. Kogu kahjustusi tekitanud vesi on tulnud esiku ja vannitoa lae ja seina vahelt. Täpne vee voolujälg on näha fotodelt (foto 1 ja 2).
6.7.Avaldaja leiab, et avaldaja esitanud tõendid, OÜ R hinnapakkumine, millises mahus ja milliseid töid on vaja teha avaldaja korteris kahjustuste kõrvaldamiseks. Avaldaja korteri siseviimistluse taastamiseks tehtud OÜ R hinnapakkumisest summas 4388,40 eurot nähtuvalt sisaldas töid ettevalmistustööd (mööbli liigutamine), vana parketi ja aluskatte eemaldamine ja utiliseerimine, vana põrandaplaadi eemaldamine ja aluse puhastus, uue parketi paigaldus ja aluse puhastus, uue parketi paigaldus koos aluskattega, uue parketi maksumus, uue plaadi paigaldus koos ettevalmistusega, seinte ettevalmistus värvimiseks (koridor), seinte värvimine toonitud värviga (koridor), vannitoa ukse vahetus koos ümbruse viimistlusega. Avaldaja leiab, et ta on tõendanud talle tekkinud kahju suuruse korteri siseviimistluse taastamiseks kogusummas 4388,40 eurot.
6.8.Vee kahjustuste tõttu vajas avaldaja korteriomand remonti, kui ei ole avaldaja korteril olnud veekahjustust ei oleks avaldaja pidanud korteris remonti tegema. Taastamisremondi käigus ei ole võimalik saavutada VÕS § 127 lg 1 järgi endist olukorda üksikute osade väljavahetamisega. Samamoodi ei ole võimalik osaliselt parandada kahjustunud lage, seinu ja saavutada osalise parandamisega endist olukorda VÕS § 127 lg 1 järgi. Mõistlikult võttes tuleb kogu lagi/ seinad/ põrand/põrandaliistud/keraamilised plaadid korrastada jne taastada.
6.9.Üldtunnustatult vesi valgub ülevalt alla. Avaldaja korteris ei oleks veekahjusid tekkinud, kui ülevalt poolt vesi alla ei oleks alla valgunud, siis ei oleks saanud vesi põrandale ja seintele voolata ja avaldaja korterile kahju tekitada.
6.10.Avaldajal ei ole võimalik tõendada, et kas vesi valgus avaldaja korterisse puudutatud isiku II korterist või kaasomandist olevast veetorustikust, seda ei olnud võimalik tuvastada ka riiklikult tunnustatud eksperdil kuna korteriomandite omanikud ja korteriühistu juhatus ei võimaldanud riiklikult tunnustatud eksperdil kontrollida veelekke põhjustajat.
6.11.Avaldajal ei ole tõenditega võimalik tõendada, et kahju tekkimise päeval avaldaja võttis ette meetmeid veekahjude likvideerimiseks. Avaldaja kinnitab, et ta kuivatas kõik pinnad nii palju kui oli võimalik ja avaldajale esmapilgul tundus, et tal õnnestus kõik veega kahjustatud pinnad kuivatata ning toad tuulutada. Veekahjud ei teki kohe peale veega kokkupuudet vaid vesi jääb põrandate alla (parketi alla vajunud vett ei ole võimalik tuvastada muul viisil kui parkett eemaldada) ja seinte vahele, seda ei ole võimalik eemaldada ning võimalikud veekahjud tulevad reeglina välja alles kahe kuni kolme nädala jooksul. Avaldajal ei olnud võimalik ära hoida tema korterile veest tekkinud kahjustusi.
Puudutatud isik II esitas veel täiendavad vastuväited:
7.1.Avaldaja 16.10.2023 a vastuse p 3.2 ...“nad olevat seepeale koos jooksnud elamu keldrisse ning sealt sulgenud veepüstiku sulgventiili, mis seiskas vee voolamise katkisest torust“ on paljasõnaline. Eluliselt hinnates ei oleks ka sellise sündmusel toimumisel puudutatud isikul II olnud põhjust minna alla keldrisse, et sulgeda kogu nn püstaku veekraani, sest igal korteriomandil on korteris oma veekraan – ventiil, mida saab sulgeda.
Tsiviilasi nr 2-22-16732
7.2.T OÜ on teinud samadele töödele hinnapakkumise summas 2630,48 eurot, millest tuleks kahju suuruse puhul lähtuda ning vähendada kahju.
7.3.Ekspertiisi maksumuse osas on samuti avaldaja maksnud eksperdile liialt palju, kui 2024 aastal ekspert V.J küsis oluliselt vähem ekspertiisi tegemise eest raha, kui Hr S.L, kes fikseeris olukorda ainult ühes korteriomandis. Hr V.J käis läbi kõik 4 korrust ja tema ekspertiisi maksumus ja tööajamaht oli oluliselt suurem, samas kui hr S.L-i ekspertiis põhines ainult 1 korteri vaatlusel ja kulu on kordades suurem kui Hr V.J ekspertiisi maksumus. Hr S.L-i ekspertiisidel olenemata selle sisust ja mahust on fikseeritud tasu alati 3000 eurot. See on ülepaisutatud hind ja ei vasta turuhinnale. Kuna esitatud on kaks totaalselt erinevat hinda 3000€ ja 1525€ mille vahe on 1475 € (3000-1525), siis taotleb puudutatud isik I tinglikult hagi rahuldamisel VÕS § 139 alusel ka selle teenuse hinna vähendamist.
Korteriühistu on esitanud täiendavad vastuväited:
8.1.S OÜ hinnapakkumine on tehtud suuremas mahus kui korteri tegelikud mõõtmed. Nt hinnapakkumise ridadel 4 ja 5 on märgitud uue parketi mahuks 24 m 2, kuid eksperdi mõõdistuste järgi on parketi pindalaks köögis ja elutoas hoopis 19,3 m 2. Samuti on ekspert tuvastanud, et hinnapakkumise real 6 märgitud põrandaplaadi maht 6 m 2 ei ole samuti õige, vaid õige maht on 4,4 m2. Ka ridade 7 ja 8 suhtes märkis ekspert, et seinte värvimise maht on mõõdistuste järgi 31,7 m2, mitte aga 40 m2 nagu hinnapakkumises on toodud. Eeltoodust tulenevalt tuleb järeldada, et avaldaja tellitud remonditööd ei vastanud korteri tegelikele mõõtmetele ning nende maht oli põhjendamatult suuremas mahus.
Korteriühistu tõi välja lõigud, millele ta soovib tugineda V.J asjatundja arvamusest:
8.2.1.S.L-i arvamuses puudub allikakriitiline analüüs vee sattumisest korter x sisepindaladele, nt kuidas seletada asjaolu, et S.L-i arvamuse fotodel 1 ja 2 on tuvastatud kollased laigud kahe korteri vahelisel seinal, millise taga ja kohal on toad, mitte köögid või pesuruumid või WC-d , samuti ukse silluse kohal. Viimasel juhul oleks töö KE-23-22 autoril paikvaatluse ajal olnud lihtne freesida korteri ukse kipskartongist viimistluse alusesse ringfreesiga ava ning tuvastada kas märgumine on toimunud ülevalt poolt. Praegusel juhul ei ole üheselt võimalik väita, et S.L-i arvamuse fotodel 1 ja 2 on ülemistelt korrustelt tunginud vesi ja mitte korter H igapäevase kasutuse käigus tekkinud määrdumine.
8.2.2.S.L-i arvamuse fotodel 3 ja 4 on ukse ja selle pesuruumi/WC poolse piirdeliistu kahjustused. Tüüpne veeuputusest tingitud niiskuskahjustus algab ukselengi (ukseraami) alumisest servast, kuna seal on puit töötlemata ning niiskus pääseb lengi sisse kõige lihtsamini. S.L-i arvamuse fotol 3 seda näha ei ole. Samas kõrval olev piirdeliist on ilmselt saanud pikaajalist niiskust kõrvaolevast vanni kasutusest, vt foto 2.S.L-i arvamuse fotol 4 nähtavad ukselehe kahjustused on tingitud pigem ukslehe mehaanilisest (midagi on jäänud ukse sulgedel ukselehe ja lengi vahele või on löök ukse serva vastu) kahjustamisest kui niiskusest. Niiskuse korral oleks kahjustatud kogu alumine külg (kui vesi oleks tõusnud ukseleheni), või ülaserv, kui vesi oleks valgunud laest, midagi sellist S.L-i arvamuse põhjal tuvastada ei ole võimalik.
8.2.3.S.L-i arvamuses puudub selgitus, kuidas on toimunud põrandaplaadi purunemine veekahju korral. arvestades, et tüüpne põrandaplaadi liim sisaldab tsementi, ja tsemendi kivinemine vajab niiskust, ei põhjusta vee sattumine põrandaplaatide peale või alla eluruumis plaatide lahtituleku, veelvähem ühe plaadi purunemist. Keraamiline plaat võib niiskuse mõjul puruneda olukorras, kus plaadi alla satub vesi ja see külmub läbi, kuid käesoleval juhul on tegemist köetava eluruumiga, seega võib läbikülmumise purunemise põhjusena välistada. Arvestades S.L-i arvamuse fotol 5 nähtavat olukorda, kus keraamiline plaat on praktiliselt vastu siseseina, võib nurgaga sisselõige plaat puruneda aluspõranda liikumisest.
Tsiviilasi nr 2-22-16732
8.2.4.Parketi kahjustusest on S.L-i arvamuses esitatud kaks foto, mis kajastavad köögi seinanurka elutoa pool, vt joonis 1.2. Olukorras, kus vesi valgus väidetavalt korterite vahelise seina poolt (esikust) peaks enim olema kahjustatud vahetult keraamiliste plaatide ja parketi ülemineku piirkonna parkett. Sellist foto esitatud ei ole. Paikvaatlusel paiknes S.L-i arvamuses fotode 6 ja 7 piirkonnas väike külmik, vt foto 3. Puudub info, kas selline seade asus seal ka 2022.a, kuid lokaalsed parketi kahjustused viitavad pigem külmiku sulamisega tekkinud lokaalsele veekahjustusele kui kogu korterit hõlmavale ülemiselt korruselt alguse saanud uputusele.
8.2.5.Korter K - Paikvaatlusel ei tuvastatud korteri viimistluse märgruumides niiskuskahjustusi (sh tursumist pesuruumi ja WC puitlaastplaadist seinas) ja/või ülevalt valguva vee jälgi, vt fotod 5 kuni 10.
8.2.6.Korter X - Paikvaatlusel ei tuvastatud korteri viimistluse märgruumides niiskuskahjustusi (sh tursumist pesuruumi ja WC seinas) ja/või ülevalt valguva vee jälgi, vt fotod 11 kuni 14. Juhul, kui oleks toimunud lekkeid korter M pesu- ruumist või WC-st, peaks lekkejäljed (määrdumised) olema näha lagedes fotodel 11, 12 ja 14. Paikvaatlusel selliseid jälgi ei tuvastatud.
8.2.7.Korter M - Paikvaatlusel ei tuvastatud korteri viimistluse märgruumides niiskuskahjustusi (sh tursumist pesuruumi ja WC puitlaastplaadist seinas) ja/või ülevalt valguva vee jälgi, vt fotod 15 kuni 20.
8.2.8.Juhul, kui oleks toimunud veeleke korteris M, oleks selle mõju olnud kõige suurem vahetul alumisel korteril ehk 3. korruse korteril X. Paikvaatlusel selliseid kahjustusi korteris X ei tuvastatud.
8.2.9.Arvestades paikvaatlusel nähtud korterelamu sooja- ja külma vee ning kanalisatsioonipüstaku olukorda (püstak läbib samas asukohas kõiki vaadeldud kortereid) ning asjaolu, et püstakut ei ole vahelae tasapinnas mittepõlevate materjalidega tihendatud, vt fotod 20 ja 21, valguks torude või nende liitmike lekke korral vesi šahtis praktiliselt takistamatult keldrisse. Keldri laes läbijooksu jälgi ei tuvastatud, vt fotod 21 ja 22 ning joonis
8.2.10.Eeltoodu põhjal ei ole käesoleval ajal võimalik üheselt väita, et 2022.a kevadel väidetavalt neljanda korruse korter M veeavarii tõttu on tekkinud esimese korruse korter H S.L-i arvamuses kirjeldatud kahjustused.
8.2.11.Võimaliku veelekke ja selle asukoha tu- vastamiseks on parim aeg vahetu lekke toimumise aeg. Hiljem on seda võimalik teha üksnes kaudsete tõendite põhjal.
8.2.12.Tõenäolisem põhjus korter H parketi kahjustustele on samas korteri võimalik külmiku sulatusvee leke, vt foto 3 ja joonis 1.2.
8.2.13.Arvestades, et puuduvad kahjustused väidetava veelekke põhjustanud korter M all olevatel korteritel X ja K, ei ole tehniliselt võimalik, et sama veeleke oleks põhjustanud korter H kahjustusi.
8.3.Eeltoodust tulenevalt on põhimõtteliselt välistatud, et avaldaja korteris 2022 aasta mai kuus veeavarii toimus. Isegi kui veekahjustused võisid avaldaja korteris aset leida, siis need olid tingitud avaldaja enda korteris olevast külmikust (külmiku sulavesi).
8.4.Tegelikult oli hinnapakkumine töödele tehtud hoopis summas 3180 eurot. Hinnapakkumise summade real on aga toodud veel, et: „koos kaudsete kulude ja kasumiga 15 %“ on töötasu kokku 3657 eurot. Ehk siis teenuseosutaja oli oma suva järgi ehitustöödele ja
Tsiviilasi nr 2-22-16732 materjalidele pannud juurde oma kasumimarginaali ja sellega kergitanud kogumahu hinda 477 eurot (ilma käibemaksuta).
Avaldaja on täiendavalt toonud välja:
Korteris on teostatud kahjustatud osas remont.
9.2.OÜ S hinnapakkumise e-kiri ja hagejale esitatud ja hageja poolt tasutud arved. Hinnapakkumise tööde teostamiseks saatis OÜ S hagejale 16.09.2022. Hagejale esitas OÜ S arve nr 22.03.12 ja 22.05.10.
9.3.Ekspert S.L XXX. Arve selgituses on märgitud „Asjatundja arvamuse koostamine XXX korter H, Keila „. Arve saaja V.K . Arve väljastaja S.L . Sama V OÜ ainomanik ja juhatuse liige on ekspert S.L . S.L on riiklikult tunnustatud ekspert.
9.4.Hageja ei viibinud temale kuuluvas korteriomandis enne 02.05.2022 ligikaudu 1 -1,5 kalendrikuud.
9.5.Avaldaja korteris oli puitparkett, mis sai olulisi kahjustusi. Veest tekkinud kahjusid on võimatu hinnata kohe peale veeavariid, kuna hoone konstruktsioonidesse, põranda alla või seintesse jäänud vesi võib tekitada kahjustusi veel mitme kuu jooksul.
9.6.Puudutatud isiku I poolt tellitud asjatundja arvamuse punktis nr 5.3. ja 5.4. väidab asjatundja, et paikvaatlusel ei tuvastatud märgruumides niiskuskahjustusi. Arvestades, et paikvaatlus viidi läbi 01.01.2024 aastal ei olegi võimalik märgruumides niiskuskahjustusi tuvastada kuna kahju tekkimisest on möödas enam kui kaks ja pool aastat.
Avaldaja ei taotle kahju hüvitamist 2021. a tekkinud veekahju eest.
KOHTU PÕHJENDUSED
10.Kohus lahendab lõpplahendis lahendamata taotlused (TsMS § 442 lg 5). Avaldaja avaldas 18.10.2024. a istungil soovi loobuda viivisenõudest korteriühistu vastu perioodi 08.11.2022-02.04.2023 osas (protokoll al 00:28:38). Kohus võtab loobumise vastu ja lõpetab selles osas menetluse (TsMS § 429 lg 1). Loobumine ei eelda teiste osaliste nõusolekut.
11.Kohus, tutvunud asjas esitatud dokumentidega ja tõenditega, leiab, et avaldus ei kuulu rahuldamisele ei puudutatud isiku II ega korteriühistu vastu.
12.Kohus menetleb avaldust TsMS § 613 lg 1 p 1 alusel hagita menetluses. Hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi (TsMS § 477 lg 1). Kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 477 lg 5). Kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel (TsMS § 477 lg 7). TsMS kohaselt on tegemist hagita menetlusega ja kohus rakendab siin uurimispõhimõtet, kuid uurimispõhimõte ei võta aga pooltelt täielikult lahendi tegemiseks vajalike asjaolude esitamise ja tõendamise kohustust üksnes kohtu roll tõendite kogumisel on aktiivsem kui hagimenetluses. Kui asjaolud jäävad hagita menetluses ka kohtu aktiivsest rollist hoolimata tõendamata, tuleb otsustada, kes nimetatud riski kannab (RKTKm 3-2-1-186-15, p 13).
13.Samamoodi nagu hagimenetluses, peavad menetlusosalised tooma kohtu ette konkreetsed faktilised asjaolud, mis on nende hinnangul asja lahendamiseks olulised ja mis on nõude rahuldamise eeldused. Samuti tuleb tõendi esitamisel põhjendada, milliseid asjaolusid soovitakse konkreetse tõendiga tõendada (ibid, vt ka § 236 lg 3 esimene lause). Uurimispõhimõte ei tähenda seda, et menetlusosalistel ei oleks tõendamiskoormist nende asjaolude tõendamiseks, millele nad soovivad tugineda (vt § 477 kommentaarid). Samuti tuleb
Tsiviilasi nr 2-22-16732 hüvitisnõude esitamisel avaldajal endal otsustada, kellelt ta hüvitise väljamõistmist soovib, sõnastades selle korrektselt arvestades nii solidaarkohustusi kui ka vajadusel alternatiivsed nõudealuseid, st kohus ei saa ka hagita menetluses seda omal algatusel otsustada. Hüvitise saab välja mõista üksnes sellelt menetlusosaliselt, kellelt seda on nõutud ja viisil, mis on nõutud. Hagita menetluses kehtiv TsMS § 477 lg 5 ei tähenda, et kohus saaks kahjuhüvitise mõista välja omal algatusel (RKTKm 2-18-13649/57, p 23 lg 2). Seega peab avaldaja ise otsustama kellelt, mis (järje)korras ja mis summas hüvitise nõudmist ta soovib ja selle selgelt kohtule ka väljendama. Vastavalt avaldajale teadaolevatele asjaoludele ja tõendamiskoormust ja -riske arvestades tuleb avaldajal endal otsustada, kelle vastu on põhjendatud nõue esitada.
14.Avaldaja on esitanud kaks alternatiivset nõuet, millest esimene on teise korteriomaniku, puudutatud isiku II vastu ja teine on korteriühistu vastu.
15.Avaldaja rahalisele sooritusele suunatud kahju hüvitamise nõue võiks puudutatud isiku II kui teise korteriomaniku vastu kehtivate normide ja kohtupraktika kohaselt VÕS § 115 lg 1 ja § 127 alusel kuuluda rahuldamisele, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused (RKTKo 3-2-1-107-15, p 11): 1) puudutatud isikust korteriomanik on rikkunud kohustust, mis seostub tema korteriomandi eriomandi või kaasomandi esemega (VÕS § 115 lg 1, KrtS § 31 lg 1 p 1); 2) puudutatud isikust korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), st rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103 lg 1); 3) avaldajale on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); 4) kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); 5) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
16.Avaldaja rahalisele sooritusele suunatud kahju hüvitamise nõue võiks korteriühistu vastu kehtivate normide ja kohtupraktika kohaselt VÕS § 115 lg 1 ja § 127 alusel kuuluda rahuldamisele, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused (RKTKo 2-18-13649/57, p 13): 1) puudutatud isikust korteriühistu on rikkunud kohustust, mis seostub korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemisega (VÕS § 115 lg 1, KrtS § 12 lg 1 ja § 34 lg 2); 2) puudutatud isikust korteriühistu vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), st rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103 lg 1); 3) avaldajale on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); 4) kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); 5) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
17.Mõlema nõude puhul on avaldaja tuginenud järgmistele asjaoludele, mille üle puudub pooltel vaidlus ning mille saab kohus omaksvõtu alusel tuvastada:
17.1.Avaldajale kuulub korteriomand eriomandi esemega nr H aadressiga Xxx (uus aadress
XXX);
17.2.Avaldaja korteriomand asub elamu esimesel korrusel.
17.3.Avaldaja korteriomandi kohal asuvad samas trepikojas eriomandid nr K, X, M ja R.
17.4.Korteriomandi nr M (neljandal korrusel) omanik ja kasutaja ning korteriühistu juhatuse liige on puudutatud isik II.
17.5.Korteriomandi nr X omanik ja kasutaja on I T.
17.6.Elamut majandatakse ja valitsetakse korteriühistu kaudu. Avaldaja on korteriühistu liige.
18.Puudutatud isiku II vastu esitatud nõude esimese eelduse osas on avaldaja toonud täiendavalt välja järgmised asjaolud: 02.05.2022 avastas avaldaja korteri vannitoa ja esiku lae ja seintega liitekohtadest alla voolanud vee jälgi. Samal päeval lahkus avaldaja lennureisile ning kui ta tuli 10 päeva pärast reisilt naastes uuesti korterisse ja hakkas seda põhjalikumalt üle vaatama ning maas olevaid vaipu eemaldama, nägi ta, et korteri põrand on märg, parkett
Tsiviilasi nr 2-22-16732 tursunud, kahhelplaatidega põranda osal on plaadid lahti. I T avaldas, et avaldaja äraolekul oli korteriomandis nr M toimunud hiljuti öisel ajal veeavarii, mille olevat tema teada põhjustanud pesumasina veeühenduse purunemine, ning mille tagajärjel olevat vesi pikemat aega voolanud läbi kahe allpool asuva korteri vannitoa põranda avaldaja korterisse.
19.Riigikohus on selgitanud, et kui kahju tekitanud asjaolu on lähtunud teise korteriomandi eriomandi piirest, tuleb kahjustatud ja kahju tekitanud korteriomaniku tõendamiskoormust jagada, sest kahjustatud korteri omanikul ei pruugi olla võimalik kahju täpset põhjust kindlaks teha. Kui kahjustatud korteri omanik tõendab, et kahjustav asjaolu (nt veeleke) lähtus teise korteriomandi eriomandi piirest, tuleb hea usu põhimõtte järgi eeldada, et teise korteriomandi omanik rikkus oma kohustust. Vastutusest vabanemiseks peab see korteriomanik tõendama, et kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandi esemest (nt veetorustikust) ja ta ei ole oma kohustusi rikkunud või tema rikkumine on vabandatav (2-1813649/57, p 21; vt ka RKTKo 3-2-1-129-13, p-d 25 ja 49).
20.Avaldaja on soovinud puudutatud isiku II vastutusega seonduvaid asjaolusid tõendada tunnistaja, I T ütlustega. Kohus kuulas tunnistaja üle 06.12.2024. a istungil (dtl 623-625). Tunnistaja ütlustest ei ole võimalik tuvastada, et avaldaja äraolekul või 2022. aastal oleks puudutatud isiku II korteriomandist lähtunud veekahju. Tunnistaja on selgitanud, et tema korteris oli veekahju 2021. a, selgitades, et see oli tingitud M. korteri pesumasinavoolikust. Tunnistaja selgitas, et M. pesumasinavoolik läks katki ning see toimus novembris-oktoobris 2021. Tunnistaja selgitas, et nimetatud pesumasinavooliku katkiminekust oli tal vannitoa vaip märg, laest tilkus vett, kuid püsivaid kahjustusi ei tekkinud.
21.Avaldaja on tuginenud ka esitatud S.L-i asjatundja arvamusele (dtl 192 jj), selgitades istungil, et eksperthinnangus ütleb, et ülemiselt korruselt leke tuleb, läbi lae ja seinavuugi. Kohtu hinnangul ei ole võimalik asjatundja arvamusest tuvastada, et veekahju tulenes korterist nr M. Asjatundja arvamuses on sedastatud, et „Tehniliselt puudus võimalus veelekke asukota tuvastada, kuna ei olnud võimalik sisse pääseda korteri H kohal asuvatesse korteritesse. Korteri H valdaja ütluste järgi võib oletada, et veeleke leidis aset 4 korruse korteris nr M“. Seega lähtus asjatundja arvamus avaldaja ütlustest ja oletusest. Kohus kuulas avaldaja taotlusel ära ka asjatundja S.L-i tunnistajana (dtl 829 jj), kes selgitas, et on väheusutav, et kui korteris nr M läheb pesumasinavoolik katki, siis tekiks kahju, mis on asjatundja poolt tuvastatud, täpsustades, et selleks on umbes 10% tõenäosus (dtl 836).
22.Esitatud teise, V.J asjatundja arvamuse p 7 kohaselt (dtl 497) neljandalt korruselt veelekke tõttu tekkinud S.L-i arvamuses kajastatud kahjustuste teket ei ole võimalik väita ning arvestades, et puuduvad kahjustused väidetava veelekke põhjustanud korter M all olevatel korteritel X ja K, ei ole tehniliselt võimalik, et sama veeleke oleks põhjustanud korter H kahjustusi (p 7.8). Asjatundja V.J selgitas, et korteril K (arvamuse p 4, dtl 490-491) ei ole siseviimistlust viimase 10 aasta jooksul uuendatud ning paikvaatlusel märgruumides niiskuskahjustusi ja/või ülevalt valguva vee jälgi (fotod 5-10, dtl 491-492) ei ole. Asjatundja V.J tuvastas, et korteris X (arvamuse p 5. dtl 492) ei ole viimase 5 aasta jooksul siseviimistlust uuendatud ega tuvastatud korteri viimistluse märgruumides niiskuskahjustusi või ülevalt valguva vee jälgi. Juhul, kui oleks toimunud lekkeid korter M pesuruumist või WC-st, peaks lekkejäljed (määrdumised) olema näha lagedes fotodel 11, 12 ja 14. Paikvaatlusel selliseid jälgi ei tuvastatud (fotod 11-14, dtl 493). Samuti ei tuvastanud asjatundja ka korteris M viimistluse märgruumides niiskuskahjustusi (sh tursumist pesuruumi ja WC puitlaastplaadist seinas) ja/või ülevalt valguva vee jälgi (asjatundja arvamus p 6, fotod 15-20). Kohus saab asjatundja tuvastatust lähtuda, kuivõrd asjatundja on tuvastanud eeltoodu kohapealse vaatlusega ning esitanud eeltoodu osas ka fotod, kust nähtub tuvastatu. Samuti ei ole menetlusosalised viidanud asjaoludele või tõenditele või asjatundja arvamuse puudustele, mille alusel ei peaks saama eeltoodut tuvastada.
Tsiviilasi nr 2-22-16732
23.Asjatundja V.J selgitas tunnistajana, et ei ole võimalik, et kui 2021. a novembris läheb ülemise korruse pesumasina voolik katki, et siis seal on maikuus vesi igal pool maas ning et vaibad kuivavad poole aastaga ära isegi kui oleks tulnud 300 liitrit vett (dtl 839). Asjatundja V.J selgitas, et tõenäosus, et neljanda korruse pesumasina vooliku lekke tõttu on tekkinud kahjustused avaldaja korterile, on null, sest asjatundja tuvastas, et vahepealsetes korterites ei olnud märke viimistluse kahjustusest (dtl 839, 833).
24.Kohtu hinnangul on usutavam V.J asjatundja arvamus dokumentaalse tõendina seoses korterist nr M lähtunud veekahju kui võimaliku põhjuse tuvastamisel, sest S.L on korterist nr M veekahju lähtumise osas oletanud avaldaja ütlustele tuginedes ega ole vaadeldud ülemisi kortereid ning V.J asjatundja arvamuses on vaadeldud ka ülemisi kortereid. Eeltoodust tulenevalt, hinnates asjatundja arvamusi kogumis, ei saa lugeda kohus asjatundja arvamuste pinnalt ega ka asjatundjate tunnistajatena ärakuulamise alusel tuvastatuks, et avaldaja poolt tuginetud talle 2022. a tekkinud veekahju sai olla põhjustatud neljanda korruse korteriomandist nr M lähtuvalt.
25.Avaldaja palus koguda tõendeid ka korteriomandi nr X kindlustamise ja kindlustusjuhtumite toimumise kohta (dtl 391). Kohus palus avaldajal täpsustada ka ajaperioodi, mille osas tõendeid koguda (18.10.2024. a istungi protokoll al 00:44:09), mille peale avaldaja selgitas, et avaldaja avastas lekke 02.05.2022, kuid leke võis olla ka aprilli lõpus. Sellest tulenevalt koguti tõendeid perioodi aprill-mai osas korteriomandi nr X kindlustamise ja kahjujuhtumite kohta esialgu korteriomanike endi käest (dtl 461-462). I T selgitas, et ta ei ela korteris ning on 2021. a toimunu osas teadlik üksnes ema selgituste kaudu (dtl 468). I T selgitas kirjalikult, et 2021. a juhtus veekahju juhtum, kus vannitoa vaip oli märg ja ühest seinanurgast tilkus vett pesumasina vooli katki minemise tõttu korteris nr M, kahjusid sellest ei esinenud ning isik enda kindlustusandjale (Swedbank P&C Insurance AS) teadet ei esitanud (dtl 471). Avaldaja taotlusel (dtl 534) koguti ka kindlustusandjalt, Swedbank P&C Insurance AS andmed kindlustusjuhtumite kohta korteris nr X (dtl 548-549). Kindlustusandja vastuse kohaselt (dtl 597) on korteriomand nr X küll kindlustatud nimetatud kindlustusandja juures, kuid 2022. a aprillis ega mais ei ole kahjujuhtumist eelmärgitud aadressil teavitatud. Seega saab kohus tuvastada, et 2022. a aprillis ega mais ei toimunud korteriomandis nr X kahjujuhtumit, millest oleks kindlustusandjat teavitatud. Eeltoodu põhjal on võimalik eluliselt usutavalt järeldada, et kahjujuhtumit, millest oleks tekkinud püsivaid kahjustusi 2022. a aprillis-mais, korteriomandis nr X ei toimunud.
26.Korteriomandi nr K (teise korruse korter) kahjujuhtumite ja kindlustatuse osas kogus kohus samuti tõendeid ning kohus saab kogutud tõendi pinnalt tuvastada, et korteriomandi nr K osas kindlustusandjale kahjuavaldust ei ole esitanud (dtl 726), millest saab järeldada, et korteriomandis nr K (mis asub avaldaja korteri kohal) kahjujuhtumeid ei toimunud.
27.Korteriomandi nr R (viienda korruse korter) kahjujuhtumite ja kindlustatuse osas kogus kohus samuti tõendeid (dtl 639, 706), kuid sisulist vastust omanikelt ei saanud. Kindlustusandjad märkisid, et lepingut korteriomandi nr R kindlustamiseks sõlmitud pole (al dtl 659). Menetlusosalised ei pidanud vajalikuks täiendavat tõendite kogumist (28.03.2025. a istungi protokoll).
28.Puudutatud isik II on soovinud tugineda ka faktile, et korteriomandi nr M osas ei näita veenäidud tavapärasest suuremat veetarbimist, mis võiks olla seotud mõne veeavariiga, esitades selle kohta ka tõendid (dtl 308-313). Avaldaja selgitas vastuseks tõendi osas, et ka tema ei näe suuri anomaaliaid tarbimises (06.12.2024. a istungi protokoll al 02:02:19). Seega kohus saab tuvastada, et veenäitudest ei nähtu, et korteriomandis M oleks toimunud suuremat veeleket 2022. a aprillis-mais (veenäitude järgi veekulu on sarnane kõigil kuudel ning olnud sarnane aastatel 2021-2022, jäädes külma vee puhul 0,3 m 3 – 2,6 m3 vahele ja sooja vee puhul
Tsiviilasi nr 2-22-16732 0,1 – 0,6 m3 vahele, kusjuures perioodil 2022. a aprill-juuni ei ole ebatavapäraselt suuremat veekogust kulutatud, mida ei oleks kulutatud ka teistel kuudel), mis kaudselt kinnitab, et korteriomandist nr M veeleket, mis oleks saanud tekitada avaldaja korteris veekahju, ei toimunud. Avaldaja märkis, et tõenditest ei ole tuvastatav, millise korteriga on tõendid seotavad, kuid kohtu hinnangul nähtub tõendite vasakpoolsest paanist, et näidud on korteriomandiga M seostatavad (dtl 310-313).
29.Kohtule esitatud tõendite alusel on võimalik tuvastada, et 2021. a novembris toimus korteriomandis nr M veeleke pesumasinavooliku katkimineku tõttu (mh on seda selgitanud ka puudutatud isik II ise 28.03.2025. a istungil (dtl 828), siis ei ole võimalik tuvastada, et sellest tulenevalt tekkis avalduses viidatud kahju avaldajale. Avaldaja on ka ise selgelt avaldanud, et ta ei taotle kahju hüvitamist 2021. a juhtumi eest (dtl 594, p 15).
30.Eeltoodust tulenevalt, kuivõrd avaldaja ei ole tõendanud, et kahju tekitanud asjaolu lähtus puudutatud isiku II eriomandi piirest ning et puudutatud isik II oleks rikkunud kohustust, mis seostub puudutatud isiku II korteriomandi eriomandi või kaasomandi esemega, leiab kohus, et avaldaja avaldus puudutatud isiku II vastu tuleb jätta rahuldamata.
31.Kuivõrd kohtu hinnangul ei ole avaldaja tõendanud kahjunõude esimesest eeldust täitvaid asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul vajalik hinnata puudutatud isiku II vastu esitatud nõude osas teiste eelduste ja vastuväidete osas toodud asjaolusid ja tõendeid.
32.Järgmisena hindab kohus avaldajat nõuet korteriühistu vastu ning punktis 16 toodud eelduste täidetavust. Avaldaja ei ole korteriühistu vastutuse osas tuginenud asjaoludele, et korteriühistu või mõni teine korteriomanik oleks rikkunud enda kohustust, vaid leidnud, et korteriühistu vastutab nn üldvastutuse alusel, mille on sisustanud Riigikohus märkides, et korteriomanik, kelle korteriomandi eriomandi esemele ning tema ainukasutusse antud kaasomandi esemele on tekkinud kahju tulenevalt korteriomanike kaasomandi esemest, mis ei ole tingitud mõne üksiku korteriomaniku ega korteriühistu kohustuse rikkumisest, nõuda selle kahju hüvitamist teistelt korteriomanikelt korteriühistu kaudu KrtS § 12 lg 2 ja AÕS § 72 lg 5 teise lause alusel (RKTKo 2-18-13649/57, p 18, 2-19-9500/62, p 16).
33.Kolleegium selgitas, et juhul, kui esineb mingi kahju põhjustanud mõjutus, mis lähtus kaasomandi esemest, saab kahjustatud korteri omanik alati esitada KrtS § 12 lg 2 ja AÕS § 72 lg 5 teise lause alusel tema eriomandi esemele ning tema ainukasutusse antud kaasomandi esemele tekitatud kahju hüvitamise nõude korteriühistu vastu. Sellist liiki vastutuse tekkimiseks piisab sellest, et kahjulik mõjutus lähtus kaasomandi esemest eriomandi esemele ning tema ainukasutusse antud kaasomandi esemele on tekkinud kahju.
34.Kuna korteriühistul on kohustus tagada kaasomandi eseme korrashoid, piisab avaldajaks oleval kahjustatud korteri omanikul selle tõendamisest, et kahjulik mõjutus lähtus kaasomandi esemest avaldaja eriomandi esemele.
35.Hagita menetluses TsMS § 5 lg 3 ja § 477 lg-te 5 ja 7 järgi kohalduvat uurimispõhimõtet arvestades peavad kohtud tagama, et asja lahendamiseks olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata ainuüksi põhjusel, et menetlusosaline ei osanud ette näha vajadust esitada lisatõendeid (RKTKo 2-19-9500/62 p 15.2). Hagita asja lahendamisel on kohtul asjaolude väljaselgitamiseks kõrgendatud selgitamiskohustus ning samas õigus nõuda omal algatusel isikutelt teabe esitamist ja tõendite kättesaadavaks tegemist (vt Riigikohtu 9. märtsi 2022. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-9543/48, p 18). Uurimispõhimõte ei võta aga pooltelt täielikult lahendi tegemiseks vajalike asjaolude esitamise ja tõendamise kohustust - üksnes kohtu roll tõendite kogumisel on aktiivsem kui hagimenetluses. Kui asjaolud jäävad hagita menetluses ka kohtu aktiivsest rollist hoolimata tõendamata, tuleb otsustada, kes nimetatud riski kannab (RKTKm 3-2-1-186-15, p 13).
Tsiviilasi nr 2-22-16732
36.Kohus on palunud avaldajal tuua selgelt välja kõik faktid ja tõendid, mille alusel saaks kohus leida, kahjulik mõjutus tema eriomandi esemele lähtus kaasomandi osast (vt 27.06.2024. a kiri p 24 viimane lõik, dtl 383). Avaldaja on tuginenud asjaolule, et vesi voolas mööda seina alla ning kogunes põrandale ning tekitas S.L-i poolt asjatundja arvamuses fikseeritud kahjud. Täiendavalt on avaldaja, viidates S.L-i asjatundja arvamusele, selgitanud, et veeleke on toimunud läbi esiku ja vannitoa lae ja seina vuugi.
37.S.L-i asjatundja arvamuses on punkti G all märgitud, et: „Kevadel 2022 (täpne aeg teadmata, kuna korteri nr H valdaja ei viibinud kodus) toimus korterisse nr H veeleke läbi koridori ka vannitoa lae ja seina liitkohtade, mis kahjustas oluliselt korteri nr H viimistlust koridori ja vannitoa lagedel ja seintel (fotod 1, 2, 3, 4) ja kogu korteri põrandatel (fotod 5, 6, 7). Lekked on toimunud laepaneeli ja seinapaneeli lekkekohalt, lekked ei ole toimunud püstikutest“ (dtl 193) ning et „Vee lekked korterisse H on toimunud läbi esiku ja vannitoa lae ja seina vuugi. Püstikute kaudu läbijooks toimunud ei ole“ (dtl 199).
38.Korteriühistu on esitanud dokumentaalse tõendina teise asjatundja, V.J arvamuse, mille kohaselt: “S.L-i arvamuses puudub allikakriitiline analüüs vee sattumisest korter H sisepindaladele, nt kuidas seletada asjaolu, et S.L-i arvamuse fotodel 1 ja 2 on tuvastatud kollased laigud kahe korteri vahelisel seinal, millise taga ja kohal on toad, mitte köögid või pesuruumid või WC-d , samuti ukse silluse kohal. Viimasel juhul oleks töö xxx autoril paikvaatluse ajal olnud lihtne freesida korteri ukse kipskartongist viimistluse alusesse ringfreesiga ava ning tuvastada kas märgumine on toimunud ülevalt poolt. Praegusel juhul ei ole üheselt võimalik väita, et S.L-i arvamuse fotodel 1 ja 2 on ülemistelt korrustelt tunginud vesi ja mitte korter X igapäevase kasutuse käigus tekkinud määrdumine” (p 3.4, dtl 487).
39.Mõlemad asjatundjad olid samal arvamusel, et püstakutest, kus asuvad kaasomandi esemeks olevad tehnosüsteemid, lekkeid ei olnud, seega saab välistada, et kaasomandi esemeks olevates tehnosüsteemidest oleks leke tekkinud. Samuti välistasid asjatundjad lekkepõhjuse katuselt (dtl 836, 840).
40.Asjatundjad olid erineval arvamusel, kas vesi võis voolata käesoleval juhul korterisse esiku seina ja lae liitekohast ehk korteriväliselt (S.L-i arvamuse fotod 1 ja 2, esitatud parema kvaliteediga dtl 404-405). S.L arvas, et vesi on tulnud seina ja lae liitekohast ning V.J, et S.Li asjatundja arvamuses toodud fotode pealt ja järeldustest seda ei saa öelda. Kuivõrd asjas esitatud kaks asjatundjate arvamust olid osaliselt vasturääkivad, kuulas kohus asjatundjad tunnistajatena vastastamise teel üle (TsMS § 263 lg 2; al dtl 829). Kohtu hinnangul S.L-i asjatundja arvamuses toodu, sh toimikusse esitatud fotode ning tunnistajana antud ütluste alusel kogumis teiste tõenditega ei saa jõuda järeldusele, et avaldaja korteris avalduse alusena toodud kahjustused tekkisid kaasomandi esemest järgmistel põhjendustel:
40.1.Kohus tuvastas eelnevalt, et ülemistes korterites kahjujuhtumeid, mis oleks saanud põhjustada kahju avaldaja korterile, aset ei ole leidnud (põhjenduste punktid, milles kohus kontrollis avaldaja nõuet puudutatud isiku II vastu). Asjaolusid (v.a puudutatud isiku II osas, mida kohus on eelnevalt hinnanud), et teistes korterites oleks olnud kahjujuhtumeid, millest oleks võinud avaldaja korteris kahju tekkida, avaldaja kohtu ette toonud pole.
40.2.S.L-i asjatundja arvamusest ja tunnistajana ütlustest nähtub, et S.L tugines enda asjatundja arvamuses suures osas tellija (avaldaja) antud selgitustele. Asjatundja arvamuse objektina (punkt A) on määratletud ülemistelt korrustelt veelekked ning asjatundja arvamuse küsimustena (punkt E) on märgitud ülesandena fikseerida korteris X ülemistest korrustelt tulenevad vee läbijooksud. Eeltoodust nähtub, et asjatundja lähtus arvamuse andmisel sellest, et vesi on tulnud korterist väljast, st ülemistelt korrustelt ega ole seetõttu fikseerinud kohapealset olukorda ega tuvastanud jälgitavalt, mis võiks olla veejälgede ja -kahjustuste tekkimise tegelikud põhjused.
Tsiviilasi nr 2-22-16732
40.3.Käesoleval juhul on oluline tuvastada, kas vedeliku voolujäljed on lähtunud korterist väljast või korterist seest. Üksnes vedeliku voolujälgede olemasolust seinal ei saa tuletada, et see on kaasomandi esemest tulenev. S.L selgitas istungil, et ta järeldas esiku seinte ja lae veekahjustusi sellest, et seintel olid iseloomulikud nired ja seina ja lae liitekohad olid kollased (dtl 829). Kohtule fotodest 1 ja 2 liitekohtade kollasust ei nähtu. Seina ja lae liitkohtadest on pildina esitatud üksnes foto 2. Rohkem fotosid liitekohtadest asjatundja arvamusele lisatud pole ega toimikusse ei esitatud. Foto 1 on sama vasak sein altpoolt (S.L-i ütlused, dtl 829). V.J on enda asjatundja arvamuses selgitanud, et fotodelt 1 ja 2 ei ole võimalik väita, et nendel on kujutatud ülemistelt korrustelt (s.o korterist väljast) tunginud vesi ning mitte korteri igapäevase kasutuse käigus tekkinud määrdumine (p 3.4, dtl 487). Kohus nõustub, et fotol 1 (dtl 404) on küll laigud mööda seina, kuid ei ole võimalik kindlaks teha, millest need on tekkinud ja kas see lähtus korterist seest või väljast (sh võimalikult kaasomandi esemest). Fotolt 1 on näha seina määrdumine, sh on parempoolsel pildiosal sein üleni kollane ning vasakpoolsel osal on valge-kollase säbruline, kuid fotoga ei ole fikseeritud seina täies ulatuses ega ole jäädvustatud ka seina ja lae liitekohtasid. S.L selgitas vastuseks küsimusele plekkide osas, et „Vesi haarab kaasa erinevaid osakesi, mis on seina sees ja kus on suuremad plekid, sinna on vesi suuremas koguses pidama jäänud ja ära kuivanud ehk pruunid plekid on soolad ja mineraalid“ (dtl 832). Fotolt 1 ei nähtu kohtule, et plekid oleks tumedamad, vaid vastupidi heledamad. Foto 1 paremalt küljelt on näha, et sein on ühtlaselt kollane ning näeb välja määrdunud. Seega ei ole võimalik fotolt nr 1 tuvastada, millest on määrdumine tekkinud. Fotolt 2 on näha ukse kohal oleva silluse alumisel küljel veejooksu jälgi ja ka selle alla jääval seinal veejooksujälg, kuid ei ole näha seina ja lae liitekohtade kollasust. Fotol 2 paistab ülemine silluse osa ja uksest sisse tulles sillusest edasi jääv vasakpoolne seinaosa ilma vedeliku voolujälgedeta. Vedeliku voolamise osas selgitas S.L , et vesi tuli valgete joonte pealt ning et kui oleks pragu, oleks väga selge, aga vesi võib tulla ka nii, et pragu ei ole (dtl 831). Eeltoodust saab kohus aru, et S.L pragu ei tuvastanud ja leidis, et vee tulemist korterist väljas järeldas ta kollaste liitekohtade järgi, mida aga fotodel jäädvustatud ei ole, mistõttu ei saa ka kohus sellest lähtuda.
40.4.Foto 2 osas märkis V.J, et: „Küsimus on selles, kust on vesi sattunud selle uksesilluse välisnurka, kus on kaks tumedamat laiku. Visuaalselt on rakse kindlaks teha. Kui ta on ülevalt tulnud, siis oleks ta saanud tilkuda uksesillust moodustava kipsplaadi varjatud pinnale ja seal välja tulla. Selleks oleks tulnud auk sisse lõigata ja vaadata, mis viimistluse varjatud küljel on. Teine variant kui ta valgub ülevalt alla, siis välimine serv on see, kus moodustub tilk ja kui seal ei ole mingisugust veenina, siis ta voolab mööda horisontaalpinda. Sellest määrdunud kohast edasi vaadates seinapind on pigem puhas. Me ei tea, mis ja millal seal korteris juhtunud on. On näha tumedam värvitriip. Kas seal on midagi parandatud, ei tea. Voolujälg läheb üle viimistluse. Selline värvide tonaalsuse erinevus tekib siis kui juba kuivanud värv uuesti üle värvitakse. Nende päritolu tuvastamiseks (kollased plekid seinal) oleks olnud vaja auk seina teha ja vaadata, kas ta tuleb ülevaltpoolt“ (dtl 830). Eeltoodust järeldab kohus, et tõsikindla järelduse tegemiseks, kas vesi tuli korterist väljast konstruktsioonidest, oleks pidanud tegema augu sillusesse. Vaidlust pole, et S.L ei teinud auku sillusesse, et teha kindlaks, kas vesi võis olla pärit korterist väljast. Vastuseks V.J selgitustele, et see oleks olnud ainus viis, kuidas seda kindlaks teha, selgitas ta, et ta arvab, et see sillus on betoonist, mitte kipsist, mistõttu ei saanud seda avada (dtl 831). Asjaolu, kas sillus oli kipsist või betoonist, ei ole kumbki asjatundja tuvastanud. Asjatundja arvamuses on S.L märkinud, et „Konstruktsioonide avamisi ei tehtud, kuna selleks puudus otsene vajadus“ (punkt F).
40.5.S.L selgitas vastuseks küsimusele „Mis ulatuses oli esiku seinad kahjustatud“ järgmist: „Pigem olid laest ja peaaegu põrandani. Lae ja seina nurgast on läbi tulnud ja allapoole on valgunud. Ei olnud ainult lae nurgas“ ning seejärel, et „Läbivool oli toimunud
Tsiviilasi nr 2-22-16732 pigem vasakpoolse seina ja lae ühendusjoonelt“ ning seejärel, et „Oli tulnud veidi ebatüüpilisest kohast vasakult poolt seina ja lae nurgast“ (dtl 830). Eeltoodud selgitused olid vastuolulised, st asjatundja märkis kord, et tuvastas vee läbivoolu nurgast ja seejärel, et seina ja lae ühendusjoonelt. Kohtu hinnangul nurgast tulnud vesi ei saaks tekitada voolujälgi kogu vasakpoolse seina ulatuses (nagu on fotol 1).
40.6.V.J selgitas tunnistajana, et: „Tüüpselt kui ülevalt midagi konstruktsiooni vahele satub, siis värvikelme hakkab veidikene mullitama. Sellel pildil kelme lahti tulekut ei ole. Pigem on näha määrdunud triibud värvikatte pinnal“ (dtl 830). S.L selgitas, et mullitamine sõltub värvitüübist (dtl 831), kuid selgitas, et ei ole tuvastanud värvitüüpi, mille alusel järeldada, et mullitamist ei oleks pidanud esinema (dtl 831).
40.7.V.J selgitas, et on näinud sarnaseid kahjustusi, kui šampusepudel lahti lasti toas (dtl 830) ning selgitanud, et korteri esikus on pigem kasutusjäljed ning ta välistaks vee valgumise (dtl 839) ning et „Selle seina kahjustuse ulatus ei viita sellisele vee hulgale, mis kahjustaks kogu korteri põrandat. Pidasin tõenäolisemaks külmikust tekkinud leket“ (dtl 838). V.J selgitas, hilisemalt, et foto 2 kahjustus võiks tekkida nt, kui minnakse vastu nt kergelt lumise suusaga või põhimõtteliselt ka siis, kui visatakse pesukausiga määrdunud vett lakke (dtl 839). S.L on samuti selgitanud vastuseks puudutatud isiku II küsimusele, et sellised plekid nagu fotol nr 1 ja 2 võivad tekkida kui visata nt kohvivett seinale (dtl 832).
40.8.S.L-i asjatundja arvamuses on märgitud objekti kirjelduse (punkt G) all, et veeleke toimus läbi koridori ka vannitoa lae ja seina liitkohtade ning ka vastuse all on märgitud, et „Vee lekked korterisse H on toimunud läbi esiku ja vannitoa lae ja seina vuugi“. Istungil tunnistajana selgitas asjatundja, et parempoolsel (vannitoapoolsel) seinal ei olnud kahjustusi ning et vannitoas olid veejäljed uksepiidal, millel vee jooksmist väitis asjatundjale avaldaja (dtl 830, 834). Vannitoa osas küsimusele, kas vannitoa uksepiidal olev mustus võib olla olmemustus vastas S.L jaatavalt, selgitades, et kui vesi (väidetavalt) jooksis, siis pesi osa maha ja tõmbas triibud ning et kollaseks muutumine on olnud korteri valdaja väide, mh et enne oli ilus valge (dtl 834). Eeltoodust saab järeldada, et vannitoa laest ja seintest veeleket pole tegelikkuses S.L-i poolt fikseeritud ega tuvastatud, kuigi asjatundja arvamuses sellele viidati. See samuti kinnitab, et S.L lähtus asjatundja arvamuse tegemisel peamiselt tellija (avaldaja) selgitustest, mitte tegelikust olukorrast.
40.9.V.J selgitas võimalike lekete kohta ülemiselt korruselt: „Kui eeldada, et leke oli nt teisel korrusel pesuruumis mingi seade või nt tõstetud põrandaga dušialus, siis kui oleks valgunud korteri põranda alla ja teisel korrusel põrandal ei oleks kahjustusi, sest seal oli remont tegemata (vannitoa põrand vene ajal tsementsegu), foto 6, siis isegi kui ta voolaks teise korteri viimistluskihi alt ja laepaneeli pealt, siis enne tekiks niiskusejälg lakke niiskusallika kohale lähemal kui kaugemal. Siis peaks olema näha läbivalgumise jälg korteri nr H ripplae taga vannitoas“ (dtl 839). Küsimusele, mis on võimalus, millest esikus veeleke võis tekkida, vastas V.J, et praegusel juhul ei oska tema põhjendada, kuidas oleks saanud kõrgemate korruste leke esimese korruse esikusse ja vannituppa, sest kui vesi oleks tulnud ülevalt, oleks seina- ja laeliited olnud ka märjad ja märgumise jäljed näha vannitoa laes, kuid praegusel juhul selliseid asjaolusid aga ei olnud (dtl 840). S.L selgitas, et ta ei tuvastanud vannitoa ripplae tagant kahjustusi (dtl 836) ning et „Ei tuvastanud vannitoas uut sisenemiskohta. Klient väitis, et voolujäljed, aga kus see vesi tuli, ei oska öelda. Võis ka ämber vett minna vannitoas ümber“ (dtl 835). Seega ei tuvastanud vannitoa piires leket väljaspoolt korterit kumbki asjatundja, kuigi see oleks V.J selgituste järgi esimene koht, kust ülemise korruse vannitoa veeõnnetuste puhul leke tekiks. Muid asjaolusid või viiteid, et vannitoas oleks toimunud veeleke korterist välise mõjutuse tulemusel, kohtu ette toodud pole.
Tsiviilasi nr 2-22-16732
40.10.Plaatpõranda kahjustumine on samuti asjatundja arvamuses fikseeritud üksnes ühe fotoga (foto 5), millest pole võimalik teha järeldust, et see pragu oli veekahjustusest ning et plaatpõrand oli lahti. V.J selgitas, et: „On näha pragu, aga prao alguse koht on vale. Oleks ta mingisugusest niiskusdeformatsioonist, siis oleks ta hakanud seina sisenurgast väljapoole liikuma. Väljapoolt sissepoole viitab pigem mehaanilisele kahjustusele“ (dtl 837). S.L selgitas, et ta kontrollis lahtiolekut koputamisega (dtl 835), kuid seda asjatundja arvamuses fikseeritud pole. V.J selgitas, et saaks fikseerida nt selliselt, et golfi või pinksipalliga põrgatada vastu plaate ja filmida, mis plaadid lahti on (dtl 838). Seda käesoleval juhul tehtud pole. Samuti pole fotodelt nähtav ega ka muude vahenditega fikseeritud plaatpõranda ebatasasust, mis põranda lahtioleku puhul oleks V.J sõnul eeldatav (dtl 838). Eeltoodust tulenevalt ei saa kohus tuvastada, et plaatpõrand oleks saanud veekahjustusi.
40.11.Esiku parketi osas märkis asjatundja S.L kahjustuse põhjuse osas: „Koridorist, kust vesi hakkas voolama, voolas kogu parketile“ (dtl 836). Esiku parketi kahjustuste osas on asjatundja S.L-i asjatundja arvamuses üksnes kaks fotot (fotod 6 ja 7), mille põhjal ei ole võimalik tuvastada kahjustute ulatust köögis ja elutoas ning millest need tekkida võisid. Istungil selgitas S.L , et tegi fotosid põrandast rohkem, edastades need kohtule (dtl 819-823, dtl 841-857). Kohtu hinnangul ei ole ka täiendavatest fotodest võimalik tuvastada, mis ulatuses (st kas ka elutoas ja mis ulatuses täpselt elutoas) parkettpõrand kahjustatud oli. V.J leidis, et parketi kahjustuste tõenäolisem põhjus on külmiku sulatusvee leke (mille asukoht fikseeritud fotol 3), selgitades seda ka tunnistajana, kuid märkides, et terve elutoa parkett arvatavasti külmiku lekkest kahjustatud ei saaks (dtl 838). Samas ei ole esitatud tõenditest võimalik tõsikindlalt tuvastada, kui suures ulatuses oli parkett kahjustatud. V.J on ka enda asjatundja arvamuse p-s 3.7 märkinud, et: „Olukorras, kus vesi valgus väidetavalt korterite vahelise seina poolt (esikust) peaks enim olema kahjustatud vahetult keraamiliste plaatide ja parketi ülemineku piirkonna parkett“. S.L-i poolt täiendavalt esitatud fotost esiku ja köögi põranda üleminekukohast nähtub, et parkett ei olnud eriliselt kahjustatud plaatide ja parketi ülemineku piirkonnas (dtl 821-822), millest saab V.J hinnangul järeldada, et vesi ei tulnud parketile esikust (dtl 838). Seega ei ole parkettpõranda kahjustumine köögis ja elutoas terves ulatuses võimaliku esiku veelekke tõttu ka veenvalt kohtu ette toodud.
41.Kokkuvõtvalt oli S.L-i asjatundja arvamus lühisõnaline, järeldav ning üksikute fotodega kahjustustest (sh nende ulatusest). Tervikuna ei olnud tehtud järeldused veenvad, sh ei olnud fikseeritud fotode vaatesuundasid, esitatud korteri plaani, kasutanud vajalikke meetmeid kahjustuste fikseerimiseks ja allika tuvastamiseks (värvitüübi kindlakstegemine, augu tegemine välisukse kohal olevasse sillusesse, plaatpõranda kahjustuste (lahtitulemise) fikseerimine videoga vm, parkettpõranda kahjustuste ulatuse fikseerimine selliselt, et oleks arusaadav, mis kohast pilt on tehtud) ega tutvutud olukorraga ülemistel korrustel (mis ka asjatundja enda sõnul oleks olnud vajalik läbijooksu allika kindlakstegemiseks, dtl 831). Kohus selgitas nii selgituskirjades kui ka 06.12.2024. a istungil asjatundja arvamusega seonduvaid küsitavusi, sh selgitades, et kõik fotod, mis poole hinnangul võivad olla asja lahendamiseks olulised, tuleb esitada kohtule (protokoll al 02:29:40). Asjatundjate kui tunnistajate ülekuulamisel ei veennud S.L-i selgitused kohut sellest, et asjatundja on jõudnud põhjendatult veendumusele, et fikseeritud kahjustused on lähtunud mõjutusest, mis tulenesid korterist väljas olevatest konstruktsioonidest ehk võimalikult kaasomandi eseme osast.
42.Täiendavalt on avaldaja esialgses avalduses väitnud, et ta avastas 02.05.2022 korteri vannitoa ja esiku lae ja seintega liitekohtadest alla voolanud vee jälgi ning et 10 päeva pärast reisilt naastes tuvastas ta vee kogunemise põrandale ja imbumise põrandavaipadesse ning et parkett oli tursunud, plaadid lahti, parkett läbiligunenud (03.04.2023. a avalduse p 1.3, dtl 174). Eeltoodud selgitusest ei ole eluliselt usutav, et 02.05.2022 korteris avaldaja muid veekahjustusi ei märganud peale veejälgede liitekohtadest. Arvestades kahjustusi, millele
Tsiviilasi nr 2-22-16732 avaldaja tugineb, sh terve korteri põranda kahjustumist ja ka vaipade märgumist, oleks need pidanud olema märgatavad enne reisile minemist. Samuti ei ole eluliselt usutav, et isik, olles märganud enda korteris vee voolamist seintelt, läheks reisile ning jätaks tegemata või korraldamata toimingud, et tekkinud kahju vähendada või fikseerida (nt pilte või videosi teha). Tunnistaja I. T, kes hoidis avaldaja kassi, kui avaldaja oli reisil ning viibis sel ajal korteriomandis igapäevaselt seetõttu, selgitas, et ta ei täheldanud avaldaja korteris veekahjustusi (dtl 623-624). S.L , kes käis kahjustusi üle vaatamas, tõdes, et leke võis olla ka määratlemata aja, sh mitu aastat varasem (dtl 830). Avaldaja on selgitanud, et ei taotle kahju hüvitamist varasemalt tekkinud veekahju eest, vaid üksnes 2022. a aprillis-mais toimunud veelekke eest. Avaldaja on selgitanud, et käis viimati korteris enne 2022. a maid 1-1,5 kuud enne (dtl 502). Asjaolusid või tõendeid, et veekahjustusi oleks korteris ilmnenud varasemalt, kohtu ette toodud pole. Tunnistaja I. T selgitas, et avaldaja oli talle helistanud ebakaines olekus umbes päev või kaks pärast seda, kui ta võtmed tagastas, et kes hakkab talle maksma (dtl 625). See on samuti vastuoluline, et kui avaldaja avastas veekahju enne reisile minekut, siis mis põhjusel asus avaldaja pärast reisi I. Ti veekahjude tekkimises süüdistama, samal ajal kui I. T kinnitas, et tema korteris veekahjusid ei näinud. Kohtu hinnangul on seega avaldaja selgitused kahju avastamisest ning kahju tekkimisest eluliselt ebausutavad ega ole kooskõlas asjas kogutud teiste tõenditega.
43.Üksnes veevoolujälgedest seintel ja uksesillusel ning muudest veekahjustustest korteris ei saa järeldada, et vesi lähtus kaasomandi esemest ning tekitas avalduses viidatud kahjud. Korteriühistu (ja selle kaudu teised korteriomanikud) ei vastuta igasuguse veekahju eest, mis korteris on tekkinud. Avaldaja peab kohtusse pöördudes suutma tõendada, et kahju põhjustanud mõjutus on lähtunud kaasomandi esemest. Avaldaja seda käesoleval juhul kohtu hinnangul teinud ei ole. Kuivõrd avaldaja peab tõendama, et kahjulik mõjutus on lähtunud kaasomandi esemest, kannab selle tõendamatuse riski avaldaja. Olukorras, kus avaldaja seda ei tõenda, ei ole vajalik, et puudutatud isikud tõendaksid vastupidist, st et kahjustus tekkis avaldaja korteri eriomandi piirest ja millest on veekahjustused korteris tekkinud. Samas on mõlemad asjatundjad pidanud võimalikuks, et avaldaja viidatud jäljed seintel võivad tekkida ka korterisisestest mõjutustest ning ka teiste kahjustuste osas leidis V.J, et need võivad olla tekkinud korterisisestest mõjutustest.
44.Kuivõrd avaldaja ei ole kohtu hinnangu tõendanud kahju hüvitamise nõude esimest eeldust korteriühistu vastu, ei kontrolli kohus teiste eelduste täidetavust, sh ei tuvasta eeldustega seonduvaid asjaolusid ega anna hinnanguid asjaolude tõendamiseks esitatud ja kogutud tõendite osas.
45.Kuivõrd kohus ei pidanud põhjendatuks kahju hüvitamise nõuet puudutatud isikute vastu, ei ole põhjendatud ka avaldaja nõue asjatundja arvamuse tasu kui kahju kindlakstegemise kulu hüvitamiseks (VÕS § 128 lg 3) ega ka viivisenõue (VÕS § 113 lg 1).
46.Kohtu määruse peale avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta võib esitada määruskaebuse (TsMS § 617 lg 1). Kohtu määrus avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta jõustub ja kuulub täitmisele, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata või menetlusse võtmata (TsMS § 617 lg 2).
47.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid
Tsiviilasi nr 2-22-16732 arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi (TsMS § 172 lg 1). Olukorras, kus avaldaja on esitanud rahalise kahju hüvitamise nõude puudutatud isikute vastu, tuleb avaldajal kanda enda ja teiste menetlusosaliste menetluskulud, kui nõuded jäävad rahuldamata. Ka loobutud nõude osas jäävad menetluskulud avaldaja kanda. Riigikohus on leidnud, et hagist osaliselt loobumise korral on kulujaotus otstarbekas määrata asja lõpplahendis, kulusid ei pea loobumise vastuvõtmisel jaotama enne põhimenetluse lõppemist (RKTKm 3-2-1-80-13, p 66). Eeltoodust tulenevalt jätab kohus maakohtu menetluskulud avaldaja kanda. Kohus hindab kulude vajalikkust ja põhjendatust eraldi.
48.Kohus määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras (TsMS § 174 lg 4). Kohus selgitab etteruttavalt (kuivõrd kohus on vahetult enne lahendi tegemist menetluskulude nimekirjadega tutvunud), et puudutatud isiku II menetluskulude nimekirjas on hetkeseisuga ebatäpsuseid, sh toimingu „Vastuse avalduse 09.08.24.a koostamine kohtule“ ajakulu ja maksumus ei vasta üksteisele, puudutatud isiku II tabelis toodud summade kokkuliitmisel on tulemuseks oluliselt erinev summa kui puudutatud isiku II märgitud 7912,50 eurot. Seega ei ole selgust, millises ulatuses kulude hüvitamist puudutatud isik II soovib, mistõttu on vajalik määrata puudutatud isikule II tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks menetluskulude nimekirja osas. Kohus määrab tähtaja pärast käesoleva määruse jõustumist (sh võimaliku kaebemenetluse läbimist). Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause). Kohtunik Maarja-Liis Lall (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.