Kaija Kaijanen (eesistuja), liikmed Krista Kirspuu, Kaupo Paal
Kohtuasi
NNB Union OÜ hagi Maksu- ja Tolliameti vastu XX (pankrotis) pankrotimenetluses 25.05.2018 nõuete kaitsmise koosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks, nõude esitatuks lugemiseks ja tunnustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 2. oktoobri 2018. a kohtumäärus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik NNB Union OÜ määruskaebus Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja (määruskaebuse esitaja): NNB Union OÜ (registrikood 10501803); tehinguline esindaja Sofja Pevzner-Belositski Kostja: Maksu- ja Tolliamet (registrikood 70000349); volitatud esindaja Karel Miisna
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta NNB Union OÜ 17. oktoobri 2018. a esialgse õiguskaitse avaldus rahuldamata.
2.Jätta Harju Maakohtu 2. oktoobri 2018. a kohtumääruse resolutiivosa muutmata, arvestades käesoleva määruse põhjendusi.
5.Määruse peale, v.a resolutsiooni p 1 osas, võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. 1(4)
Asjaolud ja menetluse käik
1.NNB Union OÜ (hageja) esitas Harju Maakohtule hagi Maksu- ja Tolliameti (kostja) vastu XX (pankrotis) pankrotimenetluses 25.05.2018 nõuete kaitsmise koosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks, nõude esitatuks lugemiseks ja nõude tunnustamiseks. Hageja on seisukohal, et 25.05.2018 nõuete kaitsmise koosolekul jäeti ebaõigesti tema pandiga tagatud nõue tunnustamata.
Kostja leidis, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata, kuna hagi ei ole esitatud kohase kostja, s.t pankrotivõlgniku vastu (PankrS § 94 lg 4 ja § 83 lg 5), sest tegemist ei olnud mitte nõude tunnustamata jätmisega, vaid 25.05.2018 nõuete kaitsmise koosolekul loeti hageja nõue pankrotimenetluses mitte esitatuks. Hageja on minetanud ka kaebetähtaja (PankrS § 83 lg 2).
Hageja leiab, et hoolimata sellest, mis alusel on antud otsus vastu võetud ja kuidas vormistatud, on tegemist hageja pandiõigusega tagatud nõude mitte tunnustamisega ning hageja eesmärk on, et kohus tunnustaks tema nõuet. Samuti leiab hageja, et on esitanud hagiavalduse õigeaegselt, vastavalt PankrS § 106 lg-le 1 ühe kuu jooksul arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata.
Maakohtu määrus
4.Harju Maakohus jättis 02.10.2018 määrusega hagi läbivaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel. 25.05.2018 nõuete kaitsmise koosolekul võeti vastu otsus, millega loeti, et hageja ei ole võlgniku pankrotimenetluses nõuet esitanud, mitte ei jäetud hageja nõuet tunnustamata. Lisaks ei ole hagi esitatud PankrS § 94 lg 4 ja § 83 lg 5 kohaselt pankrotivõlgniku vastu ja on esitatud PankrS § 83 lg-s 2 sätestatud 10 päevast kaebetähtaega ületades. Määruskaebus ja edasine menetluse käik
5.17.10.2018 esitas hageja määruskaebuse Harju Maakohtu 02.10.2018 määrusele, paludes määruse tühistada. Lisaks esitas hageja esialgse õiguskaitse avalduse. Määruskaebuse kohaselt on maakohus jõudnud valele järeldusele, et rakendamisele ei kuulu PankrS § 106 lg 1 ja § 103 lg
4.Hageja hinnangul on üldkoosoleku otsus TsÜS mõttes kokkulepe, mida tuleb tõlgendada sisu ja poolte tahteavaldustest lähtudes. Hageja on seisukohal, et kostja eesmärgiks oli mitte tunnustada hageja nõuet, mistõttu tuleb tahteavalduste reeglite alusel tõlgendada 25.05.2018 nõuete kaitsmise koosoleku otsust lähtudes PankrS § 106 lg-st 1.
Kostja määruskaebusega ei nõustu. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Kostja hinnangul ajab hageja segamini kaitsmiseta tunnustatud nõude ja pandiõiguse. Samuti ei nõustunud kostja määruskaebuses sisalduva õiguskaitse avaldusega, kuna selgusetu on hageja taotletu, s.h puudub poolte vahel nõue, mida esialgselt reguleerida.
Harju Maakohus jättis 29.10.2018 kirjaga määruskaebuse rahuldamata ja saatis kaebuse Tallinna Ringkonnakohtule lahendamiseks TsMS § 663 lg 5 alusel.
Ringkonnakohtu seisukoht
8.Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 02.10.2018 kohtumääruse põhjendusi tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel koosmõjus §-ga 659 osaliselt muuta ja täiendada, jättes määruse resolutiivosa muutmata. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust määruse tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
2(4)
Hagiavaldusest nähtub, et hageja nõuab XX pankrotimenetluses 25.05.2018 nõuete kaitsmise koosoleku otsuse nr 3 kehtetuks tunnistamist, hageja nõudeavalduse esitatuks lugemist ning hageja pandiõigusega tagatud nõude tunnustamist vastavalt kohtumäärusele nr 2-17-18011. Hageja on rajanud oma nõuded asjaolule, et 25.05.2018 nõuete kaitsmise koosolekul loeti hageja nõudeavaldus alusetult PankrS § 94 lg 3 järgi mitte esitatuks. Hageja leiab, et tema nõue tuleb lugeda PankrS § 103 lg 4 kohaselt nõuete kaitsmise koosolekul kaitsmiseta tunnustatuks, kuna nõue on pandiõigusega tagatud ja kantud ka vastavasse registrisse.
10.Ringkonnakohtu hinnangul tuleneb hagiavalduse resolutiivosa p-ides 1 ja 2 toodud nõuete, s.o nõude 25.05.2018 nõuete kaitsmise koosoleku otsuse nr 3 kehtetuks tunnistamiseks põhjusel, et hageja nõudeavaldus loeti PankrS § 94 lg 3 kohaselt mitte esitatuks ning nõude lugeda hageja nõudeavaldus nõuetekohaselt esitatuks, alus PankrS § 94 lg-st 4, mille kohaselt võib võlausaldaja üldkoosoleku otsust, millega loeti, et nõudeavaldust ei ole esitatud, kohtus vaidlustada. Kui kohus leiab, et üldkoosoleku otsus ei ole põhjendatud, tunnistab ta üldkoosoleku otsuse selles osas kehtetuks ja loeb nõudeavalduse esitatuks. Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse vaidlustamist reguleerib PankrS § 83. PankrS § 83 lg 5 kohaselt osaleb pankrotivõlgniku otsuse kehtetuks tunnistamise hagi läbivaatamisel kohtus pankrotivõlgniku nimel pankrotitoimkonna esimees. Kui aga pankrotitoimkonda ei ole valitud, siis üldkoosolekul selleks valitud isik. Seega on üldkoosoleku otsuste vaidlustamisel kostjaks pankrotivõlgnik (PankrS § 83). Hageja on esitanud hagi aga XX pankrotimenetluse võlausaldaja vastu, jäädes sealjuures 24.09.2018 menetlusdokumendis kindlaks, et käesolev hagi on esitatud õige kostja, s.o XX pankrotimenetluse võlausaldaja, vastu. Lisaks sätestab PankrS § 83 lg 2, et võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõude võib esitada kohtusse kümne päeva jooksul otsusest teadasaamisest, kuid mitte hiljem kui 30 päeva möödumisel otsuse tegemisest. Hagiavalduses märgib hageja, et on 25.05.2018 nõuete kaitsmise koosoleku otsuse kätte saanud samal kuupäeval. Seega oli hagejal 25.05.2018 nõuete kaitsmise koosoleku otsuse vaidlustamise hiliseimaks kuupäevaks 04.06.2018. Käesolev hagiavaldus on esitatud kohtusse alles 22.06.2018.
11.Hagiavalduse kolmanda nõude, s.o tunnustada XX pankrotimenetluses hageja pandiga tagatud nõuet, alus tuleneb ringkonnakohtu hinnangul PankrS § 106 lg-st 1, mille kohaselt, kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Ringkonnakohus on seisukohal, et PankrS § 106 lg 1 alusel hagi esitamiseks saab olla olukord, kus võlausaldaja nõue jäi nõuete kaitsmise koosolekul tunnustamata. Kuigi hageja on märkinud, et hagi esitamise eesmärgiks on tema nõude tunnustamine XX pankrotimenetluses, on hagiavalduse asjaoludena välja toodud, et 25.05.2018 nõuete kaitsmise koosolekul loeti hageja nõudeavaldus PankrS § 94 lg 3 alusel mitte esitatuks, mitte ei jäetud hageja nõuet tunnustamata. Määruskaebuses on hageja lisaks märkinud, et pankrotimenetluses läbiviidavate toimingute teostamisel tuleb lähtuda tahteavalduste tõlgendamisest mitte pankrotimenetluse läbiviimisele seaduses ettenähtud korrast. Hageja on seisukohal, et 25.05.2018 nõuete kaitsmise koosolekul hageja nõude nõuetekohaselt mitte esitatuks lugemine kandis eesmärki jätta hageja nõue XX pankrotimenetluses tunnustamata. Ringkonnakohus antud väitega ei nõustu. Kuna pankrotimenetluses on ette nähtud kindel toimingute läbiviimise kord, mis on reguleeritud pankrotiseaduses, tuleb kolleegiumi hinnangul järgida antud korda ning seaduses sätestatud toiminguid ei saa sisustada erinevalt normis sätestatust. Seega ei ole praegusel juhul põhjendatud 3(4)
lugeda hageja nõude nõuetekohast mitteesitamist nõude tunnustamata jätmiseks, sest nõuet, mida ei ole loetud nõuetekohaselt esitatuks, ei saa ka kaitsmisele võtta.
12.Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohus on lõppjärelduses märkinud õigesti, et hagi tuleb jätta läbivaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel, kuid seda põhjusel, et esitatud hagiga ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada, sest hagiavalduse resolutiivosa p-ides 1 ja 2 esitatud nõuded on esitatud vale kostja vastu ning sealjuures seaduses sätestatud kaebetähtaega ületades ning p-is 3 sisalduva nõude esitamise eeldused, s.t et hageja nõue on jäetud tunnustamata, ei ole täidetud.
13.Täiendavalt peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada nõustudes sealjuures kostjaga, et hageja on ekslikult asunud seisukohale justkui pandiõiguse olemasolu, mis on kantud vastavasse registrisse, on oma olemuselt iseseisev nõue, mis loetakse PankrS § 103 lg 4 kohaselt nõuete kaitsmise koosolekul kaitsmiseta tunnustatuks. Riigikohus on selgitanud, et PankrS § 100 lg 1 teise lause kohaselt kaitstakse koos nõudega ka nõuet tagavaid pandiõigusi. PankrS § 103 lg 4 vaid täpsustab, et kaitsmiseta loetakse tunnustatuks pandiõigus, mis on vastavasse registrisse kantud või jõustunud lahendiga tunnustatud. Pankrotimenetluses ei ole ilma nõudeta pandiõigusel tähendust. Pandiõiguse tunnustamise nõue ei ole iseseisev nõue, kui pandiga tagatavat nõuet ei tuvastata (vt RKTKo 03.06.2015, nr 3-2-1-63-15, p 17). Hageja ei ole väitnud, et tema pandiõigusega tagatud nõue oleks kohtu või vahekohtu jõustunud lahendiga rahuldatud, mistõttu puudub alus lugeda hageja nõue PankrS § 103 lg 4 kohaselt nõuete kaitsmise koosolekul kaitsmiseta tunnustatuks.
14.TsMS § 442 lg 5 sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Hageja on esitanud koos määruskaebusega avalduse, milles palub peatada pankrotihalduril XX pankrotimenetluses varade jaotamine käesolevas tsiviilasjas lõpplahendi jõustumiseni. Kuivõrd maakohus avaldust lahendanud ei ole, teeb seda ringkonnakohus. Kolleegiumi hinnangul tuleb määruskaebuses olev esialgse õiguskaitse avaldus jätta rahuldamata, kuna perspektiivitu hagi puhul ei ole põhjendatud ka vaidlusalust õigussuhet esialgselt reguleerida (vt RKTKm 03.02.2017, 3-2-1-83-16, p 14; RKTKm 16.02.2017, 2-1618531, p 9).
15.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta menetluskulud hageja kanda. Kuna maakohus ei ole kindlaks määranud menetluskulude suurust, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lg-s 2 sätestatud korras (TsMS § 174 lg 1).
16.Määrusele võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest (TsMS § 427), v.a esialgse õiguskaitse avalduse rahuldamata jätmise osas, mis edasikaebamisele ei kuulu. Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/ /
Krista Kirspuu allkirjastatud digitaalselt/
Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.