Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Merit Helm
Kohtujurist
Näncy-Marita Maltseva
Otsuse tegemise aeg ja koht
14. november 2018.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-15-125346
Tsiviilasi
Eesti Inkasso OÜ hagi K P vastu võla ja viivise nõudes 8,16 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Eesti Inkasso OÜ (registrikood 12438291), asukoht Narva mnt 5-PK 800, 10117 Tallinn Hageja esindaja: [email protected]
Olesja
Polehhina,
e-post:
Kostja: K P (isikukood xxxx), xxxx Kostja seaduslik esindaja: eeskostja J P (isikukood xxxx), xxxx Kostja esindaja RÕA korras: vandeadvokaat Aleksei Ratnikov, e-post [email protected]
8,16 eurot.
Kohus tutvus hageja 08.10.2018.a avaldusega, milles hageja vähendab esitatud nõude summat, ning on seisukohal, et esitatud menetlusdokumenti tuleb käsitleda hagist osalise loobumise avaldusena. Riigikohus on asunud seisukohale, et rahalise haginõude summalise vähendamise korral peab olema ühtlasi tegu hagist loobumise või hagi tagasivõtmisega (RKTKo 22.02.2012, 3-2-1-163-11, p 30). Kostja 16.10.2018.a menetlusdokumendis nõustub kostja hagi muutmisega ja nõude vähendamisega. Kohus on seisukohal, et hagist osaline loobumine tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 1 alusel vastu võtta ning tsiviilasja menetlus selles osas lõpetada. TsMS § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Ka TsMS § 428 lg 1 p-i 3 kohaselt on hagist loobumine menetluse lõpetamise alus. Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le 1. Kohus, tutvunud tsiviilasja toimiku materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada ja kostjalt K P tuleb hageja Eesti Inkasso OÜ kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 8,16 eurot. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kohus sama paragrahvi lõikes 3 nimetamata otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus täiendab otsust käesoleva seadustiku § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata jätmise tagajärgi. TsMS § 448 lg 41 sätestab, et sama seadustiku § 444 lõike 4 alusel tehtud kirjeldava või põhjendava osata otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Teisele menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata. Kohus võib kohtuotsuse tervikuna koostada ka TsMS § 444 lõigetes 1 ja
2 sätestatu kohaselt. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates. TsMS § 448 lg 42 sätestab, et kui menetlusosaline ei ole kohtule sama paragrahvi lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 163 lg 2 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus on seisukohal, et hagi osaline rahuldamine tähendab seda, et hageja nõue on edukas teatavas osas. Käesoleval juhul tuleb menetluskulude jaotuse üle otsustamisel võtta arvesse asjaolu, et kohus rahuldab hageja vähendatud nõude. Sisuliselt on tegemist hagi osalise rahuldamisega analoogse olukorraga, mistõttu tuleb kohtu hinnangul menetluskulude jaotuse määramisel lähtuda TsMS § 163 lg 2 sätestatust. Kuivõrd käesoleval juhul ilmnesid menetluse kestel sellised asjaolud (kostja piiratud teovõime), mis ei olnud hagejale ettenähtavad, oleks ebaõiglane menetluskulude jaotusel lähtuda hagi rahuldamise ulatusest ehk menetlusega taotletud eesmärgi saavutamise ulatusest. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et poolte menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 23 lg 1 kohaselt määrab kohtumenetluse käigus riigi õigusabi andmisel asja menetlev kohus riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud kindlaks asjas tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetavas määruses või jätab need kindlaksmääramiseks tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud menetluskulude kindlaksmääramise korda järgides. 21.02.2018.a kohtumäärusega rahuldas kohus K P ́i taotluse riigi õigusabi saamiseks. Nimetatud kohtumääruses asus kohus seisukohale, et kostja huvid võivad jääda advokaadi abita kaitseta ning kostjale tuleb anda riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. See tähendab, et hüvitamiskohutust ei tulene ka juhul, kui menetluses tehakse lahend taotleja kahjuks. (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-12 p 23). Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kostjale riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud riigi kanda. 16.10.2018.a esitas kostja esindaja Aleksei Ratnikov kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Kohus otsustab riigi õigusabi osutamise eest tasu määramise ja maksmise eraldiseisva määrusega. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate
menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /digitaalselt allkirjastatud/ Merit Helm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.