Võlaõigus

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus selgitab, et TsMS § 456 lg 3 kohaselt tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on lugenud kostjale hagimaterjalid kättetoimetatuks kooskõlas TsMS § 3141 lg-ga 3. Kostja hagiavaldusele vastanud ei ole. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalide ja tõenditega, leiab, et esialgne laenuandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning hagi on õiguslikult põhjendatud üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja VÕS §-s 94 sätestatud viivise ulatuses (Riigikohtu 24.11.2023.a otsus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 17-26). Kohus selgitab, et kohtul on kohustus omal algatusel kontrollida tarbijaõiguse teatavate sätete võimalikku rikkumist (Euroopa Kohtu otsus C-679/18 p 18, C-495/19 p 17). Hageja on toonud välja, et krediidiandja ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on esitanud kohtule kostja konto väljavõtte perioodi 01.01.2022 – 28.04.2022 kohta. Kostja pangakonto väljavõttest nähtuvalt olid kostjal mitmed kohustused teiste krediidiandjate ees ning kostja igakuine sissetulek oli ca 1000 eurot kuus. Rahvastikuregistrist nähtuvalt on kostjal lisaks kaks alaealist ülalpeetavat. Kohus asub seisukohale, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuivõrd kostja pangakonto väljavõttelt nähtub, et kostjal ei olnud võimekust laenu teenindada ning kostjal olid kohustused teiste krediidiandjate ees. Kohus arvestab kõik kostja tasumised põhivõla katteks ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 740,65 eurot (so 4331 – 3590,35). Muid tasusid kostja hagejale sel juhul ei võlgne. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

2

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.