Harju Maakohus
Kohtunik
Peeter Pällin
Kohtujurist Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Ervin Makko 9. november 2018, Tallinn, Tallinna kohtumaja 2-18-12680 KRISMAX INVEST OÜ pankrotiavaldus
Menetlustoiming
pankroti väljakuulutamise otsustamine
Menetlusosalised ja nende
avalduse esitaja-võlgnik KRISMAX INVEST OÜ (registrikood xxx);
esindajad, ajutine pankrotihaldur
Ajutine pankrotihaldur vandeadvokaat Veli Kraavi (isikukood xxx, e-post [email protected]).
2-18-12680
Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Asjaolud ja ajutise pankrotihalduri aruanne Harju Maakohus, läbi vaadanud KRISMAX INVEST OÜ, avalduse pankroti väljakuulutamiseks, võttis 7.09.2018 kohtumäärusega pankrotiavalduse menetlusse ning nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Veli Kraavi. 10.10.2018 esitas ajutine pankrotihaldur kohtule aruande, millest selgub, et võlgnikul puudub vara, mille arvelt saaks pankrotimenetlust läbi viia. 12.10.2018 kohtumäärusega määras Harju Maakohus pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole makstava summa suuruseks 2000 eurot ja maksmise tähtajaks 30.10.2018. 23.10.2018 esitas Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu taotluse Kaevetööde Tehnika OÜ äriregistrist kustutamise edasilükkamiseks. Maksu- ja Tolliameti teatas, et alustas menetlust Kaevetööde Tehnika OÜ maksuvõla eest vastutavate isikute väljaselgitamiseks maksukorralduse seaduse § 40 ja § 96 alusel, mille eesmärgiks on vastutusotsuse koostamine. 6.11.2018 tasus Eesti Vabariik Maksulikvideerimiskulutuste katteks 396,25 eurot.
ja
Tolliameti
kaudu
halduri
tasu
ja
Seisuga 9.11.2018 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud deposiiti tasutud. Ajutine haldur on arvamusel, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu kuna võlgniku suutmatus rahuldada võlausaldaja nõuet ei ole tulenevalt võlgniku majanduslikust olukorrast ajutine. Võlgnikul igasugune vara puudub, samas on võlgniku ainsaks teadaolevaks kohustuseks võlgnevus Maksu- ja Tolliameti ees summas 25 188,00 eurot. Võlgniku pangakontosid kontrollides nähtus, et kontodelt on tehtud põhjendamatuid sularaha väljavõtmisi, laenumakseid ja tagastusi. Samuti on võlgniku esindaja võõrandanud ettevõtte nimel olevad sõidukid enne pankrotiavalduse esitamist endaga seotud ettevõttele. Käesoleval ajal ei ole ajutisel halduril andmeid selle kohta, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võiks olla kuriteo tunnustega tegu. Ajutine haldur ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud selgeid tagasivõitmise või tagasinõudmise nõudeid. Samas puudub täpne ülevaade võlgniku raamatupidamisest ja kõiki võlgniku poolt tehtud tehinguid ei ole olnud võimalik hinnata, millest tulenevalt ei saa selliseid võimalusi välistada. Ajutise halduri tasu taotlus Ajutine haldur palub määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 395 eurot (5 x 79 eurot), millele lisandub käibemaks summas 79 eurot (kokku 474 eurot) OÜ Advokaadibüroo Lextal kasuks.
2-18-12680 Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 29 lg 5 sätestab, et kui menetlus lõpetatakse PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. Tähtaja pikendamisel määrab kohus kindlaks summa, mille taotluse esitanud isik peab tasuma likvideerija ülesannetes tegutseva ajutise halduri tasu ja likvideerimiskulutuste katteks ning mis ei ole suurem kui 396,25 eurot. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Võlgnikul on ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt kohustusi vähemalt 25 188 eurot. Samas teadaolev vara, millele sissenõuet pöörata, äriühingul puudub. Kohus on kontrollinud, et võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstavat summat ei ole kohtu deposiiti tasutud.
2-18-12680 Kohus leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgnik tuleb kustutada äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. PankrS § 150 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Kohus, arvestades ajutise halduri töö mahtu ja kvalifikatsiooni, leiab, et taotletav tasu ja hüvitatavad kulutused on mõistlikud ning et ajutise halduri tasu ja kulud tuleb välja mõista. Ajutise halduri tasu hüvitamise küsimuse lahendamisel lähtub kohus asjaolust, et käesolevas määruses eeltoodu põhjal esineb võlgniku pankrotimenetluses pankrotiseaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus pankrotimenetluse raugemiseks, mille korral võlgnikul vara puudumise tõttu võib kohus ajutise halduri tasu määrata riigi vahenditest. Arvestades, et PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, leiab kohus, et pankrotivara puudumise tõttu tuleb tasu ja kulutused hüvitada riigi vahenditest. ÄS § 58 lg 1 p 1 kohaselt äriregistrisse kantakse kohtulahendi alusel pankrotimenetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata ja ÄS § 58 lg 4 sätestab seejuures, et ÄS § 58 1. lõike punktis 1 nimetatud juhul on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Kohus leiab, et võlgniku dokumentide hoidjaks tuleb määrata võlgniku endine seaduslik esindaja juhatuse liige K K.
/allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Pällin Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.