Harju Maakohtu 13.02.2017 kohtumäärus menetluskulude kindlaksmääramise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse I.I määruskaebus liik Menetlusosalised esindajad
ja
nende Määruskaebuse esitaja (avaldaja): I.I XXX, elukoht XXX, e-post XXX)
(isikukood
Vastustaja (puudutatud isik): H.P (isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Merilin Valdmaa (e-post XXX) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Rahuldada menetlusosalise I.I taotlus ja asendada käesoleva määruse avalikustamisel arvutivõrgus menetlusosaliste nimed tähemärgiga.
2.Tühistada Harju Maakohtu 13.02.2017 määrus osas, millega maakohus rahuldas puudutatud isiku H.P avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel osaliselt, määras kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse, mõistis avaldajalt I.I-lt puudutatud isiku H.P kasuks välja menetluskulud summas 1274 eurot ja nendelt viivise võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni ning saata asi vastavas ulatuses uueks läbivaatamiseks samale esimese astme kohtule.
3.I.I määruskaebus rahuldada osaliselt.
4.Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 178 lg 4).
5.Määruse peale, välja arvatud punkt 1, võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates.
1(7)
Tsiviilasi nr: 2-16-8553 Asjaolud, menetluse käik ja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus
1.Harju Maakohtu menetluses oli I.I (avaldaja) 31.05.2016 avaldus hagi tagamiseks enne hagi esitamist.
2.Harju Maakohus rahuldas 09.06.2016 määrusega hagi tagamise avalduse enne hagi esitamist osaliselt ning seadis H.P-le (puudutatud isik) kuuluvale kinnisasjale registriosa number XXXXXXX käsutamise keelumärke avaldaja kasuks.
3.Harju Maakohus tühistas 08.08.2016 kohtumäärusega Harju Maakohtu 09.06.2016 kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu ja jättis menetluskulud avaldaja kanda.
4.Tallinna Ringkonnakohus jättis 28.09.2016 kohtumäärusega Harju Maakohtu 08.08.2016 määruse muutmata ja menetluskulud avaldaja kanda.
5.Riigikohus keeldus 12.12.2016 kohtumäärusega avaldaja määruskaebust Tallinna Ringkonnakohtu 28.09.2016 määrusele menetlusse võtmisest. Seega jõustus Harju Maakohtu 08.08.2016 määrus 12.12.2016.
6.Puudutatud isik esitas 27.12.2016 Harju Maakohtule avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks kokku summas 1680 eurot (koos käibemaksuga), kuna isik ei ole käibemaksukohustuslane. Puudutatud isiku menetluskuludes sisaldub lisaks õigusteenuse osutamisele riigilõiv määruskaebuselt summas 50 eurot ja kinnistusraamatu päringud summas 6 eurot. Esitatud arve kohaselt on puudutatud isikule osutatud õigusabi 10 h ulatuses, hinnaga 140 eurot 1 h, millele lisandub käibemaks. Arvele lisatud spetsifikatsioonil on näidatud täpne menetluskulude nimekiri. Puudutatud isik palub mõista avaldajalt välja ka viivised alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Puudutatud isiku kõik kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga. Avaldaja seisukoht
7.Avaldaja leidis vastuses menetluskulude kindlaksmääramise taotlusele, et kulud on ülepaisutatud, H.P ja kolmas isik on kohtukulusid kunstlikult suurendanud ja eksitanud lepingulist esindajat. Puudutatud isiku poolt menetluses esitatu on koostatud kontrollimata informatsioonile tuginedes, mistõttu ei ole põhjendatud avaldajalt välja mõista lepingulise esindaja kulusid. Lepingulisel esindajal on määruskaebuse koostamiseks kulunud 4 h 50 min. Alusetuid, asjasse puutumatuid ja solvavaid väljendeid sisaldavast dokumendist nähtuva määruskaebuse koostamiseks kulunud aja eest lepingulise esindaja kulude sissenõudmine avaldajalt ei ole põhjendatud.
8.Samuti leiab avaldaja, et puudutatud isiku poolt kohtule esitatud Jaama tn 8 korteri kinnistusraamatu väljavõttega ei olnud antud asjal puutumust, mistõttu ei ole avaldaja kohustatud nimetatud kulu (3 eurot) tasuma. Päringu tegemiseks puudus vajadus.
9.Avaldaja juhib ka tähelepanu, et Raamatupidamise seaduse (RPS) § 10 lg 1 esimese lause kohaselt ei ole raamatupidamise alg-ja koonddokumentidel olevat informatsiooni ning raamatupidamiskirjendeid lubatud kustutada ega teha neis õiendites parandusi. H.P lepingulise esindaja poolt 27.12.2016 esitatud menetluskulude nimekirja juurde on lisatud arve nr 20160895. Sama numbriga arve (arve nr 20160895) on lisatud ka H.P esindaja poolt 19.09.2016 esitatud menetluskulude nimekirja tõendamiseks. Antud juhul on arvele tehtud käsikirjalisi parandusi ning spetsifikatsioonis on püütud informatsiooni maha tõmmata. H.P lepingulise esindaja poolt 27.12.2016 esitatud avalduse juurde on uuesti lisatud arve nr 20160895, millel parandused/juurdekirjutused puuduvad. Arvetel toodud andmete põhjal ei ole võimalik järeldada, kes on paranduse teinud, kas ja millal on arve allkirjastatud ning kes on
10.Harju Maakohus rahuldas 13.02.2017 kohtumäärusega puudutatud isiku avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt, määras kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ning mõistis I.I-lt välja H.P kasuks menetluskulud summas 1274 eurot ning lahendi jõustumisest kuni täitmiseni hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, puudutatud isiku avalduse menetluskulude summas 406 eurot väljamõistmiseks jättis maakohus rahuldamata.
11.TsMS § 177 lg 2 alusel, kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. TsMS § 174 lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14). TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
12.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 143 p 2 alusel asja läbivaatamise kulud on dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
13.Puudutatud isiku kohtukuluks on määruskaebuselt tasutud riigilõiv summas 50 eurot ja läbivaatamise kuludeks on kinnistusraamatu väljavõtted kokku summas 6 eurot. Kohus on seisukohal, et tegemist on põhjendatud ja vajalike kuludega.
14.Puudutatud isikule on osutatud õigusabi 7 tundi ja 15 minutit tunnihinnaga 168 eurot/h (käibemaksuga). Riigikohtu senises praktikas on peetud mõistlikuks advokaadist esindaja tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14; 01.06.2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-39-16). Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Kohus leiab, et lepingulise esindajale tasumäärad vastavad asja keerukusele ja on põhjendatud.
15.Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on menetlusosalise kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui menetlusosaline ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (Riigikohtu 3.06.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-6513, p 16). Puudutatud isik on kinnitanud, et puudutatud isik ei ole füüsilise isikuna käibemaksukohustuslane. Kohus arvestab hüvitatavate menetluskulude summa kindlaksmääramisel õigusabikulu summaga koos käibemaksuga
3(7)
Tsiviilasi nr: 2-16-8553
16.Puudutatud isiku menetluskulude nimekirja kohaselt on puudutatud isikul kulunud: 20.06.2016 tsiviilasja materjalide ja kliendi poolt edastatud dokumentide analüüsiks. Määruskaebusele lisatavate tõenditega seoses e-kirja koostamiseks kliendile. Telefoninõupidamiseks AUga kinkelepingu tingimuste osas 40 minutit; 22.06.2016 AU seletuskirja tarvis e-kirja ja küsimuste koostamiseks 20 minutit; 27.06.2016 määruskaebuse koostamiseks 4 tundi ja 50 minutit; 27.06.2016 telefoninõupidamiseks kliendiga 0 minutit 05.09.2016 avaldaja määruskaebusega tutvumiseks ja selle osas seisukoha koostamiseks 1 tund ja 25 minutit. Kohus, tutvudes, esitatud materjalidega, on seisukohal, et tegemist ei ole ülepaisutatud kuludega ning kulud on põhjendatud ja vajalikud.
17.Kohus ei nõustu spetsifikatsioonil tooduga, et puudutatud isiku esindajal on kulunud kinnistusraamatu päringute tegemiseks 2 tundi ja riigilõivu tasumiseks 2 tundi, nimetatud osas on kulud põhjendamatud, kohus on määruse punktides 7 ja 8, et põhjendatud on riigilõiv 50 eurot ja päringutele kulunud 6 eurot.
18.Kokku on põhjendatud puudutatud isiku menetluskulud summas 1274 eurot (riigilõiv 50 eurot + päringud 6 eurot + lepingulise esindaja kulu 1218 eurot (7,25x168)). Puudutatud isiku taotlus jääb rahuldamata summa 406 euro osas (taotletud 1680 – rahuldatud 1274).
19.TsMS § 177 lg 4 alusel kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Määruskaebus
20.Avaldaja esitas Harju Maakohtu määrusele määruskaebuse ning palus tühistada maakohtu määruse punktid 1, 2 ja 3 ning kohtul asendada kohtumäärustes isikunimed asjaosaliste eraelu kaitseks initsiaalidega.
21.Määruskaebuse kohaselt on Harju Maakohus seisukohal, et tegemist ei ole ülepaisutatud kuludega ning kulud põhjendatud ja vajalikud. Kohtumääruses ei ole märgitud, miks kohus sellisele järeldusele jõudis ning miks ei ole arvesse võetud I.I poolt 30.01.2017 esitatud vastuväidet. H.P ja kolmas isik, AU, on antud tsiviilvaidluse raames suurendanud kohtukulusid kunstlikult ja eksitanud H.P lepingulist esindajat alusetute väidete esitamisega. Lepingulisel esindajal on kohustus kontrollida talle esitatud ja tema poolt kohtule edastatava informatsiooni tõele vastavust ning dokumentaalsete tõendite sisu. H.P esindaja on kuludena märkinud aja, mis kulus telefonikõnele AUga.
22.H.P poolt esitatud arve nr 20160895 spetsifikatsiooni kohaselt on H.P lepinguline esindaja 20.06.2016 kulutanud määruskaebuse koostamisele 4 tundi ja 50 minutit. Alusetuid, asjasse puutumatuid ja solvavaid väljendeid sisaldava dokumendist lähtuva määruskaebuse koostamiseks kulunud aja eest I.I-lt lepingulise esindaja kulude sissenõudmine ei ole põhjendatud ega saa ka olla vajalik.
23.Esitatud arve nr 20160895 spetsifikatsiooni kohaselt on H.P esindaja tasunud kinnistusraamatu päringu eest 3 eurot. Antud kulu I.I-lt sissenõudmine ei ole põhjendatud, kuna XXX omandisuhetel ei olnud otsest puutumust antud vaidluse esemega ning vajadust sellise päringu tegemiseks ei olnud.
24.Kohus ei analüüsinud ega põhjendanud, miks on asja keerukust ja mahukust arvestades põhjendatud ja vajalik lugeda lepingulise esindaja tunnitasuks just 168 eurot (koos käibemaksuga). Kohus ei ole I.I vastuväitega arvestanud ega tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust sisuliselt kaalunud.
4(7)
Tsiviilasi nr: 2-16-8553
25.Raamatupidamise seaduse (RPS) § 10 lg 1 esimese lause kohaselt ei ole raamatupidamise alg-ja koonddokumentidel olevat informatsiooni ning raamatupidamiskirjendeid lubatud kustutada ega teha neis õiendites parandusi. H.P lepingulise esindaja poolt 27.12.2016 esitatud menetluskulude nimekirja juurde on lisatud arve nr 20160895. Sama numbriga arve (arve nr 20160895) on lisatud ka H.P esindaja poolt 19.09.2016 esitatud menetluskulude nimekirja tõendamiseks. Antud juhul on arvele tehtud käsikirjalisi parandusi ning spetsifikatsioonis on püütud informatsiooni maha tõmmata. H.P lepingulise esindaja poolt 27.12.2016 esitatud avalduse juurde on uuesti lisatud arve nr 20160895, millel parandused/juurdekirjutused puuduvad. Kohtumäärusest ei nähtu, et seda oleks tehtud ning pole põhjendatud, miks aktsepteerib kohuskäsikirjaliste parandustega raamatupidamisdokumente. Menetluse edasine käik
26.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja edastas seisukoha saamiseks puudutatud isikule.
27.Puudutatud isik palus määruskaebuse jätta rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning alused selle tühistamiseks puuduvad.
28.Määruskaebusest ei selgu üheselt, millised vastustaja kuludest on põhjendamatult suured või asjakohatud. Määruskaebuses on käsitletud üksnes kahte vastustaja esindaja tegevust (määruskaebuse koostamine ja telefonikõne AUga). Kummagi tegevuse puhul ei ole I.I märkinud, milline oleks tema arvates mõistlik kulu. Kuna määruskaebuse punktis 6 on märgitud, et I.I on valmis hüvitama menetluskulud 0 euro suuruses summas, siis on ilmne, et esitatud määruskaebus on pahatahtlik ning selle eesmärgiks on vastustajale täiendavate kulude tekitamine.
29.Määruskaebuse koostamisele on vastustaja esindajal kulunud 4h 50min. Määruskaebus oli 9 lk pikk ning sellele oli lisatud mitmed tõendid, mis tuli esindajal osaliselt endal koguda ning enne vastusele lisamist läbi töötada. Vastustaja on seisukohal, et sedavõrd mahuka menetlusdokumendi koostamisele kulunud aeg 4h ja 50min on mõistlik ja põhjendatud.
30.Otsitud on määruskaebuse esitaja etteheited vastustaja esindaja poolt AUga peetud telefonikõne osas. Nimelt oli AUga telefonikõne vajalik tõendi kogumiseks ja selleks, et välja selgitada, kas ja mida teab nimetatud isik vaidluse asjaolude kohta. Telefonivestlus kestis seejuures kõigest ca 5 min ning ülejäänud osa arvel nr 20160895 kajastatud 20.06.2016 tegevusest (s.o 35 min) kulus kohtumaterjalide ja kliendi poolt edastatud dokumentide läbitöötamisele ning kirjavahetusele kliendiga. Vastustaja on seisukohal, et AUga telefonivestlus oli määruskaebuse koostamise (tõendi kogumise) seisukohalt vajalik ning seega on tegemist põhjendatud kuluga.
31.Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-131-16, asus kolleegium seisukohal, et 165 eurot + km suurune õigusteenuse tunnihind on mõistlik ja ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Antud juhul on vastustaja esindaja tunnitasu 140 + km, mis on alla keskmise turuhinna.
32.Ainetud on väited seoses vastustaja menetluskulude kindlaksmääramise taotlusele lisatud õigusteenuse arvetele tehtud täpsustuste/parandustega. TsMS § 176 kohaselt tuleb kohtule esitada menetluskulude nimekiri, mitte õigusteenuse arved. Antud juhul on vastustaja esitanud kohtule arve, kuna arve spetsifikatsioon on ühtlasi käsitletav menetluskulude nimekirjana, mis annab detailse ülevaate, milliseid tegevusi on esindaja teinud ning palju on tegevustele aega kulunud. Seega ei oma mistahes
5(7)
Tsiviilasi nr: 2-16-8553 tähtsust, kas ja milliseid täpsustusi on tehtud arvel (antud juhul oli arve nr 20160895 ettemaksuarve).
33.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis vastavalt TsMS § 663 lgle 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
34.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS § 657 lg 1 p 3, § 659, § 667 lg 2, et esitatud määruskaebus on põhjendatud ja Harju Maakohtu kohtumäärus tuleb vaidlustatud osas, so osas, millega maakohus rahuldas puudutatud isiku taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt (resolutsiooni punkt 1), määras kindlaks hüvitatavate menetluskulude suuruse, mõistis avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja 1274 eurot (resolutsiooni punkt 2) ning menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni (resolutsiooni punkt 3), menetlusõiguse normide rikkumise tõttu tühistada ning saata tsiviilasi samas osas uueks läbivaatamiseks samale esimese astme kohtule, kuna ringkonnakohus ei saa ise asja lahendada. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.
35.Maakohtu määrus on jõustunud osas, milles kohus jättis rahuldamata puudutatud isiku avalduse menetluskulude summas 406 eurot kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
36.Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lõike 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (vt. Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-182-15; 3-2-1-145-15). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole võimalik käesoleval juhul maakohtu diskretsiooni kontrollida, kuna selle kujunemine ei ole kohtumääruse põhjenduste alusel jälgitav.
37.Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga selles, et maakohus on määruse tegemisel rikkunud põhjendamiskohustust. TsMS § 465 lg 2 p-st 8 tulenevalt peab kohtumäärus sisaldama muuhulgas põhjendusi, mille alusel kohus järeldusteni jõudis.
38.Praegusel juhul on maakohus määruses lühidalt märkinud, et puudutatud isiku menetluskulude nimekirjas toodud lepingulise esindaja kulud ning kinnistusraamatu väljavõtetega seotud kulud ei ole ülepaisutatud, on põhjendatud ja vajalikud. Määruses puuduvad põhjendused, mille alusel maakohus sellise otsustuseni jõudis. Maakohus ei ole määruses vastanud ka avaldaja vastuväidetele ega põhjendanud, miks kohus neid ei arvesta. Maakohus ei ole võtnud seisukohta avaldaja poolt esitatud taotluse osas nõuda puudutatud isikult raamatupidamise algdokumendi esitamist.
39.TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Seega tuli maakohtul hinnata, kas puudutatud isiku menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud on asjassepuutuvad ning nendega seotud kulud põhjendatud.
40.Tsiviilasja materjalide kohaselt esitas puudutatud isik maakohtule taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks 10 töötunni ulatuses osutatud õigusabiga seoses. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et kohtule esitatud arve (tlk 134) ja menetluskulude nimekiri (tlk 135) ei ole omavahel töötundide mahu suuruse osas vastavuses. Nimelt on arvel esitatud töötundide kogusumma 10 h, kuid menetluskulude nimekirja kohaselt on lepingulisel esindajal kulunud esindamiseks 7 h ja 15 minutit. Seega on menetluskulude nimekirjaga katmata aja hulk 2 h 45 minutit ning maakohus on ekslikult riigilõivu ja kinnistusraamatu päringute juures olevaid numbreid pidanud töötundideks.
6(7)
Tsiviilasi nr: 2-16-8553
41.Kuigi maakohus jättis eelnimetatud puuduse tähelepanuta, selgub välja mõistetud kulude suurust aluseks võttes, et maakohus on põhjendatuks pidanud puudutatud isiku lepingulise esindaja töötundide hulka 7 h 15 minuti ulatuses, olgugi, et määruse põhjendustes on ekslikult märgitud sellena 7,25 h (määruse punkt 13). Arvestades avaldaja vastuväiteid, tuli maakohtul eraldi hinnata ja põhjendada, miks kohus leiab, et kõigi 7 h ja 15 minuti jooksul teostatud toimingute ulatuses on menetluskulude hüvitamine puudutatud isikule põhjendatud. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et tsiviilasja materjalide alusel ei ole võimalik kontrollida puudutatud isiku lepingulise esindaja telefoninõupidamisi ja e-kirjavahetust.
42.Lisaks eelnevale tuleb nõustuda määruskaebuse esitajaga ka selles, et maakohus ei ole põhjendanud, millest tulenevalt kohus leiab, et puudutatud isiku lepingulise esindaja tasumäär (140 eurot 1 h, millele lisandub käibemaks) vastab asja keerukusele. Maakohus ei ole määruses põhjendanud, milles asja keerukus seisneb.
43.Eeltoodust tulenevalt ei ole ringkonnakohtul võimalik menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust esmakordselt hindama hakata. Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel hinnata, kas asjas esitatud menetluskulude nimekirjas märgitud kulud, sh kinnistusraamatu päringute ja õigusabi osutamisega seoses on mõistlikud ning põhjendatud ja vastata avaldaja vastuväidetele.
44.Ringkonnakohus juhib maakohtu tähelepanu ka sellele, et menetluskulu väljamõistmise määruses tuleks selguse huvides alati välja tuua väljamõistetava menetluskulu koosseis, st näidata ära, kui suur on väljamõistetav riigilõiv, lepingulise esindaja kulu või muu menetluskulu. See lihtsustaks lahendist arusaamist ja edasikaebe ulatuse mõistmist ning võimaldaks kõrgema astme kohtul lahendis tehtud arvutusi paremini kontrollida (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-119-14, p 16).
45.Avaldaja esitas määruskaebuses taotluse asendada kohtumääruses isikunimed asjaosaliste eraelu kaitseks initsiaalidega. TsMS § 466 lg 4 kohaselt tehakse arvutivõrgus avalikult teatavaks üksnes jõustunud määrus, millega menetlus lõpetatakse või hagi läbi vaatamata jäetakse. TsMS § 462 lg 2 alusel saab kohus asendada andmesubjekti taotlusel jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nime initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata tema registrikoodi ega aadressi. Ringkonnakohus rahuldab esitatud taotluse. Käesoleva määruse avalikustamisel arvutivõrgus tuleb asendada menetlusosaliste nimed tähemärgiga.
46.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
47.Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav Iko Nõmm kohtunik kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.