Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

12:00. Kui võlgniku juhatuse liige vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus kohaldada sundtoomist või määrata arest kuni 3 kuud.

välja tulla ei õnnestunud. Tekkinud olukorra parandamiseks esitas võlgnik kohtule taotluse ettevõtte saneerimiseks, mille ka kohus 20. oktoobri 2016 kohtumäärusega kinnitas. Saneerimiskava suutis võlgnik täita kuni käesoleva aasta oktoobrini, kuid tekkinud põhjustel osutus see lõpuks võimatuks. Peamiseks põhjuseks oli septembris Maksu- ja Tolliameti poolt võlgnevuse ajatamise graafiku tühistamine ja pangakontode arestimine, mis omakorda muutis ettevõtte majandustegevuse jätkamise võimatuks. Teiseks oluliseks põhjuseks saab pidada tekkinud rendivõlga xxx AS-i ees, kelle poolt öeldi ka erakorraliselt üles kaupluse rendileping. Läbirääkimised ei õnnestunud ning info jõudmine tarnijateni vähendas kaupluse müüki nullini. Kolmandaks tekkisid probleemid personaliga, kuna mitmete töötajate poolt leidis aset õigusvastane tegevus nii varguste kui ka paigaldusteenuse Kodustuudiost oma tuttavatele „mööda suunamise“ näol, mis omakorda sundis osade töötajatega töösuhted lõpetama. Vähenenud töötajate arv omakorda ei võimaldanud juhtkonnal keskenduda tarvilisel määral projektimüügile, hoidmaks tasakaalu jae- ja projektimüügi osas, millistest esineme annab nö katte igapäevastele kuludele, ent teine annab suurema osa kasumist. Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgnik tegutsenud kuni ajutise halduri väljakuulutamiseni aktiivse majandus- ja kutsetegevusega. Ajutise halduri kogutud esialgse informatsiooni põhjal on võlgniku varade maht ca 662 149,87 eurot, millise moodustavad: 1) Arvelduskontol olev raha 323,93 eurot; 2) Käibevara (varud laos) summas 552 816,68 eurot; 3) Transpordivahendid (kaks sõidukit) summas 1 225,18 eurot; 4) Põhivara summas 107 784,08 eurot. Ajutise halduri kogutud esialgse informatsiooni põhjal on võlgniku täitmata kohustuste suuruseks esialgsete hinnangute kohaselt vähemalt 597 430,27 eurot. Eeltoodust nähtuvalt on võlgniku varade maht küll 662 149,87 eurot, kuid tegelik vara realiseerimise väärtus osutub ilmselt oluliselt madalamaks. Eeltoodu osas on oluline arvestada järgmisi aspekte: (i) võlgnikul on varana kajastatud suures näidiseid jms., mida tegelikkuses ei ole võimalik (eriti kiirmüügi tingimusis) realiseerida; (ii) võlgnikul on varana kajastatud investeeringud poepinna väljaehitusse (valgustus, riiulid jms.), millistest enamust ei ole võimalik võõrandada; ja (iii) xxx kauplusepinna üürileandja poolsel valduse ülevõtmisel ei võimaldatud võlgnikul mõistlikul oma vara sealt ära kolida vaid üürileandja on vähemalt üürileandja esindaja kinnitusel ilma mistahes nimekirju koostamata, inventuuri vms. tegemata sisustust, näidiseid jms. oma suva järele utiliseerinud, osaliselt ladustanud jne, mistõttu käesoleva hetke seisuga puudus mistahes adekvaatne ülevaade võlgniku vara tegelikust koosseisust ja seisukorrast. Eeltoodust tulenevalt on ajutise halduri esialgne seisukoht, et võlgniku vara puudub vähemalt enamuses, kui mitte kogu ulatuses, arvestatav realiseerimisväärtus. Ajutise halduri poolt välja selgitatud võlgniku kohustuste maht moodustub rahalistest kohustustest ülaltoodud võlausaldajate ees. Arvestades võlgniku teadaolevat varalist seisu, ei ole ajutise halduri veendumuse kohaselt olemasolevate varade arvel kohustuste täielik täitmine võimalik. Ajutisele haldurile kättesaadavaks tehtud dokumentide ja informatsiooni ning päringu vastustele saabunud andmete alusel esialgse hinnangu kohaselt ajutine haldur ei ole tuvastanud selliseid tehinguid, mis võiksid kahjustada võlausaldajate huve ja olla sellest tulenevalt tagasivõidetavad. Samuti ei ole ajutine haldur esmase analüüsi tulemusena tuvastanud arvelduskontode väljavõtete ülevaatamise juures ebaharilikke või tavapärasest kõrvalekalduvaid ülekandeid. Saneerimine on ajutisele haldurile teadaolevalt toimunud kooskõlas SanS nõuete ja saneerimiskavaga. Võlgnik on saneerimisnõustajale edastanud omapoolse info ning saneerimisnõustaja poolt on esitatud perioodilised aruanded. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik tänase seisuga ajutisele haldurile kättesaadavaks osutunud andmetele tuginedes maksejõuetu ja tema maksejõuetus ei ole ajutine. Läbiviidud esmase analüüsi tulemusena ja kogutud andmete pinnalt ületavad võlgniku kohustused võlgniku realiseerimisel saadava vara väärtust ning vara arvelt ei ole võimalik kohustusi täies ulatuses

täita. Võlgniku juhatuse liikme sõnul võlgniku majandusraskused seonduvad üldisest majanduslikust olukorrast tuleneva klientide maksevõimekusest, st olulised raskused toodete turustamisel. Samuti kahe peamise tarnija ära langemine (40% käibest) põhjustas üldiseid raskuseid nagu tarneraskused ja krediidilimiitide kaotus, kuna võlgnik ei suutnud enam maksetähtaegadest kinni pidada. Ajutise halduri hinnangul nimetatud asjaolud võisid olla võlgniku maksejõuetuse põhjuseks. Tuginedes kogutud materjalidele ning võlgniku selgitustele on haldur seisukohal, et võlgniku püsiv maksejõuetus kujunes välja 2018. aasta septembris, peale Maksu- ja Tolliameti poolt võlgnevuse ajatamise graafiku tühistamist ja arvelduskontode arestimist. Eeltoodu alusel asub ajutine haldur käesoleval hetkel seisukohale, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Ajutise halduri hinnangul võlgnikule kuuluv vara katab ajutise menetluse ja ka pankrotimenetluse kulud. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja esineb alus pankroti väljakuulutamiseks. Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri tasuks 1 152 eurot koos käibemaksuga ja kinnitada kulud 63,78 eurot koos käibemaksuga, mis kanda Advokaadibüroo LEXTAL OÜ arveldusarvele. 30.10.2018 toimunud kohtuistungil jäi ajutine haldur aruande juurde. pankrotiavalduse juurde ja nõustus ajutise halduri aruandega ning tasuga.

Võlgnik

jäi

Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldused kuuluvad rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada OÜ Kodustuudio pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Urmas Ustavi. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Halduri aruande kohaselt on haldurile teadaolevalt võlgnikul kohustusi kokku vähemalt 597 430,27 eurot. Esialgse informatsiooni põhjal on võlgniku varade maht ca 662 149,87 eurot, kuid tegelik vara realiseerimise väärtus osutub ilmselt oluliselt madalamaks. Võlgniku majandustegevus on käesolevaks hetkeks lõppenud. Võlgnik on käesoleva seisuga püsivalt maksejõuetu. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutine haldur ei ole tuvastanud selgeid tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi. Ajutisel halduril puuduvad seni andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS § 90 kohaselt, kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse PankrS §-is 86 sätestatut vastavalt § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on kohustatud juhatuse liige R H. Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri tasuks 1 152 eurot käibemaksuga ja tehtud kulutuste katteks 63,78 eurot (sh käibemaks). PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5

nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks 1 152 eurot käibemaksuga ja tehtud kulutuste katteks 63,78 eurot (sh käibemaks), milline summa tuleb välja mõista võlgnikult. PankrS § 33 alusel avaldab kohus pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded. PankrS § 39 lg 1 ja § 40 lg 2 järgi edastab kohus määruse registriosakonnale märkuse tegemiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Atonen Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.