lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-18-13322/5

Võlaõigus › Töövõtulepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 20.11.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-18-13322/5
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Töövõtulepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
20.11.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1895
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Vaidlustaja teade
Rahandusministeerium · Sissetulev kiri · 2026-04-01
Vaidlustaja seisukoht ja vaidlustusmenetluse kulude nimekiri
Rahandusministeerium · Sissetulev kiri · 2026-04-10
Seisukoha nõue vaidlustajale
Rahandusministeerium · Väljaminev kiri · 2026-03-31
Vaidlustus
Rahandusministeerium · Sissetulev kiri · 2026-03-30
tellimiskiri
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus · Väljaminev kiri · 2023-12-11
Hankeleping
Kaitseressursside Amet · Leping · 2025-04-25

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 138 lg 1, 2Menetluskulude koosseis ja arvestusTsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 144Kohtuvälised kuludTsMS § 163Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korralTsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustusTsMS § 231 lg 2Tõendamisest vabastamise alusedTsMS § 442 lg 7

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Osaühing Adduco11213839(Hageja)IN Print OÜ11716078(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-18-13322

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maire Lukk

Otsuse avaldamise aeg ja koht

20. november 2018, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number Tsiviilasi

2-18-13322

Tsiviilasja hind

856,50 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Osaühing Adduco (registrikood 11213839, registriaadress Leiva tn 3, 12618 Tallinn), lepinguline esindaja Dagne Niit (Intrum Estonia AS, Rotermanni 8, 10111 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja IN Print OÜ (registrikood 11716078, registriaadress Kadaka tee 2, 10621 Tallinn), seaduslik esindaja R R, (e-post xxxx)

Asja läbivaatamine

Lihtmenetluses menetlusosaliste ärakuulamiseta

Osaühingu Adduco hagi IN Print OÜ vastu võla nõudes

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista IN Print OÜ-lt viivised 7,36 (seitse eurot ja 36 senti) eurot ja sissenõudmiskulu 40 (nelikümmend) eurot Osaühingu Adduco kasuks. Menetluskulude jaotus
3.Välja mõista IN Print OÜ-lt menetluskulud 175,09 eurot (ükssada seitsekümmend viis eurot ja 9 senti ) eurot Osaühingu Adduco kasuks.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 22.09.20262-25-121309/26Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-26-110413/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-142810/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-10415/24Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-109973/32Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.09.20262-24-7648/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Otsuse sisu
TsMS § 444 lg 2Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa lihtsustamine ning ärajätmine
TsMS § 4441 lg 42
TsMS § 448 lg 41Täiendav otsus
TsMS § 5 lg 1Menetluse toimumine poolte esitatu alusel
VÕS § 100Kohustuse rikkumise mõiste
VÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral
VÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmine
VÕS § 1131
VÕS § 635 lg 1Töövõtulepingu mõiste
VÕS § 76 lg 1Kohustuse täitmine
4.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb IN Print OÜ-l tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses Osaühingu Adduco kasuks. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Kui menetlusosaline ei ole kohtule käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava

2-18-13322 osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 4441 lg 42). Käesolev kohtuotsus on kirjeldava ja põhjendava osaga. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud, hageja nõue ja põhjendused

1.Hageja osutas kostjale kolimisteenust aadressilt Paavli 2A Kadaka tee 2 ning esitas kostjale selle kohta arve nr 806128 summas 746,20 eurot maksetähtajaga 26.06.2018 (tl 4 pöördel).
2.Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõude 746,20 eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot, viivise 10,60 eurot, viivise põhinõudelt (746,20 eurolt) VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 06.09.2018 kuni põhinõude tasumiseni, menetluskulud ja viivise menetluskuludelt. Hageja juhindub oma nõudmises VÕS § 76 lg 1, 2 ja 3, § 82 lg 7, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 113 lg 1.
3.Hageja märgib, et:  kostja ei ole arvet hagejale tasunud;  pakkumine, mis kostjale saadeti, oli tunnipõhine;  hageja ei saanud tõstuki kasutamise vajadust ette näha, kuna pakkumine tehti kostjale distantsilt e-kirja teel ilma kolimispaigata tutvumata ja kostja ei märkinud e-kirjas, et oleks vajadus tõstuki järele. Kostja oleks pidanud teavitama hagejat, et ilma tõstukita pole võimalik seadmeid kolida;  kostja tasus summa 314 eurot alles siis, kui esitas kohtule seisukoha;  kolimisteenuse akt on kostja poolt aktsepteeritud ja allkirjastatud. Kostja vastuväited
4.Kostja märgib, et:  kostja ei võta hagi õigeks;  hagi on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata;  hageja poolt kostjale saadetud pakkumises oli töömeeste, transpordi, abivahendite ja tööaja kulu lahti kirjutatud ning tasuks oli kokku 314 eurot (tl 20);  kuivõrd kostjale sobis kolimise päev ja hind, siis kostja nõustus pakkumisega;  15.06 suudeti kokkulepitud kolimisteenus hageja poolt täita ainult kontorimööbli osas, kuigi kostjale oli ülioluline seadmete õigel päeval kolimine. Seadmed koliti alles 19.06 õhtul;  kostja on hagejat teavitanud, miks ta keeldub alusetu arve tasumisest (tl 22);  kostja on tasunud hagejale 314 eurot (tl 19). Kohtu põhjendused
5.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.

2-18-13322

6.Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
7.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
8.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
9.Kohus juhindub antud asjas lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
10.Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja osutas kostjale kolimisteenust. Kohus leiab, et kohtule esitatud tõendite ja selgituste kohaselt oli poolte vahel sõlmitud suulise töövõtulepingu tunnustele vastav leping, mille alusel pidi hageja osutama kostjale kolimisteenust. Kostja kohustus omaltpoolt tasuma hageja poolt osutatud teenuse eest tasu.
11.Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostja on kohustatud tasuma hageja poolt teenuse eest esitatud arve summas 746,20 eurot. Kostja leiab, et töövõtulepingu oluliseks tingimuseks oli kokkulepitud tasu 314 eurot, mille kostja on hagejale tasunud. Kostja ei ole kohustatud kandma kulusid, mis tulenevad hagejapoolsest enda töö organiseerimatusest. Hageja leiab, et kostjale saadetud pakkumine oli tunnipõhine ning kolimisel tekkinud probleemid (tõstuki vajadus, seadmete kolimise võimatus mööda treppe) olid tingitud kostjast.
12.Kohus on seisukohal, et hageja nõue on põhjendatud osaliselt. Kohus leiab, et hageja poolt kostjale teenuse eest esitatud arve 746,20 eurot ei ole põhjendatud summas, mis ületab kostja poolt tunnustatud osa, s.o. 314 eurot. Hageja ei saavutanud teenuse osutamisega kokkulepitud tulemust kokkulepitud ajal, nimelt, et kolimine toimuks kindlal päeval. Vastavalt hinnapakkumisele pidi kolimine toimuma kindlal päeval (tl 20). Hageja suutis kolimise lõpuni viia alles 5 päeva hiljem. Hageja ei ole nimetatud asjaolule vastu vaielnud. Kostja on esitanud tõendina hagejale esitatud pretensiooni arve kohta (tl 22), kus kostja märgib, et õigete seadmetega võttis kogu protsess aega ca 1 tund. Kohus nõustub kostjaga, et kolimisele kulunud aeg oli tingitud hagejapoolsetest põhjustest. Hageja saatis kolimispaika auto ja hindas olukorda alles sihtpunktis. Kohus on seisukohal, et isik, kes tegeleb kolimisteenuse osutamisega igapäevaselt, peaks ise hindama, milliseid autosid ja tõstukeid tal teenuse osutamiseks on vajalik ja võimalik kasutada, nimetatut ei saa nõuda töö tellijalt. Kostja on hagejale saadetud pretensioonis samuti märkinud, et kostja ei teinud hagejale takistusi seadmete ja kolimispunktide ülevaatamiseks. Kohus on seisukohal, et kuivõrd kolimist ei viidud lõpuni poolte vahel kokkulepitud ajal hagejapoolsetel põhjustel, ei ole põhjendatud kostjalt nõuda tasu teenuse osutamiseks kulunud lisaaja eest. Hageja ei ole vaidlustanud asjaolu, et õigete

2-18-13322 seadmetega võttis kolimisprotsess aega ca 1 tund. Kostja on küll allkirjastanud vastuvõtu akti, kuid aktil ei ole märgitud teenuse hinda. Kohtu hinnangul ei saa eeldada sellisel juhul, kus aktile pole märgitud teenuse hinda, et kostja nõustub ükskõik mis suuruses tasuga. Kohtu hinnangul oli hagejal õigus nõuda osutatud teenuse eest kostjalt tasu 314 eurot nagu oli märgitud hagejapoolses pakkumises (tl 20). Kohus leiab, et kuna kostja on tasunud hagejale 12.10.2018 314 eurot, on kostja hagejale teenuse eest tasunud.

13.VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab kostjalt viivist alates arve maksetähtajale järgnevast päevast, s.o 27.06.2018.
14.Hageja on palunud viivise välja mõista seaduses sätestatud määras. Kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud osaliselt. Arvestades, et kohus pidas põhjendatuks hageja poolt kostjale esitatud arvet summas 314 eurot, mille kostja tasus hagejale 12.10.2018, siis on põhjendatud viivised summalt 314 eurot alates arve sissenõutavaks muutumisele järgnevast päevast, s.o. 27.06.2018 kuni 11.10.2018 (k.a), s.o 107 päeva eest, mis on 7,36 eurot (314x0,08x107/365).
15.Hageja on palunud kostjalt välja mõista sissenõudmiskulu 40 eurot. Vastavalt VÕS § 1131 kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kohus on seisukohal, et põhjendatud on kostjalt sissenõudmiskulude väljamõistmine, kuna kostja ei tasunud arvet õigeaegselt ja hagejal tekkis õigus nõuda viivist. Hageja on nõudnud arve tasumist kohtuväliselt, kuid kostja ei ole arvet põhjendatud osas hagejale kohtuväliselt tasunud. Kostjal oli võimalus maksta lepingus kokkulepitud summa koheselt peale teenuse osutamist.
16.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et nõue on tõendatud ja põhjendatud osaliselt ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele viivised 7,36 eurot ja sissenõudmiskulu 40 eurot. Menetluskulud
17.Kooskõlas TsMS § 163 lg-ga 1 jätab kohus menetluskulud 57,81% ulatuses hageja ja 42,19% ulatuses kostja kanda.
18.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
19.Hageja on palunud kostjalt välja mõista riigilõivu 175 eurot, õigusabikulud 240 ja viivise menetluskuludelt. Riigilõivu tasumine nähtub kohtutoimikust (tl 8). Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga. Kohus leiab, et õigusabikulu summas 240 eurot on põhjendatud võttes arvesse käesoleva vaidluse keerukust ja esitatud dokumente.

2-18-13322

20.Seega on põhjendatud ja vajalikud hageja menetluskulud käesolevas asjas kokku 415 eurot, so 175+240. Arvestades menetluskulude jaotust mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludena 175,09 eurot, so 415x42,19/100.
21.Hageja palub viiviseid väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Kohus leiab, et viiviste nõue on põhjendatud alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
22.Nähtuvalt asja materjalidest ei ole kostjale hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.09.20262-25-127300/16Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 21.09.20262-26-19523/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja