Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei ja avaliku etoimiku kaudu 14. november 2018
Tsiviilasja number
2-17-129817
Tsiviilasi
Osaühing Aktiva Finants (OÜ üldõigusjärglane) hagi T Ai väljamõistmiseks
Hagihind
403,53 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Osaühing Aktiva Finants (OÜ AF Võlamenetlus (registrikood 12290871, kustutatud) üldõigusjärglane, registrikood 10746479, asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn), lepinguline esindaja Marilin Palts (e-post [email protected])
AF Võlamenetlus vastu võlgnevuse
Võlgnik: T A (isikukood xxxx, elukoht xxxx) Menetluse liik
lihtmenetlus
Resolutsioon
1.Rahuldada Osaühing Aktiva Finants hagi T Ai vastu võlgnevuse väljamõistmiseks osaliselt.
2.Välja mõista T Ailt põhivõlgnevus 250 eurot (kakssada viiskümmend eurot), intress 0,03 eurot (kolm senti), võla sissenõudmiskulude hüvitis 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 65,53 eurot (kuuskümmend viis eurot ja 53 senti), kokku 345,56 eurot (kolmsada nelikümmend viis eurot ja 56 senti) Osaühing Aktiva Finants kasuks.
3.Välja mõista T Ailt Osaühing Aktiva Finants kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 250 eurot alates 16.03.2018 kuni põhinõude kohase täitmiseni.
Menetluskulud jätta 90% ulatuses T Ai kanda ja 10% ulatuses Osaühing Aktiva Finants kanda.
2.Mõista T Ailt välja Osaühing Aktiva Finants kasuks menetluskulud 189 eurot (ükssada kaheksakümmend üheksa eurot).
3.Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb T Ail tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (189 eurot) Osaühing Aktiva Finants viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust, väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel.
Hagiavalduse asjaolud
1.Kostja ja F AS Eesti filiaal sõlmisid 08.11.2014 laenulepingu, mille kohaselt anti kostjale üle laenusumma 250 eurot. Laenu saamiseks on kostja esitanud laenutaotluse interneti teel või tekstisõnumi teel saates tekstisõnumi xxxx telefonile xxxx. Tulenevalt lepingu üldtingimuste punktist 1.10 kontrollis laenuandja esitatud andmete õigsust vastavatest registritest. Kostja võttis endale lepingu sõlmimisega kohustuse tasuda vastavalt Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehes sätestatule. Laen tuli tagastada kogusummana hiljemalt 08.12.2014 F AS Eesti filiaalile. Kostja jättis laenulepingust tuleneva kohustuse täitmata. F AS Eesti filiaal on loovutanud 21.01.2017 kostja vastase nõude põhisummas 250 eurot OÜ-le AF Võlamenetlus koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
2.Hageja palub mõista kostjalt välja põhivõlgnevuse summas 250 eurot, intressi 38 eurot, võla sissenõudmiskulud 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 65,53 eurot ja viivised alates 16.03.2018 kuni põhinõude summas 250 euro täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja tasutud riigilõivu 100 eurot, õigusabikulud 375 eurot ja väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses.
3.Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisadega kätte 25.05.2018 Ametlike Teadaannete kaudu. Kostja ei ole hagiavaldusele vastuväiteid esitanud. Kohtuotsuse põhjendused
4.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 82 lgst 7 tuleneb, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel.
5.OÜ AF Võlamenetlus on 03.08.2018 seisuga äriregistrist kustutatud ühinemise tõttu Osaühinguga Aktiva Finants (registrikood 10746479). Seega on hagejaks TsMS § 209 kohaselt OÜ AF Võlamenetlus üldõigusjärglane Osaühing Aktiva Finants. 17.09.2018 on hageja Osaühing Aktiva Finants teavitanud kohut esindusõiguse olemasolust ning esitanud uue esindaja kontaktandmed.
6.Lepingu sisust ja olemusest nähtuvalt on kostja sõlminud F AS Eesti filiaaliga laenulepingu, mida tõendab 08.11.2014 Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabeleht ja 08.11.2014 maksekorraldus 250 euro ülekandmise kohta. Laenulepingu alusel on kostjale kokku antud
laen 250 eurot. Kohtule ei ole esitatud poolte vahel sõlmitud laenulepingut ning lisatud xxxx laenutingimustes ei kajastu tingimusi, millistel hagi kohaselt kostjale laenu anti. Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehelt nähtuvalt onkostjale antud laenu intressimääraks aastas 185% ja krediidi kulukuse määr aastas 459%.
7.Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega (vt nt Riigikohtu otsus nr 3-2-1122-08, p 19; otsus nr 3-2-1-116-10, p 40; otsus nr 3-2-1-106-13, p 24; otsus nr 3-2-1-3206, p 14). Kohtul on seega kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas kostja on tehingu tühisusele tuginenud või mitte, sh tagaseljaotsuse tegemisel.
8.Vastavalt VÕS § 406 lg 1 on krediidi kulukuse määr krediidi kogukulu tarbijale, mis on väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi ülempiirist, eeldusel et tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et krediidiandja ja tarbija täidavad oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel.
9.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 järgi on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing tühine. Riigikohus on oma lahendites korduvalt märkinud, et kui krediidilepingust tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust väljas erakordselt suures ulatuses, õigustab see tehingu heade kommete vastaseks lugemist krediidisaaja sundolukorda (TsÜS § 86 lg-d 2 ja 3) hindamata. Sel juhul on võimalik tuvastada laenulepingu tühisus TsÜS § 86 lg 1 alusel. Eelduslikult on sellise olukorraga tegemist siis, kui krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda (vt nt Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-133-14, p 9; määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-14, p 19; määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13, p 22).
10.Eelnimetatud krediidi kulukuse määr 459 % aastas, mis on krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406), ületab rohkem kui 18 korda Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra, mis oli laenu väljastamise ajal 24,52%.
11.Seega on kostja ja F AS Eesti filiaali vahel 08.11.2014 sõlmitud laenuleping tühine TsÜS § 86 lg 1 alusel, mistõttu on hagejal lisaks laenusummale õigus nõuda kostjalt intressi kokkulepitud aja eest VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses ja viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses toodud viivise seadusjärgses määras. Muid tühisest lepingust tulenevaid nõudeid hageja kostja vastu esitada ei saa.
12.Lepingu järgi üleantu tagastamist saab laenuandja nõuda tühise lepingu puhul alternatiivse õigusliku kvalifikatsiooni alusel. TsÜS § 84 lg 1 alusel tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 1028 lg 1 alusel kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.
13.Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele tagastamata laenusumma 250 eurot.
14.Hageja nõuab laenu kasutamise aja eest perioodil 08.11.2014 – 08.12.2014 eest intressi summas 38 eurot. Lepingu järgi on aastane intressimäär 185%. Laenulepingu tühisuse tõttu ei ole hagejal õigus nõuda intressi lepingus sätestatud määras. Hagejal on õigus kostjalt nõuda raha kasutamise eest intressi VÕS § 94 lg 1 sätestatud määras. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav
viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
15.Kohtu arvutuste kohaselt on intress 250 euro suuruse laenu kasutamise aja eest VÕS § 94 lg 1 sätestatud suuruses ajavahemiku 08.11.2014 – 08.12.2014 eest 0,03 eurot (summalt 250 eurot 31 päeva eest intressimääraga 0,15% päevas). Eeltoodust tulenevalt on seadusjärgse intressi summa 0,03 eurot, mis kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele. Kohus leiab, et ülejäänud nõuete osas on hagi õiguslikult põhjendatud.
16.Eeltoodust lähtudes on kohus seisukohal, et hagi on põhjendatud osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 250 eurot, intress 0,03, võla sissenõudmiskulud 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 65,53 eurot, kokku 345,56 eurot ning alates 16.03.2018 viivis seadusjärgses määras põhinõudelt (250 eurot) kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Menetluskulude jaotus
17.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt, tuleb menetluskulud jätta võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta kostja kanda 90% ja hageja kanda 10% ulatuses.
18.Hageja menetluskuluks on riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulud 375 eurot, kokku 475 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt on esindajal kulunud 2 tundi alusdokumentidega tutvumiseks ja 1,5 tundi hagiavalduse koostamiseks, kokku 3,5 tundi tunnihinnaga 118,75 eurot (koos käibemaksuga). Esitatud menetluskulude nimekirjas on märgitud hageja kinnitus, et ta ei ole käibemaksukohuslane ega saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Maksu- ja Tolliameti kodulehelt nähtub, et hageja ei ole käibemaksukohustuslane alates 30.06.2010. TsMS § 174 lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega tuleb hageja menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga.
19.Kohus leiab, et kuna hageja on esitanud tavapärasest laenulepingust tuleneva masshagi, mis ei vaja eelnevat keerukat ega põhjalikku õiguslikku analüüsi, mistõttu ei ole dokumentidega tutvumine, nõude analüüs ja hagi koostamine 3,5 tunni ulatuses vajalik ega põhjendatud. Arvestades, et tegemist on tavapärase laenulepingust tuleneva nõudega, hagiavaldus on esitatud hageja poolt välja töötatud põhjal ning muudetud on ainult konkreetse lepingu sõlmimisega seotud asjaolusid, siis on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud 1,5 tunni ulatuses. Kohus loeb lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu määraks 60 eurot (käibemaksuga). Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 1,5 tunni eest 90 eurot (1,5 x 60). TsMS § 4842 kohaselt saab maksekäsu kiirmenetluses kohus määrata avaldaja menetluskulude katteks 20 eurot ja muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata (vt Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-16 p 12.3), mistõttu on kohtu hinnangul maksekäsu kiirmenetluse kulude katteks põhjendatud välja mõista summa 20 eurot. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulu 210 eurot (100+90+20). Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 189 eurot (s.o 210-st eurost 90%).
20.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni
viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 4. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Rõuk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.