OÜ Pinnuks hagi OÜ Oerzen vastu võla ja viivise väljamõistmiseks Kaja rahuldamata jätmine
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 17. oktoobri 2018 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Oerzen määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja: OÜ Oerzen (registrikood 12092541), esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv Vastustaja: OÜ Pinnuks (registrikood 12092541), esindaja vandeadvokaat Kalju Kutsar
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 17. oktoobri 2018 määrus muutmata.
2.Jätta OÜ Oerzen määruskaebus rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
3.Jätta menetluskulud OÜ Oerzen kanda.
Edasikaebamise kord
OÜ-l Oerzen on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab
kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OÜ Pinnuks (hageja) esitas OÜ Oerzen (kostja) vastu hagi võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 2381,56 eurot ning viivis ajavahemiku 10.04.2018 kuni 25.05.2018 eest 547,76 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Maakohus luges hagi ja kirjaliku vastuse nõude kostjale kätte toimetatuks 09.07.2018, TsMS § 3111 lg 1 p 1 kohaselt. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Maakohus tegi tagaseljaotsuse, milles rahuldas hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 2929,32 eurot. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 275 eurot.
3.Kostja esitas tagaseljaotsuse peale kaja, milles palus tagaseljaotsus tühistada ning asjas menetlus taastada. Kostja palus peatada täitemenetlus täiteasjas nr 186/2018/785. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Kostja on seisukohal, et kohus ei võinud tagaseljaotsust teha, kuivõrd hageja ei ole tõendanud võlgnevuse tekkimist. Hageja märkis, et on hagiavaldusega esitanud tõendi kostjale esitatud arvest, kuid seda arvet ei ole hagiavalduse juurde lisatud, kuna tegelikkuses sellist arvet kostjale esitatud ei ole. Hageja väited selle kohta, et kostja võlgneb talle 2381,56 eurot, on paljasõnalised ja tõendamata. Õiguslikult on tõendamata ka viivise arvestus ajavahemiku 10.04.2018 – 25.05.2018 eest, kuivõrd hageja tõenditest ei selgu maksetähtaeg, mille järgi viivist arvestada.
4.Hageja palus jätta kaja rahuldamata. Kostja kajast ei nähtu, et hagile vastamata jätmiseks oleks olnud mõjuv põhjus (TsMS § 415 lg 1). Hageja hinnangul ei anna kostja väited alust menetluse taastamiseks. Kuna kostja hagile ei vastanud, siis tulenevalt TsMS § 407 lg 1 sätestatust tuleb hagiavalduses nimetatud asjaolud lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Kostja poolt kajas esitatud väited käsitlevad sisuliselt asjaoludele hinnangu andmist, mida ei saa pidada hagi õigusliku põhjendatuse vaidlustamiseks.
MAAKOHTU SEISUKOHT
5.Maakohus jättis kostja kaja maakohtu otsuse peale rahuldamata ja menetluse tsiviilasjas taastamata. Vaidlust ei ole selles, et kostja esindajale on hagivaldus koos sellele lisatud materjalidega kätte toimetatud 9. juulil 2018 (tl 41). Kostja ei ole hagile vastanud ega esitanud ka kajas mõjuvaid põhjuseid oma tegevusetuse (hagile vastamata jätmise) kohta. TsMS § 415 lg 1 teise lause kohaselt võib kaja esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (p 3). Tagaseljaotsuse tegemise eelduseks on hagi õiguslikult põhjendatus (TsMS § 407 lg 1 esimese lause). See tähendab, et hagiavalduses esitatud faktilised asjaolud, mida lg 1 teise lause alusel loetakse kostja poolt omaksvõetuks, peavad olema õiguslikult piisavad hageja nõude rahuldamiseks. Riigikohtu kohtumääruse nr 3-2-1-162-14 p 15 kohaselt saab hagi õigusliku põhjendatuse hindamisel lähtuda üksnes kostjale kättetoimetatud hagiavalduses toodud asjaoludest, mis loetakse TsMS § 407 lg 1 teise lause kohaselt kostja poolt omaks võetuks.
Hagivalduses märgitud faktilised asjaolud annavad alust eeldada hageja ja kostja vahel suulise müügilepingu olemasolu ning sellest tulenevalt on hagejal õigus nõuda müügilepingust tuleneva kohustuse täitmist, st tasu maksmist. Kuna kostja hagile ei vastanud, siis tulenevalt TsMS § 407 lg 1 sätestatust tuleb nimetatud asjaolud lugeda kostja poolt omaks võetuks. Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et käesoleval juhul ei esine mõjuvat põhjust kaja rahuldamiseks ja menetluse taastamiseks. Kostja on esitanud koos kajaga ka taotluse täitemenetluse täiteasjas nr 186/2018/785 peatamiseks. Kuna kohus jättis kaja rahuldamata ja menetluse taastamata, jättis kohus täitemenetluse peatamise taotluse tähelepanuta.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
6.Kostja (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada ning teha uus otsus, millega rahuldada kostja kaja, taotlus täitemenetluse peatamiseks ning taastada asjas menetlus. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Maakohus ei ole oma määruses piisavalt põhjendanud kaja rahuldamata jätmist ning on jätnud suures osas tähelepanuta kaebaja kajas esitatud põhjendused. Kohus ei ole oma määruses arvestanud kostja seisukohta osas, mis puudutab võlgnevuse sissenõudmist. Kuigi kostja selgitas vastuses hagiavaldusele, mis esitati koos kajaga, et poolte vahel ei ole müügilepingut sõlmitud, ei oleks saanud kohus isegi müügilepingu sõlmituse tuvastamisel mõista kostjalt välja 1984,63 eurot, kuna hageja ei ole tõendanud võlgnevuse tekkimist. Hageja väited võlgnevuse osas on paljasõnalised ehk ei ole õiguslikult põhjendatud.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
7.Hageja vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Määruskaebuses esitatud argumendid ei ole asjakohased. Kostja ei ole esitanud tõendit, millest nähtuks, et kostjal oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus või et ta ei oleks kätte saanud hagiavaldust ja selle lisasid. Kuna kostja ei vastanud hagile, on ta seega võtnud hagiavalduses esitatud faktilised väited omaks.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Määruskaebuses toodud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ega muutmiseks. Maakohtu määrus on põhjendatud ja seaduslik. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 659 ja § 654 lg 6).
9.TsMS § 415 lg 1 kohaselt võib kostja esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt;
3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kostja ei ole tuginenud kajas ega ka määruskaebuses väitele, et kostjal oleks olnud mõjuv põhjus hagile vastamata jätmiseks. Samuti ei ole kostja välja toonud asjaolusid, mis viitaks mõjuva põhjuse olemasolule.
10.Küll aga on kostja viidanud TsMS § 415 lg 1 p-le 3, et käesolevas asjas ei võinud tagaseljaotsust teha, kuna see ei olnud õiguslikult põhjendatud (TsMS § 407 lg 1). Kostja ainus väide, miks kaja tuleks rahuldada ja asjas menetlus taastada seisneb selles, et hageja ei ole tõendanud müügilepingu sõlmimist ja kostja vastu esitatud põhinõude ja viivise tekkimist. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus tagaseljaotsusega hagiavalduse rahuldada hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, ei ole tähtaegselt hagile vastanud. Ringkonnakohus selgitab, et mõiste „õiguslik põhjendatus“ TsMS § 407 lg 1 tähenduses ei tähenda, et hagiavalduses toodud väited peavad olema tõendatud. Vastupidi, õiguslik põhjendatus tähendab seda, et hagiavalduses esitatud faktilised asjaolud loetakse kostja poolt omaksvõetuks ning need peavad olema õiguslikult piisavad hageja nõude rahuldamiseks. Kohus saab seejuures arvestada üksnes hagiavalduses nimetatud faktiliste asjaoludega. Kohus lähtub sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna TsMS § 407 lg 1 teise lause kohaselt loetakse, et kostja on need omaks võtnud (Riigikohtu 30.01.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-187-14, p 13). Kohus ei saa tagaseljaotsuse tegemisel hinnata tõendeid, vaid peab lugema hagiavalduses esitatud faktilised asjaolud kostja poolt omaksvõetuks. Seega on väärad kostja väited, et tagaseljaotsusega hagi rahuldamiseks oleks tulnud hagejal hagiavalduses toodud väiteid tõendada. Hageja on hagiavaldusele küll lisanud ka tõendid oma nõude kohta, kuid kohus ei saanud ega pidanud neid sisuliselt analüüsima. Kuivõrd hagiavaldusest nähtub, et hageja esitas kostja vastu müügilepingust tuleneva nõude, siis on ringkonnakohtu hinnangul hagiavalduses toodud väited õiguslikult piisavad hageja nõude rahuldamiseks.
11.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud kostja kanda (TsMS § 171 lg 1).
Üllar Roostoja
Andra Pärsimägi
Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.