2-18-106359/17 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

4.Välja mõista Axxxxxx Nxxxxxxxt Sxxxxx Kxxxxxxxxxx kasuks viivis väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras (EKP intress + 8% aastas) alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §le 142 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099 või Luminor Bank – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „kautsjon kaja esitamisel“. Menetluse käik Sxxxxx Kxxxxxxxxx esitas 27.03.2018 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 2000 euro saamiseks. 09.04.2018 tegi kohus võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. 11.05.2018.a määrusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Sxxxxx Kxxxxxxxxx esitas 31.05.2018 Harju Maakohtule hagi Axxxxxx Nxxxxxx vastu võlgnevuse nõudes. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevust summas 2000 eurot ja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivist summas 467,41 eurot. Lisaks nõudis hageja jooksvat viivist seadusjärgses määras summas 0,0438 eurot päevas ehk 0,0219% päevas alates hagi esitamisest kuni võlgnevuse täitmiseni. 09.07.2018 täpsustas hageja jooksva viivise nõuet ning palus välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 lauses 2 märgitud määras. 13.07.2018.a määrusega keeldus Harju Maakohus hagi menetlusse võtmisest ning edastas selle kohtualluvusel lahendamiseks Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale. Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja võttis hagi 06.09.2018.a määrusega menetlusse, edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostja sai hagimaterjalid kätte 01.10.2018, kuid pole talle määratud tähtajaks ega hiljem kohtule kirjalikult vastanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 413 lg-s 1 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud.

2-18-106359 Hagimaterjalide põhjal rentis xxxxxxx Catering OÜ baari asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kuni 30.03.2015. Baari pidamiseks soetas xxxxxxx Catering OÜ varustuse, mööbli ja sisustuse. xxxxxxx Catering OÜ ja AN-Polirtehnik OÜ leppisid kokku baari rendiõiguse üleandmises xxxxxxx Catering OÜ-lt AN-Polirtehnik OÜ-le. 01.04.2015 andis xxxxxxx Catering OÜ ANPolirtehnik OÜ-le baari rendiõiguse. Üle antud baar oli sisustatud xxxxxxx Catering OÜ-le kuuluva inventariga. xxxxxxx Catering OÜ ja AN-Polirtehnik OÜ sõlmisid müügilepingu, millega xxxxxxx Catering OÜ võõrandas AN-Polirtehnik OÜ-le eelnevalt viidatud baari varustuse, mööbli ja sisustuse 5000 euro eest. Eelpoolmainitud 5000 euro tasumiseks palus kostja hagejalt laenu summas 2000 eurot. Kostja selgitas hagejale, et AN-Polirtehnik OÜ-l (kus kostja on juhatuse liikmeks) on 3000 eurot baari varustuse, mööbli ja sisustuse tasumiseks, kuid puudu on 2000 eurot. Hageja laenas 01.04.2015 kostjale baari varustuse, mööbli ja sisustuse eest maksmiseks 2000 eurot. Pooled vormistasid võlgnevuse võlatunnistusena. 01.04.2015 allkirjastas Axxxxxx Nxxxxxxxvõlatunnistuse, millega kohustus tasuma SxxxxxxKxxxxxxxxxxxx raha summas 2000 eurot ja lubas selle tagasi maksta hiljemalt 01.07.2015. Käesolevaks ajaks ei ole kostja seda teinud. Hageja nõuab põhivõlgnevust summas 2000 eurot ning hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivist summas 467,41 eurot, lisaks jooksvat viivist. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on palunud kohtul kostjalt välja mõista ka tulevikus sissenõutavad viivised. Perioodi 01.06.2018 kuni 16.11.2018 tuleb kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 74,08 eurot (8,00%/365p/100x2000€x169p). Alates kohtuotsuse tegemisest kuni tagastamata laenusumma täieliku tasumiseni tuleb kostjalt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras tagastamata põhisummalt 2000 eurot. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 2541,49 eurot, millest 2000 eurot moodustab põhivõlg ja 541,49 eurot (467,41€+74,08€) sissenõutavaks muutunud viivis. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.

2-18-106359 Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 275 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu kokku 275 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. Hageja taotles ka kostjalt välja mõista hageja lepingulise esindaja kulu õigusabi eest summas 720 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, millest nähtub, et õigusabile on kulunud 6 h, tasumääraga 100 eurot, lisandub käibemaks 20%. Kohus hindab, et arvestades hageja lepingulise esindaja eeldatavat töömahtu ja asja keerukust, on tasu õigusabi eest nõutud summas põhjendatud ja vajalik osaliselt. Hageja esindaja tunnitasu 100 eurot käibemaksuga on põhjendatud ning valdavas osas esindajad sellise tunnitasu alusel teenust pakuvad. Kohus leiab aga, et maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagi koostamisele (sisuline osa kokku ca 2,5 lk), sh koostamiseks vajalike toimingute tegemiseks, on mõistlik ja põhjendatud ajakulu kokku 3 h mitte 5,5 h. Käesolev vaidlus ei ole muudest võlaõiguslikest vaidlustest keerulisem, mahukam ega vaja hulgaliselt õigusmaterjali läbitöötamist. Seega on ajakulu 2,5 h ulatuses põhjendamatu. Muu ajakulu on põhjendatud. Kohtu hinnangul on hageja õigusabile kulunud aeg põhjendatud kokku 3,5 h ulatuses, seega 350 euro ulatuses (3,5hx100€/h). Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 625 eurot, millest 275 eurot moodustab nõudelt tasutud riigilõiv ja 350 eurot hageja lepingulise esindaja tasu. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas). /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik