Kompromisslepingu täitmise käigus, kui kostja on teinud maksed, loetakse hagejale laekunud summade arvelt esmalt tasutuks võla sissenõudmisega seotud kulud (sissenõudmiskulud), seejärel võlgnetav laenu põhiosa, seejärel tasumata intress, seejärel viivis ning lõpuks riigilõiv. Juhul, kui kostja ei täida käesolevas kompromissis kokkulepitud kohustusi, sh iga osamakse tasumise kohustust, kohaselt, st viivitab osamakse tasumisega rohkem kui kümme (10) päeva, muutub hageja kompromissist tulenev kogu nõue, sealhulgas juba varasemalt sissenõutavaks muutunud ja võlgu olev nõue, sissenõutavaks. Samuti juhul, kui kostja ei täida käesolevas kompromissis kokkulepitud kohustusi, sh iga osamakse tasumise kohustust, kohaselt, st viivitab osamakse tasumisega rohkem kui kümme (10) päeva, kohustub kostja tasuma hagejale kogu võlgnevuse (so 2 261,85 eurot) tasumata osa ning lisanduvad viivised põhinõude tagastamata osalt arvestusega 0,03 % päevas alates kogu võlgnevuse tasumata osa sissenõutavaks muutumise päevast. Pooled kinnitavad, et pärast käesoleva kompromissi nõuetekohast täitmist ei ole kummalgi poolel üksteise vastu mistahes nõudeid ega pretensioone.
2.Jätta poolte muud menetluskulud poolte endi kanda.
3.Toimetada kohtumäärus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Pooled on loobunud kaebeõigusest. Menetluse käik, kohtumääruse põhjendused
1.PLACET GROUP OÜ esitas 06.11.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 2137,23 euro saamiseks. Kohus tegi 08.11.2024 võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik I. Š. esitas 27.01.2025 nõudele vastuväite. Seoses võlgniku 2
vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohus 10.02.2025.a menetluse ja andis asja menetluse üle Harju Maakohtule. Pooled esitasid 20.02.2025 kohtule allkirjastatud kompromissi, mille palusid kinnitada. Kohus kohustas 25.02.25 kohtukirjaga hagejat esitama selgitused ja tõendid vastutustundliku laenamise osas, kuna toimikust nähtuvalt põhineb hageja nõue hageja ja kostja vahelisel tarbijakrediidilepingul VÕS § 402 lg 1 mõttes. Kohus selgitas hagejale, et hindab krediidi kulukuse määra vastavust seadusele ja vastutustundliku laenamise põhimõtete täitmist ka kompromissi kinnitamisel. Selleks tuli hagejal esitada asjaolud ja tõendid, mille alusel kohus saaks tuvastada, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale on seadusega kooskõlas ja kuidas hinnati kostja krediidivõimet. Pooled esitasid täpsustatud ja allkirjastatud kompromissi kohtule 15.05.2025. Pooled kinnitasid, et pärast kompromissi nõuetekohast täitmist ei ole kummalgipoolel üksteise vastu mistahes nõudeid ega pretensioone.
2.TsMS 486 lg 1 kohaselt jätkab makseettepaneku koostanud kohus asja menetlemist hagimenetluses või annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule, kui võlgnik esitab õigel ajal makseettepanekule vastuväite ning avaldaja ei ole sõnaselgelt väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetlus lõpetada (p 1); samuti kui avaldaja ja võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud kohtule kirjaliku kompromissilepingu (p 3). TsMS § 486 lg 3 kohaselt menetleb kohus kompromissilepingut TsMS § 430 ja 431 sätestatu kohaselt. Kuivõrd Pärnu Maakohus andis asja Harju Maakohtule üle TsMS § 486 lg 1 p 1 alusel, on Harju Maakohtul õigus poolte poolt esitatud kompromissleping kinnitada.
3.TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kooskõlas TsMS § 428 lg 1 p 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Tulenevalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
4.Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
5.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, asub seisukohale, et kohtule esitatud 15.05.2025 taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks vastab seadusest tulenevatele nõuetele, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid ning kuulub rahuldamisele.
6.Kohus kontrollis vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist ja leidis, et krediidiandja ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtteid.
7.Hageja esitas 05.03.25 selgitused vastutustundliku laenamise osas ning tõi välja, et Vastavalt krediidikonto lepingu nr KK3401308 Euroopa Tarbijakrediidi standardinfo teabelehele oli lepingu krediidi kulukuse aastamääraks 49%, intressimäär aastas 39,99%, intressimäär päevas 0,11%. Kostja on enne krediidikonto lepingu taotluse KK3401308 rahuldamist esitanud Placet Group OÜ-le kontode väljavõtted perioodiga 01.10.201815.04.2019 ja perioodiga 07.12.2018-16.04.2019. Krediidikonto lepingu KK3401308 sõlmimisel 16.04.2019 veenduti I. Š. krediidivõimekuses, küsides kostjalt teavet tema 3
sissetulekute ja regulaarsete kohustuste kohta. Teostati päringud 15.04.2019 Creditinfo.ee ja Taust.ee andmebaasides, et kontrollida kostja varasemat maksekäitumist. Maksehäirete päringute tulemuseks tuvastas hageja, et kostjal puuduvad varasemad ja kehtivad maksehäired. Lisaks teostati 15.04.2019 päring Ametlike Teadaannete registrisse, mille tulemusena tuvastas hageja, et kostja kohta puuduvad ametlikud teadaanded. Kostja krediidivõimekuse arvutus krediidikonto lepingu KK3401308 sõlmimisel kinnitas kostja krediidivõimelisust igakuise reserviga 193,24 eurot. Kuna krediidiandjal puudus mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saanud hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), küsis kompromissilepingu sõlmimisel krediidiandja sellekohast infot tarbijalt. Hageja küsis kostjalt, millises summas on ta võimeline igakuiselt tasuma.
8.Võlgnik sõlmis Placet Group OÜ-ga krediidikonto lepingu nr KK3401308 krediidi kulukuse määraga 49%. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates 30.11.2018.a määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 20,01%. Seega vastas 16.04.2019 sõlmitud lepingu krediidi kulukuse määr (49%) Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale (20,01*3=60,03%) ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määr on seaduslik, vastab VÕS § 4062 lg 1 ega ole tühine.
9.Pooled on teadlikud tsiviilasjas menetluse lõpetamise protsessuaalsetest tagajärgedest Seega kuulub esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas lõpetamisele.
10.Kui pooled vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (täitemenetluse seadustik § 2 lg 1 p 1).
11.Hageja ja kostja soovivad loobuda määruskaebuse esitamise õigusest käesoleva kompromissi kinnitava määruse peale. Poolte taotlus määruskaebuse esitamise õigusest loobumiseks on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele vastavalt TsMS § 661 lg-le 4.
12.Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissis kokku leppinud, et võlgnik tasub menetluskulu 20 EUR ja riigilõiv 65 EUR, mis on arvestatud kompromissi summas, seega poolte muud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.