Harju Maakohtu 16. märtsi 2018 määrus menetluskulude kindlaksmääramise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX määruskaebus Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik: YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Merilin Ojasaar
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Jätta Harju Maakohtu 16. märtsi 2018 määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud
1.XX esitas 31.05.2016 avalduse YY vastu hagi tagamiseks enne hagi esitamist. Harju Maakohus tühistas 08.08.2016 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu ja jättis menetluskulud avaldaja kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 28.09.2016 määrusega maakohtu määruse muutmata ja menetluskulud avaldaja kanda. Riigikohus ei võtnud avaldaja määruskaebust menetlusse.
2.Maakohus rahuldas 13.02.2017 määrusega puudutatud isiku menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt ning mõistis avaldajalt välja menetluskulude hüvitamiseks 1274 eurot ja viivise ning jättis avalduse 406 euro osas rahuldamata.
3.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 19.04.2017 määrusega Harju Maakohtu 13.02.2017 määruse osas, millega maakohus rahuldas puudutatud isiku menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt ja mõistis avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulude hüvitamiseks 1274 eurot ja nendelt viivise ning saatis asja tühistatud osas uueks läbivaatamiseks maakohtule.
4.Maakohus määras asja uuel läbivaatamisel menetlusosalistele tähtajad menetluskulude nimekirja tervikteksti ja vastuväidete esitamiseks.
5.Puudutatud isik palus täpsustatud menetluskulude kindlaksmääramise avalduses avaldajalt välja mõista menetluskulude hüvitamiseks 1316 eurot, millest 1266 eurot on kohtuvälised kulud ja 50 eurot kohtukulud. Menetluskulude nimekirja kohaselt on osutatud õigusabi 7,5 tundi hinnaga 140 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks, riigilõiv on 50 eurot ja päringute kulu 6 eurot. Avaldaja seisukoht
6.Avaldaja vaidles puudutatud isiku menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu. Puudutatud isiku menetluskulude rahaliseks suuruseks tuleb määrata 0 eurot. On vajalik anda õiguslik hinnang esitatud tõendite ja väidete õiguspärasusele. Esindaja kasutas lubamatuid võtteid ja tema tegevus ei ole sisuliselt käsitletav õigusabina. Arvele nr 20160895 on tehtud käsikirjalisi parandusi ja püütud informatsiooni maha tõmmata. Arve ei vasta raamatupidamise seaduse (RPS) § 7 lg 1 nõuetele. Ei ole võimalik järeldada, kes on parendused teinud, kas ja millal on arve allkirjastatud ning kes on allkirjastaja. Tegemist on kõlbmatu tõendiga (RPS § 10 lg 1 esimene lause). Tegemist ei ole menetluskulude nimekirjaga.
7.Kinnistusraamatu väljavõte on asjassepuutumatu. Kuna puudutatud isik on esinenud kinnistu omanikuna, peaks talle olema teada XXX kinnistu tegelikud mõõtmed.
8.Esindaja kulud ei ole mõõdukad juba seetõttu, et tegemist on kirjaliku menetlusega, kus ei ole esitatud mahukat hagi ega vastuhagi. Ei ole esitatud ühtki tõendit, mis tõendaks puudutatud isiku ja UU vahelist telefonikõnet. Varem märkis puudutatud isik, et telefonikõne kestus oli 5 minutit. 20.06.2016 e-kiri ei ole asjassepuutuv, sest adressaat ei ole puudutatud isik, vaid RR. 22.06.2016 e-kirja puhul ei selgu adressaat ja sisu. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
9.Asja uuel lahendamisel kuulub menetluskulude kindlaksmääramise avaldus lahendamisele 1274 euro ja viivise osas. Muus osas on avalduse kohta jõustunud kohtulahend ja selles osas jääb menetluskulude kindlaksmääramise avalduse terviktekst tähelepanuta.
10.20.06.2016 e-kirjaga on tõendatud määruskaebusele lisamisele kuulunud tõendiga seoses e-kirja koostamine kliendile ja selleks kulutatud aeg 0,08 tundi. 22.06.2016 e-kirjaga, milles on mainitud 20.06.2016 telefonisuhtlust, on tõendatud lepingulise esindaja 20.06.2016 telefonikõne pidamine UU-ga seoses asjas tõendi kogumisega ja selleks kulutatud aeg 0,17 tundi ning 22.06.2016 e-kirja koostamine UU seletuskirja jaoks ja selleks kulutatud aeg 0,33 tundi.
11.Kohus lähtub asja sisust, arvestades selle keerukust ja mahukust. Asja materjalide ja kliendi poolt edastatud dokumentide analüüsiks 0,42 tundi on vajalik ja põhjendatud ajakulu, arvestades nimetatud dokumentide sisu. Määruskaebusele lisamisele kuulunud tõenditega seoses kliendile e-kirja koostamiseks 0,08 tundi on vajalik ja põhjendatud, arvestades nimetatud dokumentide sisu. UU-ga kinkelepingu tingimuste osas telefoninõupidamiseks 0,17 tundi on vajalik ja põhjendatud, arvestades määruskaebuse materjale. UU seletuskirja tarvis e-kirja ning küsimuste koostamiseks 0,33 tundi on vajalik ja põhjendatud, arvestades nimetatud dokumendi sisu. Määruskaebuse koostamiseks 4,83 tundi on vajalik ja põhjendatud, arvestades määruskaebuse materjale. Avaldaja määruskaebusega tutvumiseks ja selle osas seisukoha koostamiseks 1,42 tundi on vajalik ja põhjendatud, arvestades nimetatud dokumentide sisu. Menetluskulude nimekirja koostamiseks 0,25 tundi ei ole vajalik ja põhjendatud, arvestades kohtupraktika valitsevat seisukohta.
12.Puudutatud isiku lepingulise esindaja tunnitasu 140 eurot, millele lisandub käibemaks, ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.
13.Puudutatud isiku avalduse kohaselt on ka kinnistusraamatu päringute kulu 6 eurot kohtuväline kulu (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 144 p 1). Kinnistusraamatu väljavõtetega on tõendatud nimetatud kulu tekkimine. Nimetatud kulu on vajalik ja põhjendatud, arvestades määruskaebuse sisu. Riigilõiv 50 eurot on vajalik ja põhjendatud kulu, arvestades menetluse käiku.
14.Arvestades asja kaalukust asjaosaliste jaoks, ei ole hüvitamisele kuuluvad menetluskulud ebaproportsionaalselt suured. Avaldajalt tuleb puudutatud isiku kasuks välja mõista menetluskulud (0,42 + 0,08 + 0,17 + 0,33 + 4,83 + 1,42) x 140 x 1,2 + 6 + 50 = 1274 eurot (sh käibemaks). Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
15.Arvestades Tallinna Ringkonnakohtu seisukohti 19.04.2017 määruses, puudub alus asuda seisukohale, nagu ei oleks puudutatud isik esitanud menetluskulude nimekirja ja arve koos spetsifikatsiooniga oleks kõlbmatu. Kohtupraktikas omaks võetud tõlgendust arvestades on antud juhul võimalik ja vajalik käsitleda avaldusele lisatud arvet menetluskulude nimekirjana. Arve vastavus raamatupidamise seaduses sätestatud nõuetele ei oma asjas tähtsust, sest mittevastavus ei välista arvel kajastatud kohustust. Väide, et kinnistu suurus pidi puudutatud isikule teada olema, ei oma asjas tähtsust, sest esindaja ei võtnud kinnistusraamatu väljavõtteid (üksnes) enda teadmiseks, vaid tõenditena kohtule esitamiseks. Asjaolu, et puudutatud isik oli varem avaldanud telefonikõne kestuseks ca 5 minutit, ei anna alust pidada hilisemat väidet 10-minutise kestusega telefonikõne kohta sellega vastuolus olevaks. 10 minutit on ligikaudu 5 minutit (ligikaudsuse hälve 5 minutit). 20.06.2016 e-kirjast on arusaadav, et see on koostatud puudutatud isikule, vaatamata asjaolule, et e-kiri on saadetud RR-le. 22.06.2016 e-kirjast nähtub, et see on adresseeritud UU-le ja puudutatud isikule. Määruskaebus
16.Avaldaja palub maakohtu määruse tühistada. Kaebuse kohaselt ei analüüsinud maakohus ega põhjendanud, miks on asja keerukust ja mahukust arvestades põhjendatud ja vajalik lugeda lepingulise esindaja tunnitasuks just 168 eurot (koos käibemaksuga). Kohus ei ole avaldaja vastuväitega arvestanud ega tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust sisuliselt kaalunud. Puudutatud isiku esindaja teenus ei ole käsitletav õigusabiteenusena. Puudutatud isiku lepinguline esindaja on menetluse käigus asunud seisukohale, et avaldajal ei ole
õigusvaidluseks moraalset alust. Moraalse hinnangu andmise puhul ei ole tegemist õigusabiteenuse osutamisega ja sellise hinnangu andmisest ei saa tekkida õigusabikulusid.
17.Asja lahendamiseks on vajalik anda õiguslik hinnang puudutatud isiku esindaja poolt esitatud tõenditele ja välja selgitada välja nendes esitatud väidete õiguspärasus ning seeläbi hinnata, kas esindaja poolt kõnealuste tõendite esitamine kujutab endast õigusabiteenuse osutamist või mitte. Valeandmeid sisaldav kuriteoteade ja valeandmeid sisaldavad dokumendid ei saa olla tõendiks. Sellistel alustel kokku pandud dokumentide koostamine ei kujuta endast õigusabiteenuse osutamist.
18.Maakohus ei põhjendanud, miks on puudutatud isiku kulud põhjendatud just sellises ulatuses. Kohtu seisukoha kujunemine ei ole jälgitav. Kohus ei kaalunud avaldaja vastuväiteid.
19.Harju Maakohtu istungisekretär KV saatis 28.02.2018 menetlusosalistele e-kirja, milles on märgitud järgmist: „Nimetatud menetlusõiguse kohaldamise osas peab kohus lähtuma Tallinna Ringkonnakohtu seisukohast lahendis, mis on järgimiseks kohustuslik. Kui menetlusosaline soovib esitada tõendeid, võib tõendiks olla TsMS § 229 lg 2 nimetatu.” Kuna avaldajale jäi kohtu poolt saadetud kiri selgusetuks, juhtis ta oma 28.02.2018 e-kirjaga sellele kohtu tähelepanu ning palus kohtul e-kirja sisu täpsustada. Kohus avaldaja kirjale vastamist vajalikuks ei pidanud. Jääb arusaamatuks, kuidas on sellises olukorras menetlusosalisel võimalik menetlust jälgida. Avaldajat teavitati menetluskulude kindlaksmääramise asjas uue kohtuniku määramisest üle kuu aja hiljem.
20.Menetluskulude kindlaksmääramise käigus on puudutatud isikule antud võimalus esitada uuesti menetluskulude väljamõistmise avalduse terviktekst. Tsiviilkohtumenetluse seadustik sellist võimalust ette ei näe. Selgusetuks jääb, millisest õigusnormist lähtuvalt selline võimalus anti.
21.Puudutatud isiku lepingulise esindaja poolt 27.12.2016 esitatud menetluskulude nimekirja juurde on lisatud arve nr 20160895. Sama numbriga arve (arve nr 20160895) on lisatud ka 19.09.2016 esitatud menetluskulude nimekirja tõendamiseks (avalduse lisa 1). Antud juhul on arvele tehtud käsikirjalisi parandusi ja spetsifikatsioonis on püütud informatsiooni maha tõmmata. Puudutatud isiku lepingulise esindaja poolt 27.12.2016 esitatud avalduse juurde on uuesti lisatud arve nr 20160895, millel parandused/juurdekirjutused puuduvad. Arvetel toodud andmete põhjal ei ole võimalik järeldada, kes on parandused teinud, kas ja millal arve on allkirjastatud ning kes on allkirjastaja. See ei ole RPS § 10 lg-ga 1 kooskõlas. TsMS § 176 lg-st 6 ei tulene küll menetluskulusid tõendavate dokumentide esitamise kohustust, kuid kui selline dokument esitatakse, siis tuleb seda käsitleda tõendina. Kohus ei saa sarnases situatsioonis jätta tähelepanuta asjaolu, et menetluskulude nimekirja aluseks olev dokument ei vasta seaduse nõuetele. Kohtumääruses ei ole märgitud ega viidatud õigusaktile, mille alusel kohus aktsepteerib käsikirjaliste parandustega raamatupidamisdokumente. Tegemist on olulise kaalutlusveaga.
22.Maakohus märkis määruse p-s 18 järgmist: „Asjaolu, et YY oli varem avaldanud telefonikõne kestuseks ca 5 minutit, ei anna alust pidada hilisemat väidet 10 minutilise kestusega telefonikõne kohta sellega vastuolus olevaks. 10 minutit on ligikaudu 5 minutit (ligikaudsuse hälve 5 minutit).“ Kohus pole märkinud metoodikat, mille tulemusena jõudis kohus määratlemata õigusmõisteni „ligikaudsuse hälve“. Antud juhul on ajalise arvestuse „ligikaudsuse hälve“ 100%. Kohtu poolne arusaam ajalise arvestuse hälbest ei ole aktsepteeritav.
23.Maakohus on määruse p-s 18 märkinud järgmist: „20.06.2016 ekirjast on arusaadav, et e-kiri on koostatud YY-le, vaatamata asjaolule, et e-kiri on saadetud RR-le. 22.06.2016 e4
kirjast nähtub, et e-kiri on adresseeritud UU-le ja YY-le.“ Tegemist on kõlbmatu tõendiga nii oma sisult, kui vormilt ning kohtu seisukoht arusaamatu. Täiesti arusaamatuks jääb, kuidas on kohus jõudnud seisukohale, et kiri on adresseeritud UU-le ja puudutatud isikule. Kohus on väljunud kaalutluse piiridest, asudes jaatama, et kolmandale isikule adresseeritud kiri on tegelikkuses adresseeritud kellelegi teisele. Puudutatud isiku esindaja ei ole endiselt suutnud tõendada, et ta oleks suhelnud telefoni teel UU-ga. Samuti ei ole kostja esindaja menetluse vältel jõudnud endas selgusele kõne toimumise täpse aja osas ning kujundanud olukorra, kus hageja peab kohtult paluma, et kostjat kohustataks esitama täpne ja konkreetne informatsioon ning tõendid oma väidete osas. Vastus määruskaebusele
24.Puudutatud isik vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Menetluse edasine käik
25.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
26.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga leiab, et kaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtu määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata.
27.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kinnistusraamatu päringu kulu 6 eurot ja riigilõiv 50 eurot on vajalikud ja põhjendatud kulud, mis kuuluvad avaldaja poolt hüvitamisele.
28.TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole õigusabikulude suuruse määramisel diskretsioonipiire ületanud.
29.Ringkonnakohus ei nõustu avaldaja seisukohaga, et maakohtu määrus on põhjendamata. Maakohus analüüsis puudutatud isiku õigusabikulude suurust piisava põhjalikkusega ja põhjendas, millises ulatuses on menetluskulude nimekirjades toodud esindaja ajakulu põhjendatud. Maakohus arvestas seejuures õigesti nii vaidluse asjaolusid ja mahukust, menetlusosaliste esitatud menetlusdokumente kui ka Riigikohtu praktikat.
30.TsMS § 175 lg 1 alusel hindas kohus kaalutlusõiguse alusel ka esindaja ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et lepingulise esindaja tunnitasu 140 eurot (lisandub käibemaks), ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ja seda saab seega pidada põhjendatuks. Riigikohus on leidnud, et ka õigusteenuse tunnihind 165 eurot (ilma käibemaksuta) ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt lahendit nr 3-2-1-131-16). Maakohus vastas ka avaldaja vastuväidetele. Asjaolu, et avaldaja maakohtu hinnanguga menetluskulude vajalikkusele ja põhjendatusele ei nõustu, ei anna ringkonnakohtule alust
maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohus ei eksinud ringkonnakohtu 19.04.2017 määrusest tulenevate suuniste täitmisel. Vastuseks määruskaebusele märgib kohus järgimist.
31.Ebaõige on avaldaja väide, et puudutatud isiku esindaja ei osutanud õigusabiteenust. Asjaolu, et avaldaja ei nõustu esindaja toimingute ja tema koostatud menetlusdokumentide sisuga, ei tähenda seda, et puudutatud isikule õigusabiteenust ei osutatud. Menetluskulude kindlaksmääramise menetluses ei pea kohus hindama menetlusdokumentides esitatud väiteid ja dokumente, mis puudutavad asja sisu.
32.Määruskaebuses esitatud etteheited maakohtu istungisekretär KV 28.02.2018 e-kirja ebaselguse kohta on asjakohatud. Samuti on alusetu etteheide, et puudutatud isikule anti pärast ringkonnakohtu 19.04.2017 määruse tegemist võimalus esitada menetluskulude nimekirja terviktekst.
33.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et arve vastavus raamatupidamise seaduses sätestatud nõuetele ei oma asjas tähtsust. Samuti ei oma tähtsust 19.09.2016 menetluskulude nimekirjale tehtud käsikirjalised parandused, kuna maakohus lähtus menetluskulude kindlaksmääramisel 05.01.2018 menetluskulude nimekirjast ja 01.03.2018 täpsustusest.
34.Ringkonnakohus nõustub avaldajaga, et maakohtu seisukoht ajalise arvestuse 5-minutilise hälbe osas ei ole arusaadav. Samas on maakohus õigesti leidnud, et 40 minutit materjalide ja dokumentide analüüsiks, tõendite kohta e-kirja koostamiseks ja telefoninõupidamiseks on põhjendatud kulu. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole seega antud juhul määrava tähtsusega, kas kõne kestis 5 või 10 minutit, kuna asja materjalidest nähtuvalt saab lugeda nimetatud toimingute põhjendatud ajakuluks kokku 40 minutit.
35.Ringkonnakohus ei nõustu avaldaja seisukohaga, et maakohtu järeldused 20.06.2016 ja 22.06.2016 e-kirjade kohta on põhjendamatud. Nimetatud e-kirjad esitas puudutatud isik koos 01.03.2018 täpsustusega (I kd, t lk-d 194-195), millest nähtub kirja adressaat ja teema. Puudutatud isiku täpsustusele esitas avaldaja ka oma seisukohad. 20.06.2016 e-kirja teemaks on märgitud „Täiendav info – YY“, samuti on kirjas juttu dokumentide e-toimikus kättesaadavaks tegemisest, mistõttu on põhjendatud maakohtu järeldus, et e-kiri on koostatud puudutatud isikule ja sellega seonduv kulu on põhjendatud. 22.06.2018 e-kirjas palus esindaja UU-l koostada kohtumenetluse jaoks kirjalik seletuskiri. UU seletuskiri on lisatud puudutatud isiku 28.06.2018 määruskaebusele. Seega järeldas maakohus tõenditest õigesti, et tegemist on põhjendatud kuludega.
36.Käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm
Iko Nõmm
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.