Võlaõigus › Võõrandamislepingud

alusel tasuma igakuiste maksetena 5.-ks kuupäevaks, esimese maksega 05.09.2016 summas 52,02 eurot ning viimase osamaksega 05.08.2020 summas 39,20 eurot. Pooled leppisid kokku intressimääras 23,90% aastas. Kostja tasus lepingu maksegraafikus märgitud osamakseid kuni 05.12.2016. AS A ütles lepingu üles 03.03.2017; 2) kostja ja OÜ M T B vahel 09.08.2016 järelmaksuga müügileping nr 1062869, milles kostja kinnitas, et oli teadlik, et OÜ M T B on kõik lepingust ning selle alusel sõlmitavatest osamaksetega tasumise müügilepingutest tulenevad nõuded kostja vastu loovutanud AS-ile L F . eritingimuste kohaselt leppisid pooled kokku ostetavas kaubas ning osamakestega tasumise tingimustes. Kostja kohustus vastavalt Lepingu Maksegraafiku alusel tasuma igakuiste maksetena 15.-ks kuupäevaks, esimese maksega 15.09.2016 summas 8,05 eurot ning viimase osamaksega 15.04.2018 summas 10,95 eurot. Pooled leppisid kokku intressimääras 21,90%. Kostja tasus maksegraafikus märgitud osamakseid kuni 15.11.2016. OÜ M T B ütles lepingu üles 03.03.2017. 16.03.2017 loovutas AS L F oma nõuded hagejale. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE062200221059223099 Swedbankis, arveldusarvele nr EE571010220229377229 SEB Pangas, arveldusarvele nr EE513300333522160001 või arveldusarvele nr EE221700017003510302 Luminor Bank. Maksekorralduse selgituse reale tuleb märkida selgelt ja arusaadavalt: Harju Maakohus, tsiviilasja number, milles kautsjoni tasutakse ja isiku nimi, kelle eest kautsjon tasuti. Maksedokument kautsjoni tasumise kohta või maksedokumendil olevad kõik andmed selle elektrooniliseks kontrollimiseks tuleb esitada kohtule. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv kogusummas 250 eurot ja lepingulise esindaja kulud 350 eurot. Kohus peab põhjendatuks riigilõivu väljamõistmist kostjalt summas 250 eurot ning juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 lepingulise esindaja kulud summas 150 eurot. Seoses lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja

vajalikkusega märgib kohus, et hageja sõlmib laenulepinguid oma majandus- ja kutsetegevuses ning neist tulenevate hagide koostamine ei nõua märkimisväärset ajakulu. Vastava kulu vajalikkust ja põhjendatust ei tule hinnata ainult menetlusdokumendi pikkuse põhjal, vaid arvesse saab võtta ka seda, kui suures ulatuses on hagejal võimalik kasutada samu dokumendipõhjasid ja väited korduvalt. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Atonen Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.