Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei ja avaliku etoimiku kaudu 14. november 2018
Tsiviilasja number
2-18-5493
Tsiviilasi
Osaühing Aktiva Finants hagi A Si vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Hagihind
422,91 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479, asukoht A.Weizenbergi 20 10150 Tallinn), lepinguline esindaja Marilin Palts ([email protected]) Kostja: A S (isikukood xxx, elukoht xxx)
Menetluse liik
lihtmenetlus
Resolutsioon
1.Rahuldada Osaühing Aktiva Finants hagi A S vastu võlgnevuse väljamõistmiseks osaliselt.
2.Välja mõista A Silt põhivõlgnevus 296,92 eurot (kakssada üheksakümmend kuus eurot ja 92 senti), intress 27,27 eurot (kakskümmend seitse eurot ja 27 senti), võla sissenõudmiskulud
eurot (kolmkümmend eurot) ja sissenõutavaks muutunud viivised 12,82 eurot (kaksteist eurot ja 82 senti), kokku 367,01 eurot (kolmsada kuuskümmend seitse eurot ja 01 senti) Osaühing Aktiva Finants kasuks.
3.Välja mõista A Silt Osaühing Aktiva Finants kasuks kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 296,92 eurot alates 11.04.2018 kuni põhinõude kohase täitmiseni.
Menetluskulud jätta 86% ulatuses A Si kanda ja 14% ulatuses Osaühing Aktiva Finants kanda.
2.Mõista A Silt välja Osaühing Aktiva Finants kasuks menetluskulud 163,40 eurot (ükssada kuuskümmend kolm eurot ja 40 senti).
3.Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb A Sil tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (163,40 eurot) Osaühingule Aktiva Finants viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust, väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel.
Hagiavalduse asjaolud
1.Kostja ja PLACET GROUP OÜ sõlmisid 26.03.2017 laenulepingu nr Sr588032, mille kohaselt anti kostjale üle laenusumma 350 eurot. Kostja kohustus laenusummad tagastama vastavalt lepingu tingimustele ja maksegraafikutele. Kostja on laenu taotlemisel kinnitanud, et nõustub lepingu lahutamatuks osaks olevate üldtingimustega. Leping nr Sr588032 lõppes 25.09.2017.
2.Hageja palub mõista kostjalt välja põhivõlgnevuse summas 296,92 eurot, intressi 27,27 eurot, võla sissenõudmiskulud 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 72,24 eurot ja viivised alates 11.04.2018 kuni põhinõude summas 296,92 euro täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja tasutud riigilõivu 100 eurot, õigusabikulud 425 eurot ja väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses.
3.Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisadega kätte 14.06.2018 Ametlike Teadaannete kaudu. Kostja ei ole hagiavaldusele vastuväiteid esitanud. Kohtuotsuse põhjendused
4.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 82 lgst 7 tuleneb, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel.
5.Lepingu sisust ja olemusest nähtuvalt on kostja sõlminud PLACET GROUP OÜ-ga laenulepingu, mida tõendavad laenutaotlus ja laenulepingu tingimuste muutmise kokkulepe koos üldtingimuste ning ülesütlemise teatisega. Laenulepingute alusel on kostjale kokku antud laenu 350 eurot. Kuivõrd kostja ei ole laenu osamakseid osaliselt tagastanud, siis tuleb võlgnevus temalt hageja kasuks välja mõista summas 296,92 eurot.
6.Laenulepingu nr Sr588032 lisa 26.03.2017 kohaselt on intressimäär 45,08% ja intressi tuli maksta osamaksetena alates esimesest osamaksest kuni lepingu ülesütlemiseni. Tasumata on järgmised maksed: 11.06.2017 summas 6,96 eurot, 11.07.2017 summas 11,19 eurot ja 10.08.2017 summas 9,12 eurot. Seega on kostjal tasumata intress kokku 27,27 (6,96+11,19+9,12) eurot. Kuna kostja ei ole intressimakseid korrektselt tasunud, siis tuleb see talt hageja kasuks välja mõista.
7.VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hagiavalduses on hageja märkinud, et poolte vahelistes lepingutes on kokku lepitud intressimääras, kuid mitte kohalduvas viivisemääras, mistõttu tuleb viivised arvutada kokkulepitud intressimääras. Kohus sellega ei nõustu. Hagiavaldusele lisatud laenulepingu laenu tagastamise ja intresside tasumise graafikus on märgitud, et krediidiandjal on tasumata kohustuselt õigus nõuda viivist 0,13% päevas, s.o 47,45% aastas iga laenu tagastamise viivitatud päeva eest. Seega on hageja hagiavalduses arvestanud sissenõutavaks muutunud viivised vähendatud viivisemääras, milleks on 45,08% aastas.
8.Kohtu hinnangul on viivise määra puhul tegemist VÕS § 35 järgse tüüptingimusega. Kostja on sõlminud lepingu tarbijana. VÕS § 42 lg 1 järgi on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine. Riigikohus on selgitanud, et kuigi VÕS § 42 lg-s 3 ei ole sõnaselgelt nimetatud, et ebamõistlikult kahjustav oleks tüüptingimustes ebamõistlikult kõrges määras viivise ettenägemine, on tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse korral võimalik järeldada selle kahjustavat iseloomu VÕS § 42 lg 3 p 5 lauseosa „ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses [---] muud hüvitist" alusel (otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-14, p 11)
9.Mõlemas lepingus kokkulepitud viivise päevamäär on 0,13% päevas, mis teeb 47,45% aastas. Hindamaks viivisemäära mõistlikkust tuleb kaaluda lepingulise viivisemäära ja seaduses sätestatud viivisemäära vahelist proportsiooni. Seaduse kohaselt (VÕS § 113 lg 1 teine lause) loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub 8% aastas. Arvestades vaidlusalusel ajal kehtestatud referentsimäärasid, kohaldunuks asjas seadusjärgne viivisemäär suurusjärgus 8% aastas.
10.Riigikohus on selgitanud, et eelduslikult tuleks hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Samuti ei tähenda viivise osaliselt sisse nõudmata jätmine seda, et sisuliselt ebamõistlik mh viivise nõudmist võimaldav tüüptingimus muutuks mõistlikuks tüüptingimuseks, kui tüüptingimuse kasutaja jätab mingil põhjusel viivise nõudmata või vähendab seda (otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 p 13). Lepingus kokkulepitu ületab seaduslikku viivisemäära üle viie korra. Maakohus leiab, et selline selgelt ülemäärane ja tarbijat ebamõistlikult kahjustav viivisemäär on tühine.
11.VÕS § 41 järgi, kui tüüptingimus on tühine või kui seda ei loeta lepingu osaks, kehtib leping
muus osas, kui tingimuse kasutaja ei tõenda, et ta ei oleks lepingut ilma tühise või lepingu osaks mitteloetud tüüptingimuseta sõlminud. Sellise tingimuse asemel kohaldatakse seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Viivisekokkuleppe tühisuse korral on hagejal võimalik nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (Riigikohtu 14.06.2005 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 p 24). Seega on hageja õigustatud nõudma kostjalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Sissenõutavaks muutunud viivis on kokku 12,82 eurot: Võlaperiood % aastas 26.09.2017-31.12.2017
01.01.2018-10.04.2018
Võla summa eurodes
Viivitatud päevade viivise summa arv eurodes 296,92
6,31 296,92
6,51
12.Eeltoodust lähtudes on kohus seisukohal, et hagi on põhjendatud osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 296,92 eurot, intress 27,27 eurot, võla sissenõudmiskulud 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 12,82 eurot, kokku 367,01 eurot ning alates 11.04.2018 viivis seadusjärgses määras põhinõudelt (296,92 eurot) kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Menetluskulude jaotus
13.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt, tuleb menetluskulud jätta võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta kostja kanda 86% ja hageja kanda 14% ulatuses.
14.Hageja menetluskuluks on riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulud 425 eurot, kokku 525 eurot. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 100 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on õigusabikulu summas 425 eurot selgelt põhjendamatu. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud esindaja poolt hagimaterjalide tutvumiseks, hagiavalduse koostamiseks ja esitamiseks on põhjendatud mahus 1,5 tundi. Kohus loeb lepingulise esindaja mõistlikuks tunnitasu määraks käesolevas asjas 60 eurot (käibemaksuta). Hageja esindaja pole kohtule esitanud TsMS § 174 lg-s 10 nimetatud kinnitust, mistõttu määrab kohus hüvitatavad menetluskulud kindlaks ilma käibemaksuta. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 90 eurot (1,5 x 60 eurot). Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulu 190 eurot (100+90). Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 163,40 eurot (s.o 190-st eurost 86%).
15.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 4. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Rõuk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.