Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Hageja ja kostja sõlmisid 01.09.2015 üürilepingu, millega hageja andis tasu eest kasutamiseks hagejale kuuluva eluruumi asukohaga xxx, üldpinnaga 38m2. Lepingu järgi oli kostja kohustatud hagejale tasuma üüri 300 eurot kuus ning hüvitama ruumide kasutamisega seotud kõrvalkulud vastavalt esitatud arvetele. Alates 2017. jaanuari kuus ei ole kostja oma kohustust üüri ning arveid tasuda täitnud. Üürilepingust tulenevatest kohustustest on tasumata üüri ja kõrvalkulude eest põhivõlgnevus kokku summas 4011,74 eurot. Hageja on 09.04.2018 kostjale avalduse üürilepingu ülesütlemise eest esitanud, kuna kostja ei ole tasunud võlgnevusi ja on üürilepingut rikkunud. Hageja on kostjale andnud aega eluruumide tagastamiseks 20. aprillini. Ülesütlemise avaldus on kostjale kätte toimetatud ja seega on üürileping poolte vahel lõppenud 13.04.2018. Kostja ei ole üüritud asja siiani tagastanud. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks võlgnevuse summas 4011,74 eurot ning viivise alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras. Kohustada kostjat vabastama hagejale eluruum asukohaga xxx. Menetluskulud palub hageja jätta täies ulatuses kostja kanda. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on palunud jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kohtutoimiku materjalidest nähtub, et hageja on käesoleva tsiviilasja menetluses tasunud kokku riigilõivu summas 475 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista ka õigusabikulud summas 680 eurot. Tulenevalt käesoleva tsiviilasja keerukusest ja esitatud materjalidest peab kohus hageja õigusabikulusid summas 680 eurot põhjendatuks. Kohus peab põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 475 eurot ja õigusabikulusid summas 680 eurot. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.