Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Tele2 ja kostja sõlmisid 18.06.2014 Liitumislepingu, mille alusel Tele2 kohustus pakkuma kostjale sideteenust ning kostja kohustus tasuma saadudsideteenuse eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt. Tele2 ja Kostja sõlmisid 19.04.2014 Liitumislepingu, mille alusel Tele2 kohustus pakkuma kostjale sideteenust numbrile 56821013 ning kostja kohustus tasuma saadudsideteenuse eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt. Tele2 ja Kostja sõlmisid 26.09.2014 Liitumislepingu, mille alusel Tele2 kohustus pakkuma kostjale sideteenust ning kostja kohustus tasuma saadudsideteenuse eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt. Lepingute allkirjastamisega kinnitas Kostja, et ta on tutvunud lepingu tingimustega, Tele2 erakliendi teenuste kasutamise üldtingimustega ja privaatsuspoliitikaga, Tele2 interneti kasutamise tingimustega, Tele2 mõistliku kasutamise põhimõtetega ja Tele2 hinnakirjaga ning kohustus täitma Tingimused Vastavalt Tingimuste ple 3 kohustus Kostja tasuma arved sellel märgitud tähtajaks ja maksetega viivitamise korral on Kostja kohustatud tasuma viivist 0,05% iga viivitatud päeva eest. Tele2 esitas kostjale osutatud telekommunikatsiooniteenuse eest arveid, mille alusel kostja oli kohustatud tasuma arvel märgitud tähtajaks. Kostja ei tasunud arveid telekommunikatsiooniteenuse eest alates 01.09.2023 arvest ja viimase 01.02.2024 arve tasumise tähtaja seisuga oli kostja võlgnevus telekommunikatsiooniteenuse eest Tele2 ees summas 67,35 €. Summa 67,35 eurot sisaldab kasutatud Tele2 sideteenuseid summas 46,53 eurot, viiviseid 1,82 eurot, võlgnevuse meeldetuletuskirja saatmise tasu 4 eurot ja võlgnevuse teatist e-mailiga 15 eurot. Tingimuste p 3 alusel piirab Tele2 kliendi teenused, kui klient on tasumisega viivitanud üle 14 päeva. 01.09.2023 ja 01.10.2023 arve järgi kuutasu on 6 eurot terve kuu eest. 01.11.2023 arve järgi kuutasu on 2,13 eurot 11 päeva eest (kuutasu 6 eurot / oktoobri 31 päeva * 11 päeva = 2,13 eurot). Seega oli sideteenus kostja jaoks piiratud 2

12.10.2023. Kui teenus on piiratud üks kuu on Tele2-l õigus leping üles öelda ja kuna Kostja võlgnevust ei tasunud, luges Tele2 lepingu ülesöelduks alates 12.11.2023. Hageja palub mõista kostjalt A. T. hageja AS PlusPlus Capital kasuks välja Tele2 Eesti AS ja A. T. vahel 18.06.2014 sõlmitud Liitumislepingust, 19.04.2014 sõlmitud Liitumislepingust ja 26.09.2014 sõlmitud Liitumislepingust tulenev võlgnevus 46,53 €, viivised 7,38 €, sissenõudekulud 25 €; viivis kuni põhinõude 46,53 € jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,05% päevas, alates 23.08.2024; menetluskulud: riigilõiv summas 100 €, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 € ja õigusabikulu summas 427 € ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt. Kohtu selgitused Hagiavaldus, menetlusse võtmise määrus ning menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 04.10.2024.a. Kostjal oli kohustus hagile vastata 10 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Asjas oli menetlus peatunud seaduse alusel, kuna hageja suhtes oli seatud käsutuskeeld asjas nr 2-23-18194. Kohus tühistas käsutuskeelu 21.02.2025 määrusega, mis jõustus 11.03.2025 ja seega uuenes menetlus. Kuna menetlus oli peatunud, siis tuleb arvestada vastamise aega menetluse uuenemisest ja hagile vastamise tähtaeg saabus 21.03.2025. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude. Kohus kontrollis vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist krediidiandja poolt ning leidis, et tulenevalt asjaolust, et lepingul puudusid kõrvalkulud või tasud, siis puudub lepingul ka krediidikulukuse määr (so 0%), siis tegemist ei ole tarbijakrediidilepinguga. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 € ja õigusabikulu summas 427 €. Hageja tasus menetluses riigilõivu summas 100 eurot, seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 100 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja esitas menetluskulud, mille järgi esindaja toiminguteks menetluses oli 3

dokumentide komplekteerimine ja analüüs (1,5 tundi) 183 €, hagiavalduse koostamine ja esitamine (2 tundi) 244 €, kokku summas 427 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, tsiviilasja hinda (põhinõue 46,53 eurot), hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid, hageja poolt on kohtule esitatud üksnes hagiavaldus, mis ei ole õiguslikult keerukas ega tugine suurele hulgale tõenditele. Seega on põhjendatud õigusabi osutamine 2 töötunni ulatuses. Esindaja osutab teenust 122 eur/h tunnitasumääraga. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks õigusabikulusid summas 244 eurot (2*122). Tulenevalt TsMS § 484.2 peab kohus põhjendatuks maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 364 eurot (100+244+20). TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (364 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.