Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Sisulised asjaolud Füüsilise isiku Vjatšeslav Kutsõi pankrotiavalduse, sellele lisatud võlanimekirja jm dokumentide kohaselt on avaldaja maksejõuetus tekkinud 2012.aastal, mil tema varast enampakkumisel ei jätkunud täitemenetluste lõpetamiseks. Nõue Swedbank AS kasuks on ligemale 50 000 eurot, võlgniku sissetulek (konto väljavõtte kohaselt saab palka miinimumpalga lähedastest piirides) selle tasumist ei võimalda. Muud vara avaldajale ei kuulu. Pere sissetulekuks on esitatud pere-eelarve kohaselt avaldaja palk, abikaasa emapalk ja peretoetused kokku x eurot, kokku on avaldajal aga x alaealist last. Kohus võttis pankrotiavalduse menetlusse 08.10.2018 määrusega ning määras võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks (edaspidi haldur) Jüri Truutsi. Kohtuistungil jäi võlgnik esitatud pankrotiavalduse juurde. Ta selgitas, et võttis esmalt pangast eluasemelaenu korteri ostmiseks, hiljem laenas majaosa ostuks juurde. Paraku tuli majanduskriis, töötasu vähenes ja tekkisid makseraskused vaatamata laenupuhkusele. Pank lõpetas laenulepingu, kuigi võlgnik seda ei soovinud ning võlgniku eluase müüdi, samas võlgnevus jäi ikkagi üles. Praegu elab võlgnik perega üürikorteris. Halduri aruande ja tema poolt kohtuistungil selgitatu kohaselt on võlgnik maksejõuetu ning pankrot tuleb kohustustest vabastamise avalduse esitamise tõttu välja kuulutada. Võlgniku pankrotiavalduses esitatud asjaolud maksejõuetuse tekkimise ja praeguse varalise seisundi kohta on senise menetluse käigus kinnitust leidnud. Võlgniku abikaasa O.K. pankrot on välja kuulutatud Pärnu Maakohtu xx xx xxxx määrusega, neil on x alaealist last. Võlgnikul sisuliselt vara puudub, tema nimel olevad xxxx xxxxxxxx on registreerimise aastatega xxxx ja xxxx ega ole reaalselt kasutuses. Talle kuuluvad ka xxxxxxxxxxxxxx, mis aga ei saa olla pankrotivara hulgas. Väljaselgitatud kohustusi on võlgnikul ligemale 54 000 euro eest, nende aluseks on Pärnu Maakohtu xx xx xxxx otsus võlgniku ja tema abikaasa vastu (hagejaks AS Swedbank), millega neilt mõisteti solidaarselt välja 45 560.48 eurot, lisaks viivised. Halduri hinnangul on põhiliseks maksejõuetuse põhjuseks üldise majanduslanguse ajal vähenenud palk ja kinnisvarahinnad, mis ei võimaldanud tagasi maksta nn buumiajal (2006) võetud pangalaenu. Tagatise müügist saadud rahast ei piisanud panga nõude katteks. Haldurile teadaolevatel asjaoludel ei esine tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi. Kohtu seisukohad, tuvastatud asjaolud ja õiguslikud põhjendused Kohus, kuulanud ära võlgniku ja halduri seletused ning vaadanud läbi asja materjalid, leiab, et võlgnik on maksejõuetu, see ei ole ajutine ning tuleb välja kuulutada Vjatšeslav Kutsõi pankrot. On ilmne, et võlgniku varaline seisund ei võimalda pankrotimenetluse kohast läbiviimist ning on olemas alus pankrotimenetluse raugemiseks pankrotti välja kuulutamata PankrS § 29 lg 1 kohaselt. Võlgnikul on kohustusi halduri aruande kohaselt ligemale 54 000 eurot, ent vara, millele saaks pankrotimenetluses sissenõuet pöörata, sisuliselt puudub. 2 (4)

Tsiviilasi nr 2-18-14448 Võlgnikul on küll alaline sissetulek miinimummäära lähedastes piirides ja kogu pere sissetulek on erinevate toetuste ja vanemahüvitistega x eurot, kuid tal on x alaealist ülalpeetavat ning abikaasa suhtes on hiljuti (tsiviilasi nr x-xx-xxxxx) välja kuulutatud pankrot sarnastel asjaoludel. Seega on selge, et võlgnikul pole hetkel vahendeid, et tasuda ajutise halduri tasu ja kulusid, rääkimata muudest pankrotimenetluse kuludest nagu nt pankrotihalduri tasu. Samas on võlgnik esitanud PankrS § 170 lg 1 kohase avalduse tema vabastamiseks pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest ning tulenevalt PankrS § 171 lg 11 tuleb sellisel juhul pankrot välja kuulutada ka siis, kui esineb PankrS § 29 lg 1 nimetatud alus. Esitatud asjaoludel ei näe kohus hetkel pankroti väljakuulutamata jätmiseks alust tulenevalt PankrS § 171 lg 2 mõttest ehk takistust võimaliku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks pankrotimenetluse lõppedes. Võlgniku maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on ajutise halduri hinnangul asjaolu, et võlgnik on võtnud 2002.aastal ja lisaks 2006.aastal ehk majanduse buumiajal eluasemelaenu, majanduslanguse ajal vähenes töötasu ja tekkisid makseraskused ning pank ütles laenulepingu üles. Laenutagatise müük ei andnud tulemust, sest kinnisvaraturg oli madalseisus ning 2014.a mõisteti võlgnikult abikaasaga solidaarselt kohtuotsusega välja laenujääk märkimisväärses summas. PankrS § 31 lg 4 kohaselt eeldatakse võlgniku maksejõuetust, kui ta ise on pankrotiavalduse esitanud. Antud asjaoludel ei ole alust väiteks, et võlgniku maksejõuetuse oleks põhjustanud pankrotikuriteod, maksejõuetus on tekkinud muudel asjaoludel PankrS § 22 lg 5 mõttes. Pankrotihaldurina peaks tema nõusolekul jätkama ajutine pankrotihaldur Jüri Truuts, kellel on kohtu usaldus ning kes on kinnitanud enda sõltumatust võlgnikust ja võlausaldajatest. Kuivõrd võlgnik palub pankrotimenetluse lõppedes kohustustest vabastamise menetluse algatamist, tuleb temalt võtta ka võlgniku vanne esimesel võlausaldajate üldkoosolekul vastavalt PankrS § 86 sätetele. Lisaks tuleb käesoleva määrusega määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht vastavalt PankrS § 31 lg 6 sätetele. Menetluskulud. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja § 174 lg 2 tuleb menetluskulud üldjuhul menetlust lõpetavas määruses jaotada ja ka summaliselt kindlaks määrata. Pankrotimenetluse kulud tuleb PankrS § 150 lg 2 kohaselt tasuda pankrotivarast. Antud juhul on pankrotimenetluse kuludeks ajutise pankrotihalduri tasu. Kuna haldur on oma tasu taotluse esitanud, ei ole käesoleval juhul tema tasu kindlaksmääramiseks takistusi. Haldur on esitanud kohtule taotluse tasu määramiseks. Taotluse kohaselt on ta töötanud x tundi, mille eest x-eurose tunnitasu (maksimummäär x eurot) puhul on tasuks x eurot. Kuna võlgnikul pankrotimenetluse kulude katteks vähemalt hetkel raha ei jätku, palub haldur oma tasust PankrS § 23 lg 3 kohaselt välja mõista x eurot riigi vahenditest ning ülejäänud summa pankrotivarast OÜ Autente B2C arveldusarvele, mille kaudu haldur tegutseb. Kohus leiab, et ajutise halduri esitatud taotlus on põhjendatud. Vastavalt PankrS § 150 lg 4 otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus määrata ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise summas x eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks) riigi vahenditest juhul, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Kuigi antud juhul pankrotimenetlus ei rauge, on olemas kõik eeldused nimetatud sätete kohaldamiseks summa ja hüvitamise osas, sest raugemist takistab üksnes PankrS § 171 lg 11 – võlgnik on esitanud taotluse kohustustest vabastamise menetluse

3 (4)

Tsiviilasi nr 2-18-14448 algatamiseks ning just seetõttu on kohus pankroti välja kuulutanud. Vara pankrotimenetluse katteks sisuliselt puudub ja ka pangakontodel ei ole piisavalt raha, puuduvad ka tagasinõudmise/tagasivõitmise võimalused. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 4 kohaselt kohaldatakse õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel sätet, mis reguleerib reguleerimata õigussuhtele lähedast õigussuhet, kui õigussuhte reguleerimata jätmine ei vasta seaduse mõttele ega eesmärgile. Kindlasti ei ole seadusandja mõtteks PankrS § 171 lg 11 sätestatud olukorra puhul ajutise halduri tasust ilmajätmine. Seega leiab kohus, et antud juhul tuleb tasu määramisel lähtuda samaaegselt nii PankrS § 23 lg 4, § 150 lg 2 kui lg 4 sätetest, s.t Eesti Vabariik hüvitab ajutise halduri tasust 397 eurot ning ülejäänud summa tuleb välja mõista pankrotivarast. Muude menetluskulude osas märgib kohus, et tasutud riigilõiv tuleb TsMS § 172 lg 1 kohaselt jätta avaldaja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.