Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei ja avaliku etoimiku kaudu 15. november 2018
Tsiviilasja number
2-18-9131
Tsiviilasi
BB Finance OÜ hagi M Pi vastu põhivõla ja kõrvalnõuete summas 538,68 euro ning lisanduva viivise väljamõistmiseks
Hagihind
626,28 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja BB Finance OÜ (registrikood 11306564, asukoht Pronksi tn 19, 10124 Tallinn); lepinguline esindaja Marilin Palts ([email protected]) Kostja: M P (isikukood xxx, elukoht xxx; e-post xxx)
Menetluse liik
lihtmenetlus
Resolutsioon
1.Rahuldada BB Finance OÜ hagi M P vastu võlgnevuse väljamõistmiseks osaliselt.
2.Välja mõista M Pilt põhivõlgnevus 400 eurot (nelisada eurot) ja sissenõutavaks muutunud viivis 47,78 eurot (nelikümmend seitse eurot ja 78 senti), kokku 447,78 eurot (nelisada nelikümmend seitse eurot ja 78 senti) BB Finance OÜ kasuks.
3.Välja mõista M Pilt BB Finance OÜ kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 400 eurot alates 14.06.2018 kuni põhinõude kohase täitmiseni.
Menetluskulude jaotus
1.Menetluskulud jätta 83% ulatuses M Pi kanda ja 17% ulatuses BB Finance OÜ kanda.
2.Mõista M Pilt välja BB Finance OÜ kasuks menetluskulud 178,45 eurot (ükssada seitsekümmend kaheksa eurot ja 45 senti).
3.Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb M Pil tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt
(178,45 eurot) BB Finance OÜ viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust, väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel.
Hagiavalduse asjaolud
1.Kostja ja BB Finance OÜ (endine ärinimi Raha24 OÜ) sõlmisid 27.11.2016 laenulepingud nr 920110618, 920110617, 920110616 ja 02.12.2016 laenulepingu nr 920111316, mille kohaselt anti kostjale üle laenusumma kokku 400 eurot. Kostja kohustus laenusummad tagastama vastavalt lepingute tingimustele ja maksegraafikutele ühe osamaksega 15.12.2016. Kostja on laenu taotlemisel kinnitanud, et nõustub lepingute lahutamatuks osaks olevate üldtingimustega. Kostja ei tasunud maksegraafikute järgset makset. Kõik lepingud lõppesid 15.12.2016.
2.Hageja palub mõista kostjalt välja põhivõlgnevuse summas 400 eurot, intressi 7,32 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 131,36 eurot ja viivised alates 14.06.2018 kuni põhinõude summas 400 euro täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja tasutud riigilõivu 125 eurot, õigusabikulud 575 eurot ja väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses.
3.Kostjale toimetati menetlusse võtmise määrus ja hagiavaldus koos lisadega kätte 18.08.2018 e-posti aadressil xxx. Kostja ei ole hagiavaldusele vastuväiteid esitanud. Kohtuotsuse põhjendused
4.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 82 lgst 7 tuleneb, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel.
5.Lepingute sisust ja olemusest nähtuvalt on kostja sõlminud BB Finance OÜ-ga laenulepingud, mida tõendavad 27.11.2016 ja 02.12.2016 laenulepingute põhitingimused ja laenulepingute üldtingimused. Laenulepingute alusel on kostjale kokku antud laenu 400 eurot, sellest 8 eurot läks lepingute sõlmimise tasu katteks ja 392 eurot on kantud kostja pangakontole nelja ülekandega. Laenulepingute põhitingimustest ja Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehelt nähtuvalt on kostjale antud laenude intressimääraks aastas 21,998% ja krediidi kulukuse määr aastas 58,47%.
6.Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega (vt nt Riigikohtu otsus nr 3-2-1122-08, p 19; otsus nr 3-2-1-116-10, p 40; otsus nr 3-2-1-106-13, p 24; otsus nr 3-2-1-3206, p 14). Kohtul on seega kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas kostja on tehingu tühisusele tuginenud või mitte.
7.Vastavalt VÕS § 406 lg 1 on krediidi kulukuse määr krediidi kogukulu tarbijale, mis on väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi ülempiirist, eeldusel et tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et krediidiandja ja tarbija täidavad oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
8.Eelnimetatud krediidi kulukuse määr 58,47% aastas, mis on krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406), ületab enam kui kolm korda Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra, mis oli laenude väljastamise ajal (2016. aasta november ja detsember) 18,95%.
9.Seega on hageja ja kostja vahel 27.11.2016 sõlmitud laenulepingud nr 920110618, 920110617, 920110616 ja 02.12.2016 sõlmitud laenuleping nr 920111316 tühised VÕS § 4062 lg 1 alusel, mistõttu on hagejal lisaks laenusummadele VÕS § 4062 lg 3 järgi õigus nõuda kostjalt intressi kokkulepitud aja eest VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses ja viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses toodud viivise seadusjärgses määras. Muid tühistest laenulepingutest tulenevaid nõudeid hageja kostja vastu esitada ei saa.
10.Lepingute järgi üleantu tagastamist saab laenuandja nõuda tühiste lepingute puhul alternatiivse õigusliku kvalifikatsiooni alusel. TsÜS § 84 lg 1 alusel tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 1028 lg 1 alusel kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.
11.Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele tagastamata laenusummad kokku summas 400 eurot.
12.Hageja nõuab laenude kasutamise aja eest intressi kokku summas 7,32 eurot (1,83+1,83+1,83+1,83). Lepingu järgi on aastane intressimäär 21,998%. Laenulepingute tühisuse tõttu ei ole hagejal õigus nõuda intressi lepingutes sätestatud määras. Hagejal on õigus kostjalt nõuda raha kasutamise eest intressi VÕS § 94 lg 1 sätestatud määras. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
13.Kohtu arvutuste kohaselt on intress laenude kasutamise aja eest VÕS § 94 lg 1 sätestatud suuruses järgmine: ‒ laenulepingu nr 920111316 laenusummalt 100 eurot ajavahemiku 02.12.2016 – 15.12.2016 eest 0 eurot; ‒ laenulepingu nr 920110618 laenusummalt 100 eurot ajavahemiku 27.11.2016 – 15.12.2016 eest 0 eurot; ‒ laenulepingu nr 920110617 laenusummalt 100 eurot ajavahemiku 27.11.2016 – 15.12.2016 eest 0 eurot; ‒ laenulepingu nr 920110616 laenusummalt 100 eurot ajavahemiku 27.11.2016 – 15.12.2016 eest 0 eurot.
14.Eeltoodust tulenevalt on seadusjärgse intressi summa 0 eurot ehk intress puudub ja kohus jätab nimetatud summa kostjalt välja mõistmata.
15.Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivist kokku 131,36 eurot. Lepingute järgi on aastane viivisemäär 182,50%. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Laenulepingute tühisuse tõttu ei ole hagejal õigus nõuda viivist lepingutes sätestatud määras, vaid hageja on õigustatud nõudma kostjalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Sissenõutavaks muutunud viivis on kokku 47,78 eurot: Võlaperiood % aastas 16.12.2016-31.12.2016
01.01.2017-30.06.2017
01.07.2017-31.12.2017
01.01.2018-13.06.2018
Võla summa eurodes
Viivitatud päevade viivise summa arv eurodes
1,40
15,87
16,13
14,38
16.Eeltoodust lähtudes on kohus seisukohal, et hagi on põhjendatud osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 400 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 47,78 eurot, kokku 447,78 eurot ning alates 14.06.2018 viivis seadusjärgses määras põhinõudelt (400 eurot) kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Menetluskulude jaotus
17.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt, tuleb menetluskulud jätta võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta kostja kanda 83% ja hageja kanda 17% ulatuses.
18.Hageja menetluskuluks on riigilõiv 125 eurot ja õigusabikulud 575 eurot, kokku 700 eurot. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 125 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on õigusabikulu summas 4575 eurot selgelt põhjendamatu. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud esindaja poolt hagimaterjalide tutvumiseks, hagiavalduse koostamiseks ja esitamiseks on põhjendatud mahus 1,5 tundi. Kohus loeb lepingulise esindaja mõistlikuks tunnitasu määraks käesolevas asjas 60 eurot (käibemaksuta). Hageja esindaja pole kohtule esitanud TsMS § 174 lg-s 10 nimetatud kinnitust, mistõttu määrab kohus hüvitatavad menetluskulud kindlaks ilma käibemaksuta. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 90 eurot (1,5 x 60 eurot). Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulu 215 eurot (125+90). Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 178,45 eurot (s.o 215st eurost 86%).
19.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni
viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 4.
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Rõuk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.