2-18-7387/25 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

1.Osaühing Rakvere Betoon (edaspidi hageja) esitas 11.05.2018 Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale hagiavalduse Meritus Infra OÜ (praegune OÜ Ortunc Fikretbey, edaspidi kostja) vastu võla nõudes. 11.05.2018 määrusega jäeti hagi Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas menetlusse võtmata ning edastati tööpiirkonna järgi menetlemiseks Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale. Hagiavalduse kohaselt pooled sõlmisid XX.XX.XXXX müügi raamlepingu, millega fikseeriti poolte vahelised õigused ja kohustused hagejalt tellitud kauba või teenuse müügiks. Hageja tegeleb kaubabetooni ja betoonelementide valmistamisega. Hageja müüs kostjale enda poolt valmistatud betoonisegu, mille kohta vormistati saatelehed. Saatelehtedel on märgitud kauba liik, maht, osutatud teenus ning need kõik on allkirjastatud kostja poolt. Müüdud betooni osas koostati ja edastati kostjale arved. Poolte vahel sõlmitud lepingu kohaselt on maksetähtajaks 28 päeva. Kuna kostja ei täitnud rahalisi kohustusi, edastas hageja esindaja kostjale 5.01.2018 ettepaneku rahaliste kohustuste täitmiseks. Ettepaneku edastamise hetkel oli rahaliste kohustuste suuruseks 4867,97 eurot. Hageja andis kostjale arvete tasumiseks või maksegraafiku sõlmimiseks täiendava tähtaja 10.01.2018. Samuti teavitas hageja kostjat, et kui rahalised kohustused täidetakse täiendava tähtaja jooksul, siis jääb viivise summaks üksnes 161,57 eurot. Kostja teatas, et kolmanda isiku tegevuse tõttu ei saa tasuda, kuid lubas, et kui saab rahad kätte, siis tasub. 6.02.2018 vastas kostja hageja päringule „loodan saada hiljemalt selle nädala lõpuks kõik asjad korda ning ehk ka rahad liikuma selle nädala jooksul.” 6.03.2018 teavitas hageja et kohaldab viivist, kui ei tasuta rahalist kohustust. 2.04.2018 hageja teatas, et nõukogu 29.03.2018 otsuse kohaselt, kui esitatud arved tasutakse hiljemalt 9.04.2018, siis täiendavat viivist ei esitata. Kostjal on tasumata arved kogusummas 2131,20 eurot (arve nr 2361 summas 799,20 eurot, arve nr 2380 summas 710,40 eurot, arve nr 2383 summas 532,80 eurot ja arve nr 2395 summas 88,80 eurot). Hageja on arvestanud viivist vastavalt lepingu p-le 2.3 määraga 0,5% päevas. Viivis 11.05.2018 seisuga hagi aluseks olevate arvete osas on 1402,28 eurot. Hageja märgib, et kostjale anti korduvalt uusi tähtaegasid ning hoiatati, et rikkumise korral nõuab hageja viivist. Eesmärgiga maksta vähem riigilõivu ning lootuses, et asi lahendatakse kompromissiga ei nõua hageja hetkel nn jooksvat viivist ja vähendab sissenõutavaks muutunud viivist 1000 euroni ning ei nõua hetkel viivist teiste arvete eest, mis tasuti samuti hilinemisega. Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõude 2131,20 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivise 1000 eurot.

6.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Asjaoludest nähtuvalt poolte vaheline leping vastab müügilepingu tunnustele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Põhinõudena nõuab hageja kostjalt müüdud kauba eest tasumist vastavalt esitatud arvetele nr 2361 summas 799,20 eurot, arve nr 2380 summas 710,40 eurot, arve nr 2383 summas 532,80 eurot ja arve nr 2395 summas 88,80 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja ei vaidle põhinõudele vastu. Seetõttu kohus rahuldab hageja põhinõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 2131,20 eurot. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Pooled vaidlevad selle üle, millist viivisemäära antud juhul kohaldada. Vaidlus puudub selles, et poolte vahel sõlmitud lepingu p 2.3 kohaselt tasumisega viivitamise korral oli viivise määraks 0,5% päevas (tl 7). Samas on hageja poolt kostjale esitatud arvetel märgitud viivisemääraks 0,05% päevas (14-17). Kohus nõustub hagejaga, et üksnes arvetel väiksema viivisemäära märkimine ei võta talt õigust nõuda viivist lepingus kokku lepitud määras. Hageja palub kostjalt välja mõista hagi esitamise aja (11.05.2018) seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 1000 eurot. Arve nr XXX summas 799,20 eurot ning arve nr XXX summas 710,40 eurot tasumisega viivitamise eest on hagejal õigus nõuda viivist alates 29.12.2017 kuni 11.05.2018 summas vastavalt 535,46 eurot ja 475,97 eurot; arve nr XXX summas 532,80 tasumisega viivitamise eest alates 2.01.2018 kuni 11.05.2018 summas 346,32 eurot; arve nr XXX summas 88,80 eurot tasumisega viivitamise eest alates 3.01.2018 kuni 11.05.2018 summas 57,28 eurot (viivisearvestused on tehtud viivisekalkulaatorit (http://www.viivisekalkulaator.ee/) kasutades). Kokku on hagejal õigus nõuda arvete tasumisega viivitamise eest viivist 1415,03 eurot. Arvestades hageja nõuet mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise summas 1000 eurot.