Osaühingu Rakvere Betoon hagi OÜ Ortunc Fikretbey (endine Meritus Infra OÜ) vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
3131,20 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Osaühing Rakvere Betoon (registrikood: 11929986; asukoht: Näpi tee 10m Näpi alevik, Sõmeru vald, Lääne-Viru maakond) Hageja lepinguline esindaja [email protected])
Erki
Casar
(e-post:
Kostja OÜ Ortunc Fikretbey (endine Meritus Infra OÜ) (registrikood: 12731045; asukoht: Rävala pst 8-241C, Tallinn; e-post: [email protected]) Kohtuistungi toimumise aeg
20. november 2018. a
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista OÜ-lt Ortunc Fikretbey Osaühingu Rakvere Betoon kasuks põhivõlgnevus 2131,20 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 1000 eurot.
4.Määrata Osaühingu Rakvere Betoon menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõista OÜ-lt Ortunc Fikretbey Osaühingu Rakvere Betoon kasuks välja 700 eurot.
5.Toimetada otsus kätte pooltele. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7). Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6).
Asjaolud ja menetluse käik
1.Osaühing Rakvere Betoon (edaspidi hageja) esitas 11.05.2018 Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale hagiavalduse Meritus Infra OÜ (praegune OÜ Ortunc Fikretbey, edaspidi kostja) vastu võla nõudes. 11.05.2018 määrusega jäeti hagi Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas menetlusse võtmata ning edastati tööpiirkonna järgi menetlemiseks Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale. Hagiavalduse kohaselt pooled sõlmisid XX.XX.XXXX müügi raamlepingu, millega fikseeriti poolte vahelised õigused ja kohustused hagejalt tellitud kauba või teenuse müügiks. Hageja tegeleb kaubabetooni ja betoonelementide valmistamisega. Hageja müüs kostjale enda poolt valmistatud betoonisegu, mille kohta vormistati saatelehed. Saatelehtedel on märgitud kauba liik, maht, osutatud teenus ning need kõik on allkirjastatud kostja poolt. Müüdud betooni osas koostati ja edastati kostjale arved. Poolte vahel sõlmitud lepingu kohaselt on maksetähtajaks 28 päeva. Kuna kostja ei täitnud rahalisi kohustusi, edastas hageja esindaja kostjale 5.01.2018 ettepaneku rahaliste kohustuste täitmiseks. Ettepaneku edastamise hetkel oli rahaliste kohustuste suuruseks 4867,97 eurot. Hageja andis kostjale arvete tasumiseks või maksegraafiku sõlmimiseks täiendava tähtaja 10.01.2018. Samuti teavitas hageja kostjat, et kui rahalised kohustused täidetakse täiendava tähtaja jooksul, siis jääb viivise summaks üksnes 161,57 eurot. Kostja teatas, et kolmanda isiku tegevuse tõttu ei saa tasuda, kuid lubas, et kui saab rahad kätte, siis tasub. 6.02.2018 vastas kostja hageja päringule „loodan saada hiljemalt selle nädala lõpuks kõik asjad korda ning ehk ka rahad liikuma selle nädala jooksul.” 6.03.2018 teavitas hageja et kohaldab viivist, kui ei tasuta rahalist kohustust. 2.04.2018 hageja teatas, et nõukogu 29.03.2018 otsuse kohaselt, kui esitatud arved tasutakse hiljemalt 9.04.2018, siis täiendavat viivist ei esitata. Kostjal on tasumata arved kogusummas 2131,20 eurot (arve nr 2361 summas 799,20 eurot, arve nr 2380 summas 710,40 eurot, arve nr 2383 summas 532,80 eurot ja arve nr 2395 summas 88,80 eurot). Hageja on arvestanud viivist vastavalt lepingu p-le 2.3 määraga 0,5% päevas. Viivis 11.05.2018 seisuga hagi aluseks olevate arvete osas on 1402,28 eurot. Hageja märgib, et kostjale anti korduvalt uusi tähtaegasid ning hoiatati, et rikkumise korral nõuab hageja viivist. Eesmärgiga maksta vähem riigilõivu ning lootuses, et asi lahendatakse kompromissiga ei nõua hageja hetkel nn jooksvat viivist ja vähendab sissenõutavaks muutunud viivist 1000 euroni ning ei nõua hetkel viivist teiste arvete eest, mis tasuti samuti hilinemisega. Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõude 2131,20 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivise 1000 eurot.
2.Vastuses hagile kostja teatab, et ei vaidle vastu põhivõlgnevuse summa 2131,20 euro tasumisele. Kostja vaidleb vastu viivisenõudele summas 1000 eurot. Hageja poolt kostjale esitatud arvetel on viivisemääraks märgitud 0,05% päevas. Kostja nõustub, et poolte vahelises lepingus oli kokku lepitud viivisemääras 0,5% päevas, kuid leiab, et võlgnetava viivise arvutamisel tuleb lähtuda arvetel olevast viivisemäärast 0,05% päevas. Arvutades viivisesumma arvetel oleva viivisemäärata, tuleb viivise summa hagis nõutust oluliselt väiksem.
3.Hageja kostja seisukohaga ei nõustu. Võlausaldajal on õigus lepingus märgitud viivisemäära vähendada, mis ei võta võlausaldajalt õigust esitada olukorras, kus võlgnik ikkagi oma kohustusi ei täida, kohtusse hagi viivise nõudes, mis on arvestatud lepingus näidatud viivisemäära alusel. Poolte vahel puudus kokkulepe viivisemäära 0,05% päevas osas.
4.Äriregistrist nähtub, et alates 10.07.2018 on kostjal uus osanik ning juhatus on vahetunud alates 3.08.2018. 24.09.2018 toimunud kohtuistungile ei õnnestunud kostjale kohtukutset kätte toimetada. Kohtukutse 20.11.2018 toimunud kohtuistungile on kostjale kätte toimetatud avalikult. Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Hageja taotles tagaseljaotsuse tegemist.
Kohtu seisukoht, menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. TsMS § 413 lg 3 p 3 kohaselt kohus ei tee kostja kohtuistungile ilmumata jäämise korral tagaseljaotsust, kui kostja oli nõus asjas kirjaliku menetlusega või asja lahendamisega tema osavõtuta. Kuna kostja oli 16.07.2018 esitatud vastuses hagile nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses, ei tee kohus hageja taotlusel tagaseljaotsust, vaid lahendab asja sisuliselt.
6.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Asjaoludest nähtuvalt poolte vaheline leping vastab müügilepingu tunnustele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Põhinõudena nõuab hageja kostjalt müüdud kauba eest tasumist vastavalt esitatud arvetele nr 2361 summas 799,20 eurot, arve nr 2380 summas 710,40 eurot, arve nr 2383 summas 532,80 eurot ja arve nr 2395 summas 88,80 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja ei vaidle põhinõudele vastu. Seetõttu kohus rahuldab hageja põhinõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 2131,20 eurot. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Pooled vaidlevad selle üle, millist viivisemäära antud juhul kohaldada. Vaidlus puudub selles, et poolte vahel sõlmitud lepingu p 2.3 kohaselt tasumisega viivitamise korral oli viivise määraks 0,5% päevas (tl 7). Samas on hageja poolt kostjale esitatud arvetel märgitud viivisemääraks 0,05% päevas (14-17). Kohus nõustub hagejaga, et üksnes arvetel väiksema viivisemäära märkimine ei võta talt õigust nõuda viivist lepingus kokku lepitud määras. Hageja palub kostjalt välja mõista hagi esitamise aja (11.05.2018) seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 1000 eurot. Arve nr XXX summas 799,20 eurot ning arve nr XXX summas 710,40 eurot tasumisega viivitamise eest on hagejal õigus nõuda viivist alates 29.12.2017 kuni 11.05.2018 summas vastavalt 535,46 eurot ja 475,97 eurot; arve nr XXX summas 532,80 tasumisega viivitamise eest alates 2.01.2018 kuni 11.05.2018 summas 346,32 eurot; arve nr XXX summas 88,80 eurot tasumisega viivitamise eest alates 3.01.2018 kuni 11.05.2018 summas 57,28 eurot (viivisearvestused on tehtud viivisekalkulaatorit (http://www.viivisekalkulaator.ee/) kasutades). Kokku on hagejal õigus nõuda arvete tasumisega viivitamise eest viivist 1415,03 eurot. Arvestades hageja nõuet mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise summas 1000 eurot.
6.Arvestades hagi rahuldamist jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 300 eurot ning lepingulise esindaja kulu 400 eurot nelja tunni eest (hagiavalduse koostamine ja edastamine kokku 2 h, kostja vastusega tutvumine 0,5 h, hageja seisukoha koostamine ja edastamine 1 h, istungiks ettevalmistamine 0,5 h). Ühe tunni maksumus oli 100 eurot (summa ilma käibemaksuta). Riigilõivu on hageja tasunud seaduses sätestatud ulatuses. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja ajakulu ja tunnitasu on arvestades tsiviilasja keerukust ja mahtu põhjendatud ja vajalikud (TsMS § 175 lg 1). Eeltoodut arvestades määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 700 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.