Võlgade ümberkujundamise menetlus › Võlgade ümberkujundamise menetlus

menetluse korral elamispinna kaotamise ees. Kohus juhib tähelepanu, et korteril on täituripoolne keelumärge, mistõttu tõenäosus, et korter läheb võlgade katteks võõrandamisele, on olemas nii praegu juba toimuva täitemenetluse kui ka võimaliku pankrotimenetluse raames. Kui isikul on vara väärtuses, mis võimaldab kõikide võlausaldajate nõuded rahuldada, siis ei saa ta siseneda võlgade ümberkujundamise menetlusse. Kui vara, mille omandamiseks avaldaja on rahalisi vahendeid leidnud (ostumüügi lepingut vara omandamise kohta avaldusele lisatud ei ole, avaldaja pangakontol vastava tehingu jaoks rahade liikumine ei kajastu) ca 4 kuud tagasi, ei osutu olema sellises väärtuses, nagu on esitatud vara nimekirjas, siis on avaldaja esitanud teadvalt valeandmeid. Kohus nõustub võlausaldaja Express Credit AS seisukohaga, et võlausaldajate õigustatud huvidega ei ole kooskõlas, kui võlgnik säilitab hinnalise kinnisvara võlausaldajatele võlgade (osalise) tasumata jätmise hinnaga, ehk sisuliselt võlausaldajate arvel. --Lisaks imperatiivsetele sätetele, mille kohaselt ei ole kohtul tegelikult valikut ja avalduse menetlusse võtmisest tuleb koheselt keelduda, sisaldab VÕVS § 17 lg 2 avalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks ka nn diskretsiooni alused. VÕVS § 17 lg 2 p 2 alusel leidis kohus eelnevas määruses, et võlgnik ei ole põhistanud, veel vähem tõendanud, mitte ühegi võlausaldaja poole pöördumist, VÕVS § 10 lg 1 tähenduses, oma võlgadega tõsiselt võetavalt tegelemiseks. Väide (ka see on tõendamata), et mõnel juhul on arutatud teemat täituriga, ei asenda VÕVS kohast suhtlemist võlausaldajatega. Eelnimetatud enese hoole ja mure puudumine näitab, et isikut ei ole alust sellesse menetlusse käesoleva avalduse alusel lubada. Arvestades sealjuures ka võlgniku äärmiselt sagedast töökohtade vahetust ja nendegi töökohtade väga lühiajalist (pikim vastupidamine 2,5 aastat, lühim 1-2- kuud) pidamist, ehk suutmatust töösuhteid hoida, ei ole ka realistlik pakutud kava, mis näeb ette lähima 4,5 aasta jooksul regulaarselt igakuiselt võlgade tasumist sissetulekust ülejääva olematu summa arvelt. Vähemalt kolm võlausaldajat on kinnitanud, et võlgnik pole üldse nende pool pöördunud, kaks võlausaldajat väidavad, et avaldaja on küll pöördunud, kuid pole seejärel täitnud tema enda poolt pakutud võla tasumise kokkuleppeid. Võlgade ümberkujundamise menetluse õnnestumise tagamise kohustus sõltub võlgnikust endast. Antud juhul ei ole kohus veendunud selles, et võlgnik, kellele on antud võimalus enda avaldus korda teha ja täiendavalt seda põhistada-tõendada ja kellel pole olnud mitte mingit takistust võlausaldajatega suhelda kohtusse pöördumise eelselt ja kellel pole olnud mingit takistust varasemalt oma kohustusi ka tema enda poolt sõlmitud maksekokkulepete alusel täita, oleks selleks valmis ka siis, kui võlad võiksid olla ümberkujundatud poole väiksemaks. Nelja nõude omanikud ei ole nõus võla ümberkujundamisega avalduses märgitud viisil, mis tähendab kogumis seda, et valdav osa võlgadest jääks alles esialgses suuruses ja see tooks kaasa võlausaldajate põhjendamatult ebavõrdse kohtlemise. Lisaks avaldajale antud võimalusele muuhulgas tõendada, et ta on pöördunud võlausaldajate poole läbirääkimiste pidamiseks võla tasumise osas, on kohus omalt poolt avalduses näidatud võlausaldajatele 15.10.2018 esitanud kohtunõude saamaks vastust: kas ja millal on võlgnik oma võlaga tegelemiseks võlausaldaja poole pöördunud, kas ja milles on kokku lepitud ning kas võlausaldaja näeb võimalust enda võla ümberkujundamiseks taotletud viisil ehk vähendades nõudeid 50% ja ajatades tasumise 4 aasta 6 kuu peale. Placet Group OÜ (2 nõuet) vastuse kohaselt ei ole võlgnik asunud nõuet täitma ega võetud laenu tagastama. Võlgnik ei ole võlausaldajaga ühendust võtnud. Võlausaldaja ei nõustu võlgnevuse 50%-se vähendamisega ning ajatamise osas seisukoha andmiseks on eelnevalt vajalikud andmed võlgniku majandusliku olukorras osas, sh võlgnikule kuuluvate pangakontode väljavõtted eelneva 12 kuu ulatuses. Aktiva Finants OÜ ja OÜ Castovanni (keda esindab Aktiva) märgivad, et võlgnik on varasemalt sõlminud maksekokkuleppeid, kuid ei ole neist kinni pidanud. Neist viimane on sõlmitud

21.05.2018, kuid nõude katteks ei ole selle kokkuleppe alusel ühtegi makset toimunud. Võlausaldaja on nõus nõuet vähendama ning ajatama soovitud perioodi peale, kuid mitte alla põhinõude. Telia Eesti AS vastuse kohaselt ei ole võlgnik võlausaldaja poole pöördunud, võlausaldaja ei ole nõus nõuet vähendama taotletud viisil, kuid on nõus võlga ajatama. Express Credit AS vastuse kohaselt võlgniku esindaja pöördus 31.08.2018 võlausaldaja Express Credit AS poole võla aluse, suuruse ja koosseisu teadasaamiseks, kuid pole pidanud võlausaldaja ega võlausaldaja esindajaga läbirääkimisi võla tasumisega seotud küsimustes, sealhulgas pole teinud ettepanekut võla kohtuväliseks ümberkujundamiseks. Kokkuleppeid võla vähendamiseks ega ümberkujundamiseks sõlmitud ei ole. Võlausaldaja ei ole nõus vähendama võlga ega võlga taotletud viisil ümber kujundama. Ümberkujundamise avaldusele lisatud varanimekirjast nähtub, et võlgnikule kuulub korteriomand/kinnistu väärtusega 60 000 eurot. Ümberkujundamiskava kohaselt soovib võlgnik ümber kujundada võlgu summas 9706,22 eurot. Võlgnik võiks odavamale elamispinnale ümberasumisega hinnavahe arvelt raskusteta täita oma kohustusi täiel määral. Võlgade ümberkujundamise üheks eesmärgiks on pankrotimenetluse vältimine. Esitatud andmetest nähtub, võlgnik ei ole pankrotiseisus, tema varade maht ületab oluliselt kohustuste mahu. Võlausaldajate õigustatud huvidega ei ole kooskõlas, kui võlgnik säilitab hinnalise kinnisvara võlausaldajatele võlgade (osalise) tasumata jätmise hinnaga, ehk sisuliselt võlausaldajate arvel. Eesti Inkasso OÜ, ON24 AS ja PPC Delta OÜ ei ole seisukohta esitanud. Kohus on eelnevas määruses märkinud, et avaldusest ei nähtu, kuidas võlgade ümberkujundamise menetlus aitaks avaldajal makseraskused ületada, ehk kuidas ei teki tal selsamal 4,5 aastat kestva kava järgimise perioodi jooksul uusi võlgasid, kui palgaks jääb prognoositavalt endiselt 500 eurot ja sellest on vaja tagada nii avaldaja enda kui ka sel hetkel veel alaealiste laste ülalpidamine. Avaldaja pole ka selgitanud, kas ja mida ta on teinud selleks, et laste isadelt elatist küsida, et selle kaudu oma pingelises eelarves leida rohkem vabu vahendeid võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Avaldaja ei ole pidanud vajalikuks selles osas avaldust täiendada. Eeltoodut silmas pidades leiab kohus, et aja- ja ressursimahuka menetluse pidamine, sh kohtu järelvalvel olemine ümberkujundamiskava kehtivuse jooksul, ei täida isiku soovitud eesmärki. Kui võlgnik ei ole seni (arvestades võlgade algust vähemal ca 3 aastat tagasi) leidnud arvestatavat võimalust tulutoova tegevuse leidmiseks ja ei ole muuhulgas nt täitnud ka äsja maikuus enda poolt sõlmitud maksekokkuleppeid, siis kohus ei näe selleks ka edaspidiselt perspektiivi ja tulemina võib saabuda olukord, mil kohus VÕVS § 39 lg 2 alusel tühistab ümberkujundamiskava ning võlad taastuvad algses suuruses. Võlgade ümberkujundamise menetluse eesmärk ei ole mitte tagada avaldajal võimalus vara säilitamiseks vaid eesmärk on võlgade ümberkujundamise võimaldamine, et ületada makseraskusi ja vältida pankrotimenetlust. Seejuures arvestatakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate õigustatud huve. Kohus keeldub avalduse menetlusse võtmisest VÕVS § 17 lg 1 ja lg 2 alusel ning juhindudes TsMS § 372 lg 2 p 2 alusel, ehk avaldusega ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Avalduse menetlusse võtmisest keeldumise peale on õigus esitada määruskaebus. (digitaalselt allkirjastatud) Marika Leimann kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.