OÜ Aktiva Finance Group hagi XX vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
12 808,70 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ Aktiva Finance Group (registrikood 10746479) Hageja lepinguline esindaja Sigrid Rahkema, Julianus Inkasso OÜ Kostja XX (isikukood XXX)
Asja lahendamise viis Kirjalikus menetluses
RESOLTUSIOON
1.Rahuldada OÜ Aktiva Finance Group hagi XX vastu võlgnevuse nõudes osaliselt.
2.Välja mõista XX-ilt (isikukood XXX) OÜ Aktiva Finance Group (registrikood 10746479) kasuks sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus 2547,75 eurot ja intress 426,83 eurot.
3.Mõista XX-ilt OÜ Aktiva Finance Group kasuks välja viivis määraga 17,90% aastas kohtuotsuse p-s 2 väljamõistetud põhivõlgnevuselt alates kohtuotsuse jõustumise päevale järgnevast päevast kuni täitmiseni.
4.Mõista XX-ilt (isikukood XXX) Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja käesoleva kohtuotsuse tegemise ajaks veel mittesissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus 3887,97 eurot, mis tuleb tasuda igakuiste maksetena alates juunist 2025 iga kuu 15. kuupäevaks kuni põhivõlgnevuse 3887,97 eurot täieliku tasumiseni järgmise graafiku alusel: 15.06.2025 16.07.2025 15.08.2025
5.Mõista XX-ilt OÜ Aktiva Finance Group kasuks välja intress VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud määras arvestatuna kohtuotsuse p-s 4 väljamõistetud põhiosa maksete sissenõutavaks mittemuutunud maksete jäägilt alates 15.06.2025 – 15.07.2027.
6.Mõista XX-ilt OÜ Aktiva Finance Group kasuks välja viivis alates kohtuotsuse tegemisest sissenõutavaks muutuvatelt põhiosa maksetelt, lugedes viivise määraks 17,90% aastas, alates maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni täitmiseni.
7.Kohtuotsuses resolutsiooni p-des 1 – 6 nimetamata osas jätta OÜ Aktiva Finance Group OÜ hagi XX vastu rahuldamata.
8.Jätta menetluskulud 59% ulatuses XX kanda ja 41% ulatuses OÜ Aktiva Finanace Group kanda.
9.Määrata kindlaks OÜ Aktiva Finance Group menetluskulud summas 654,90 eurot ja mõista see XX-ilt OÜ Aktiva Finance Group kasuks välja.
10.Menetluskuludelt tuleb tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
11.Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele. XX-ile toimetada kohtuotsus vajadusel kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Edasikaebamise kord 2 (9)
Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagiavalduse asjaolud, kohtumenetluse käik
1.Hageja esitas 15.01.2025 hagi kostja vastu põhivõlgnevuse 7426,46 euro, intressi 474,71 euro, haldustasu 10 euro, sissenõudmiskulu 50 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 3518,19 euro ja edasiulatuva viivise nõudes.
2.AS Inbank ja kostja sõlmisid 29.04.2021 laenulepingu nr L89005516251. 08.01.2022 kokkuleppega nr L89005516251 muutsid AS Inbank ja kostja lepingut nr L89005516251. Kostjale võimaldati perioodil 16.12.2021 kuni 15.04.2022 põhivõla maksete tegemisest maksepuhkust. Kostja sai lepingu nr L89005516251 alusel laenu 8000 eurot. Pooled leppisid lepingus kokku intressimääras 17,9% aastas. Viivisemäär on 17,9% aastas, s.o 0,05% päevas, krediidi kulukuse määr on 20,40%, krediidikogukulu 5280,29 eurot. Lepingu igakuine haldustasu oli 2,50 eurot. Lepingu muutmisel muutus krediidi kulukuse määr ja uueks määraks oli 20,60% aastas. Lepingu muudatuse sõlmimise tasu oli 25 eurot. Krediidisumma lepingu muutmise hetkeks oli 7426,46 eurot.
3.Krediidikulukuse määra arvutamisel kummaski lepingus on arvestatud laenusummat, intressimäära, lepingutasu, igakuist haldustasu, laenulepingu kestust ja osamaksete arvu.
4.Kostja oma kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. 05.05.2022 saatis AS Inbank kostjale e-posti aadressil lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 24.05.2022 saatis AS Inbank kostjale lepingu ülesütlemise teate, kuna kostja ei tasunud võlgnevust talle antud täiendava tähtaja jooksul. Lepingu ülesütlemise aluseks oli asjaolu, et kostja jättis tasumata intressi- ja lepingu haldustasu maksed perioodil 15.02.2022 – 15.05.2022. AS Inbank loovutas lepingust tulenevad rahalised nõuded hagejale 26.05.2022, mille kohta saadeti kostjale teade.
5.Kostja võlgnevus kujuneb järgmiselt. Kostja sai laenu 8000 eurot ja tasus põhiosa katteks 573,52 eurot, seega on laenu põhiosa võlgnevus 8000 – 573,52=7426,46 eurot. Kostjal on intressivõlgnevus alates 2. osamaksest, s.o 15.02.2022 – 5. osamakseni 24.05.2022, s.o kokku 474,71 eurot (114,47+103,39+114,47+109,77+32,61). Vastavalt lepingule kohustus kostja tasuma igakuiselt laenuhaldustasu 2,5 eurot. Kostja jättis tasumata 15.02.2022 – 15.05.2022 osamaksete laenuhaldustasud, s.o 10 eurot (4*2,50).
6.Hagejal on kostja vastu ka võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue, mis on tekkinud pärast lepingu ülesütlemist, summas 50 eurot. Hageja on saatnud 19.10.2022 kostjale meeldetuletuskirja summas 25 eurot. Samuti on hageja saatnud kostjale meeldetuletuskirjad 21.09.2023 ja 01.10.2023 kumbki hinnaga 5 eurot. Lisaks eeltoodule on hagejal muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot.
7.Hageja nõuab kostjalt viivist määraga 17,9% aastas arvestatuna tasumata põhivõlalt 3 (9)
7426,46 eurot alates 25.05.2022 kuni 15.01.2025 summas 3518,19 eurot. Hageja nõuab kostjalt ka edasiulatuva viivise väljamõistmist.
8.Hageja esitas hagis vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta järgmised AS Inbank tegi krediidivõimelisuse protsessis päringud maksehäireregistritesse ja kontrollis kostja sissetulekuid Maksu- ja Tolliametist. EMTA andmetel oli kostja keskmise sissetuleku suurus 1225 eurot kuus. Lepingujärgse igakuise makse suuruseks kujunes 184,46 eurot. Kostja märkis laenutaotluses, et tema igakuiste väljaminekute suuruseks on 350 eurot. AS Inbank arvestas, et kostjale jääb seega raha reservi 690,54 eurot (1225-350-184,46). Krediidiandja arvestas ka elatusmiinimumiga, mille sisse arvestatakse igapäevased püsikulud. 2021 oli elatusmiinimumi suuruseks 233,57 eurot. Kostjal ei olnud laenulepingu sõlmimise eelselt kehtivaid maksehäireid. Krediidiandja ei küsinud kostjalt tema krediidivõimelisuse hindamiseks tema pangakonto väljavõtet, kuna see ei olnud vajalik, arvestades krediidi olemust, suurust ja tarbijaga seotud asjaolusid.
9.26.02.2025 esitas hageja kohtule ümberarvestuse ja alternatiivse nõude tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 369 alusel juhuks, kui kohus jõuab järeldusele, et esialgne võlausaldaja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet.
10.Kohus võttis hagi menetlusse 28.02.2025 määrusega. Kohus toimetas kostjale hagi ja hagi menetlusse võtmise määruse kätte avalikult, avaldades sellekohase teate väljaanded Ametlikud Teadaanded 14.04.2025. Dokumendid loeti kättetoimetatuks 30.04.2025. Kohtule ei ole teada kostja kontaktandmed ega tema tegelik elu-/asukoht. Kostja hagivastust esitanud ei ole. Kohtuotsuse põhjendused
11.TsMS § 407 lg 1 alusel võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Kohus ei ole kohustatud asjas tagaseljaotsust tegema. Käesoleval juhul vaatas kohus asja sisuliselt läbi ja on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada alternatiivnõudes.
12.VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hagi asjaolude kohaselt sõlmisid AS Inbank ja kostja sõlmisid 29.04.2021 laenulepingu nr L89005516251, mille alusel sai kostja laenu 8000 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama osamaksete kaupa ja tasuma AS-le Inbank intressi. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingu seonduvalt oma majandus- ja kutsetegevusega. Kuna hagiavaldusest nähtub, et AS Inbank, kes on tegutsenud oma majandus- ja kutsetegevuses, on kostjale andnud laenu, siis on kohus seisukohal, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga.
13.VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi 4 (9)
kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Eesti Panga veebilehe andmetel oli lepingu sõlmimise ajal, s.o 29.04.2021, kehtinud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 20,09%. Seega kolmekordne määr oli 60,27%. Hagiavalduse kohaselt oli kokkulepitud krediidikulukuse määr 20,40% aastas. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvestatud laenusummat, intressimäära, lepingutasu igakuist haldustasu, laenulepingu kestust. Lepingus on kokkulepitud, et kostja tagastab laenu ja tasub intressi maksegraafiku alusel 72 osamaksega. Krediidi kogukulu on 5280,29 eurot. Seega ei ole tarbijakrediidileping eeltoodud alusel tühine. AS Inbank ja kostja sõlmisid laenulepingu muutmise kokkuleppe 08.01.2022 (s.t lisakokkulepe on mõlema poole poolt allkirjastatud nimetatud kuupäeval). Lisakokkuleppes on krediidi kulukuse määrana fikseeritud 20,60%. Krediidi kogukuluna on märgitud 4746,48 eurot. Lepingu sõlmimise tasu on 25 eurot. Lisakokkuleppe sõlmimise ajal oli eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr Eesti Panga veebilehe andmetel 16,95%, mille kolmekordne määr on 50,85%. Seega ei ole ka lisakokkulepe nimetatud alusel tühine. Kohtule ei ole teada asjaolusid selle kohta, et krediidikulukuse määr oleks lepingus ja selle lisakokkuleppes märgitud ebaõigesti.
14.VÕS § 164 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Hagiavalduse kohaselt loovutas AS Inbank 26.05.2022 kõik lepingust tulenevad nõuded hagejale, millest kostjale teatati. Kohtule ei ole teada asjaolusid, miks nõude loovutamine ei ole kehtiv.
15.Vastavalt VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg - d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4. KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kehtiva VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Et krediidiandja loovutas nõude hagejale, tuli hagejal vastavad asjaolud ja tõendid esitada. Riigikohus on oma 24.11.2023 määruse nr 2-21-13098 p-s 18 selgitanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peab laenuandja omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus, tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja 5 (9)
intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena, tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine, tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
16.Hageja esitas hagis vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta järgmised AS Inbank tegi krediidivõimelisuse protsessis päringud maksehäireregistritesse ja kontrollis kostja sissetulekuid Maksu- ja Tolliametist. EMTA andmetel oli kostja keskmise sissetuleku suurus 1225 eurot kuus. Lepingujärgse igakuise makse suuruseks kujunes 184,46 eurot. Kostja märkis laenutaotluses, et tema igakuiste väljaminekute suuruseks on 350 eurot. AS Inbank arvestas, et kostjale jääb seega raha reservi 690,54 eurot (1225-350-184,46). Krediidiandja arvestas ka elatusmiinimumiga, mille sisse arvestatakse igapäevased püsikulud. 2021 oli elatusmiinimumi suuruseks 233,57 eurot. Kostjal ei olnud laenulepingu sõlmimise eelselt kehtivaid maksehäireid. Krediidiandja ei küsinud kostjalt tema krediidivõimelisuse hindamiseks tema pangakonto väljavõtet. Arvestades eeltoodut nähtub, et AS Inbank jättis kontrollimata kostja esitatud andmed igakuiste kohustuste suuruse kohta, samuti ei küsinud AS Inbank kostjalt andmeid igakuiste majapidamiskulude ja muude rahaliste kohustuste kohta, sh ülalpeetavate kohta, rikkudes sellega KAVS § 50 lg-t 3. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et kostja kohta kogutud muu teave oleks olnud piisav kostja krediidivõimelisuse hindamiseks.
17.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub vastutustundliku laenamise põhimõtet, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Nimetatud tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt sama paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Asjas ei ole tuginetud asjaoludele, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata krediidiandja küsitud teabe või esitanud võltsitud andmeid. Nii rikkus krediidiandja VÕS § 4034 lg 6.
18.Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud rahuldada hageja alternatiivnõue. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. AS Inbank ütles lepingu üles alates 24.05.2022. Lepingu ülesütlemise aluseks oli asjaolu, et kostja ei olnud tasunud perioodil 15.02.2022 – 15.05.2022, s.o neli järjestikust intressi ja laenuhaldustasu makset (põhiosamakseid sellel perioodil maksma ei pidanud 6 (9)
laenupuhkuse tõttu). Laenulepingu ülesütlemise hoiatus saadeti kostjale 05.05.2022. Seega vastab lepingu ülesütlemine VÕS § 416 lg-s 1 sätestatud formaalsetele tingimustele. Kohtu hinnangul ei ole lepingu ülesütlemine hagiavalduses toodud asjaoludel kehtiv sisuliste eelduste puudumisel, kuivõrd arvestades alternatiivset nõuet, siis on hageja arvestanud kõik võlgniku tasutud summad laenu põhiosa katteks, millest tulenevalt ei olnud hageja lepingu ülesütlemise ajal võlgnevuses kolme järjestikuse maksega (alternatiivse nõude järgi tuleb lugeda maksed täielikult tasutuks kuni 15.05.2023 makseni). Eeltoodust tulenevalt on leping kehtiv. Arvestades hageja esitatud nõude ümberarvestust, siis on käesoleva otsuse tegemise aja seisuga muutunud sissenõutavaks maksed alates 15.05.2023 – 15.05.2025 kokku 2547,75 eurot, mille kohus kostjalt hageja kasuks välja mõistab.
19.VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub vastutustundliku laenamise põhimõtet, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Seega on hagejal õigus arvestada intressi VÕS § 94 sätestatud intressimääras. Hageja on ümberarvestusest nähtuvalt arvestanud intressi VÕS § 94 sätestatud määras alates 15.05.2023. Käesoleva kohtuotsuse tegemise hetkeks, s.o 16.05.2025, on sissenõutavaks muutunud intressimaksed kokku summas 426,83 eurot, mille kohus kostjalt hageja kasuks välja mõistab.
20.TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus. Arvestades asjaolu, et kostja ei ole mingiski osas oma kohustusi täitnud alates veebruarist 2022 ega ole osalenud ka käesolevas kohtumenetluses, siis on põhjendatud eeldada, et kostja ei täida kohustusi ka edaspidi õigel ajal. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja ka tulevikku suunatud maksed, s.o põhiosamaksed, vastavalt hageja esitatud ümberarvestusele. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutunud intressinõude VÕS § 94 lg 1 sätestatud määras.
21.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. Tallinna Ringkonnakohus on 07.10.2022 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-119187 (p 13) asunud seisukohale, et viivist on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral põhjendatud arvestada alates ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksed, mis arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete tegemisega viivitusse. Praegusel juhul nõuab hageja alternatiivse nõudekäsitluse järgi viivist lepingus kokku lepitud määras, s.o 17,90% aastas alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast. Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral on hagejal siiski õigus nõuda viivist sissenõutavaks muutunud summalt lepingujärgses viivisemääras, mis vastab lepingus kokkulepitud intressimäärale (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 24.11.2023 määruses tsiviilasjas nr 221-13098, p 33 ja 34). Kohus rahuldab viivisenõude ja mõistab kostjalt välja viivise 17,90% aastas kohtuotsuse tegemise hetkeks sissenõutavaks muutunud põhivõlalt, 2547,75 eurolt, alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast. ning edasiulatuvalt alates kohtuotsuse tegemisest sissenõutavaks muutuvatelt põhivõla osamaksetelt maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni täitmiseni. 7 (9)
22.Hageja palub kostjalt välja mõista vastavalt VÕS § 1132 lg 1 ja 2 alusel võla sissenõudmiskulu summas 50 eurot. VÕS § 403 4 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub vastutustundliku laenamise põhimõtet, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Tallinna Ringkonnakohus on 16.03.2023 otsuses nr 2-18-15885 (p 16.3) asunud seisukohale, et VÕS § 4034 lg 7 teine lause hõlmab ka sissenõudmiskulusid. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja võla sissenõudmiskulude nõude summas 50 eurot.
23.VÕS § 4034 lg 7 alusel jääb rahuldamata laenu haldustasude nõue. Menetluskulud
24.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
25.Kuna kohus rahuldab hagi 59% ulatuses, siis jääb menetluskulu kostja kanda ja 41% ulatuses hageja kanda TsMS § 163 lg 1 alusel. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, siis ei määra kohus hüvitatavaid menetluskulusid rahaliselt kindlaks.
26.Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 910 eurot ja õigusabikulu 338 eurot.
27.Kohtu hinnangul on riigilõiv vajalik ja põhjendatud kulu, mis on hagi esitamise eelduseks.
28.Hageja taotleb lisaks riigilõivule õigusabikulu hüvitamist summas 338 eurot. Riigikohus on 14.04.2021. a määruses tsiviilasjas nr 2-19-10324/42 muutnud varasemaid seisukohti ja leidnud, et ei ole põhjendatud siduda menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga, vaid lähtuda tuleb eelkõige kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele.
29.Hageja 08.07.2024 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja ajakulu antud asjas 2 tundi. Hageja poolt esindajale makstud tasu suuruseks on 338 eurot ning lepinguline esindaja on osutanud teenust 169 eur/h.
30.Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15 06.05.2015 lahendi p-s 14 asunud seisukohale, et kohus teeb kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust. Kohus leiab, et esindaja 8 (9)
ajakulu 2 tundi on põhjendatud ja vajalik kulu. Kohtu hinnangul on lepingulise esindaja tunnitasu 169 eurot (ilma käibemaksuta) põhjendamatult suur. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks peetakse kohtupraktikas 60–100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks (Tallinna RK 28.09.2023, nr 2-22-15592, p 60). Kohus loeb põhjendatud tunnitasuks 100 eurot (ilma käibemaksuta). Ajakulu on kohtu hinnangul põhjendatud (TsMS § 175 lg 1). Hageja on põhjendanud, et ta saab käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu tuleb menetluskulud kindlaks määrata ilma käibemaksuta. Eeltoodut arvestades on hagi esitamisega seotud TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalik esindajakulu praeguses asjas 200 eurot (100 eurot x 2 tundi).
31.Seega on menetluskulud põhjendatud ja vajalikud kokku summas 1110 eurot. Kuna kohus rahuldas hageja hagi osaliselt, s.o 59% ulatuses, siis kuulub hagejale hüvitamisele menetluskulu summas 654,90 eurot (1110*59/100), mille kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja.
32.Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on esitanud kohtule TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse, et kohus märgiks menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) Siiri Malmberg kohtunik
9 (9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.