Võlausaldaja: A G (sündinud xxx. a), lepingulised esindajad: vandeadvokaat Anton Sigal ja advokaat Kristiina Reinson (Advokaadibüroo Primus, e-post [email protected]); Võlgnik: D M (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post xxx), lepinguline esindaja Kuldar Kirt (OÜ Lihtmenetlus, epost [email protected]); Ajutine pankrotihaldur: Oliver Ennok (Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ; Estonia pst 1, 10143 Tallinn, e-post [email protected]).
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Võtta A G’i avaldus D M’i pankroti väljakuulutamiseks uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtu menetlusse.
2.Jätta A G’i avaldus D M’i pankroti väljakuulutamiseks rahuldamata, jätta D M’i pankrot väljakuulutamata ning lõpetada pankrotiavalduse menetlus.
3.Tühistada D M’i suhtes 16.01.2018 määrusega kohaldatud kogu vara käsutamise keeld, samuti kõik vara käsutamise piirangud seoses 05.03.2018 pankrotimäärusega.
4.Vabastada Oliver Ennok tema ülesannetest D M’i ajutise pankrotihaldurina.
5.Määrata ajutise halduri Oliver Ennoki tasuks 1080 eurot (sh käibemaks 180 eurot), mis kuulub välja mõistmisele võlausaldajalt tema poolt 04.12.2017 kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude ettemaksuks tasutud summa arvelt. Ajutise halduri tasu summas 1080 eurot tuleb kohtu poolt välja maksta Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ arveldusarvele nr XXX Swedbank AS-is.
2-17-17070
6.Jätta menetluskulud võlausaldaja A G’i kanda.
7.Välja mõista võlausaldajalt A G’ilt võlgniku D M’i kasuks menetluskulud summas 825 eurot ning nimetatud menetluskulude summalt viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
8.Avaldada teade vara käsutuskeelu tühistamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
9.Määrus, millega pankrotiavaldus jäetakse rahuldamata on kehtiv ja kuulub täitmisele alates jõustumisest.
10.Toimetada määrus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Pankrotiavalduse rahuldamata jätmise määruse peale võib võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Määruse resolutsiooni punkt 5 peale võib võlgnik, võlausaldaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramise peale võib võlgnik ja võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest.
ASJAOLUD
1.15.11.2017 esitas A G (edaspidi ka võlausaldaja) Harju Maakohtule avalduse D M’i (edaspidi ka võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt tuleneb võlausaldaja nõue võlgniku vastu 01.03.2017.a laenulepingust, millega kujundati ümber varasem laenukohustus. Võlgnik kinnitas samal päeval allkirjastatud kviitungiga raha kättesaamist. Võlgnik on laenusuhte kestvuse jooksul korduvalt tasumist lubanud ning seeläbi võlgnevust tunnistanud, kuid ühtegi makset võlgnevuse katteks tehtud ei ole. Pankrotiavalduse esitamise kuupäevaks on sissenõutavaks muutunud põhivõlast 8000 eurot, intress 250,19 eurot ning viivis 1019 eurot, s.o kokku 9269,19 eurot. 18.10.2017.a saatis võlausaldaja võlgnikule tasumise nõude ja pankrotihoiatuse digitaalselt allkirjastatuna e-kirja teel ning tähitud kirjaga laenulepingus märgitud aadressile. Kuna võlgnik tähitud kirja vastu ei võtnud, tagastati see võlausaldajale hoiutähtaja möödumise tõttu. Pärast pankrotihoiatuse saatmist võttis võlgnik 19.10.2017.a võlausaldajaga tekstisõnumi teel ühendust, sõnumite kohaselt on võlgnik saadetud kirjad eelneval päeval kätte saanud, kuid tal ei ole maksmiseks raha. Makseid võlgnevuse katteks kirjade saatmisele ka ei järgnenud. Pankrotihoiatuse saatmisest on pankrotiavalduse esitamise ajaks möödunud ligi kuu.
2.Võlgniku vastuväidete kohaselt ei ole ta allkirjastanud võlausaldaja poolt märgitud 01.03.2017 laenulepingut ning nimetatud laenulepinguga ei ole ümber kujundatud varasemat laenukohustust. Võlgnik ei allkirjastanud ühtegi kviitungit. Seega puudub sissenõutavaks muutunud nõe. Laenulepingu esimene lehekülg on allkirjastamata. Samuti ei ole seda skaneeritud, vaid tegemist on nii-öelda puhta PDF failiga. Laenulepingu esimene lehekülg lõppeb punktiga 10 ning teine lehekülg algab samuti punktiga 10. Seetõttu ei ole võlausaldaja poolt esitatud kaks väidetava laenulepingu lehekülge ühest lepingust ning ei ole teada, milline on väidetava lepingu esimene lehekülg ehk ei ole teada millised olid poolte väidetavad
2(7)
2-17-17070 kokkulepped, mis tingimustel oli väidetav leping sõlmitud, millal muutus väidetava võlausaldaja väidetav nõue sissenõutavaks jne. Eelduslikult on nimetatud laenuleping võltsitud. Kui eeldada, et väidetav laenuleping on kehtiv, on vastavalt laenulepingu punktile 2 tegemist tähtajatu laenulepinguga. Seetõttu ei oleks väidetaval võlausaldajal ka mistahes õiguslikku alust väidetavat laenulepingut üles öelda. Kui eeldada, et 01.03.2017.a allkirjastatud kviitung on kehtiv, millega võlgnik ei nõustu, tuleb kindlaks teha, kas tegemist on deklaratiivse või konstitutiivse võlatunnistusega. Nimetatud asjaolu kindlaks tegemine väljub käesoleva menetluse raamidest. Asjaolu, et väidetav võlgnik ei ole kviitungit allkirjastanud, kinnitab ka fakt, et tõlgitud kviitungil on näha, et allkiri on tõlkele kopeeritud. 28.08.2017.a kirja ei ole võlgnik saatnud. Isegi kui eeldada, et väidetav võlgnik on seda teinud, jääb nimetatud kirjast selgusetuks, mille kohta on kiri saadetud. Sõnumeid ei ole võlgnik saatnud. Isegi kui eeldada, et võlgnik on seda teinud, jääb sõnumitest selgusetuks, mille kohta ning millises kontekstis on need saadetud jne. Võlgnik ei saanud pankrotihoiatust. Isegi kui laenulepingust tulenev nõue on olemas, kohalduvad sellele tarbijakrediidilepingu sätted.
3.Kohus nimetas 16.01.2018 ajutiseks halduriks Oliver Ennok’i, kelle poolt esitatud aruande kohaselt ajutine haldur tuvastas, et võlgnikul vara puudub, igakuine sissetulek OÜ-st Laudonbuilding on 186,75 eurot. Võlgniku kohustuste maht on vähemalt 13 191,99 eurot. 17.01.2018.a seisuga on võlgniku suhtes käimas 11 täitemenetlust, võlgniku suhtes on lõpetatud 24 täitemenetlust. Ajutise halduri aruandest nähtus, et ka pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja nõudeta on võlgnikul suures mahus juba sissenõutavaks muutunud kohustusi, mida võlgnik ei suuda täita. Ajutine haldur tuvastas, et võlgniku makseraskused algasid juba aastatel 2014.a – 2015.a, mil on alustatud suurem osa senimaani menetluses olevatest täitemenetlustest võlgniku suhtes. Ajutine haldur on teinud kohtule ettepaneku kuulutada välja võlgniku pankrot.
4.Harju Maakohus rahuldas 05.03.2018 määrusega võlausaldaja avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks, kuulutades pankroti välja 05.03.2018.a kell 16.00, nimetas võlgniku pankrotihalduriks Oliver Ennok’i, määras võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 21.03.2018.a kell 10, kohustas võlgnikku vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut 21.03.2018.a kell 9.50, määras Oliver Ennokile ajutise pankrotihalduri tasu 1080 eurot pankrotivara või võlausaldaja poolt tasutud deposiidi arvelt ja jättis menetluskulud võlgniku kanda.
5.Võlgnik esitas 20.03.2018 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määrus tühistada ning jätta pankrot välja kuulutamata ja kõik menetluskulud vastustaja kanda. Võlgnik jäi maakohtus esitatud vastuväidete juurde.
6.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 06.07.2018 määrusega Harju Maakohtu 05.03.2018 määruse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks maakohtule. Tallinna Ringkonnakohtu 06.07.2018 määrus jõustus 10.10.2018. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb pankrotiseaduse (PankrS) § 15 lõikes 3 nimetatud ajutise halduri nimetamata jätmise alus. Võlgnik on määruskaebuses mh tuginenud PankrS § 15 lg 3 punktile 1, mille esinemise korral kuuluks maakohtu otsus tühistamisele. PankrS § 15 lg 3 p 1 kohaselt jätab kohus võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. PankrS § 31 lg 2 esimese lause kohaselt jätab kohus ka nimetatud aluse tõttu pankroti välja kuulutamata. Ringkonnakohus nõustus võlgniku
3(7)
2-17-17070 seisukohaga, et ta on vaielnud nõudele põhjendatult vastu ning vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Ringkonnakohus selgitas, et maksejõuetuse põhistamiseks ei piisa üksnes sellest, et võlausaldaja põhistab, et võlgnikul võib olla mingi võlgnevus, vaid võlausaldaja peab tooma esile selged, vastuoludeta ja vaidlustamata asjaolud ja tõendid, mille alusel saab kohus tuvastada konkreetse nõude. Vastupidisel juhul tuleb esitada enda nõue hagimenetluses. Võlausaldaja on võlaga seonduvalt esitanud vastuolulisi väiteid ja tõendeid. Ka esitatud kaudsed tõendid võlasuhte kohta ei tee käesoleval juhul esitatud võlausaldaja nõuet piisavalt selgeks. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et üksnes sellest, et võlgnik ei reageerinud saadetud nõudeavaldusele, saab tuvastada võlausaldaja nõude olemasolu. Seega on võlgnik põhjendatult vaielnud vastu ning käesolevas asjas esitatud tõendite alusel ei ole võimalik tuvastada lepingu sõlmimiseks või võlatunnistuse andmiseks vajalike tahteavalduste vahetamist võlausaldaja poolt märgitud tingimustel. Ringkonnakohtu hinnangul on seega tegemist asjaoludega, mille tuvastamine väljub pankrotimenetluse raamest ning võlgniku pankrot tuleb jätta välja kuulutamata võlausaldaja nõude ebaselguse tõttu.
7.Tsiviilasi jagati 12.10.2018 uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtu kohtunik Viktor Brügel’ile.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 667 lg 2 kohaselt kui ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud, tühistab ta vaidlustatud määruse ja teeb võimaluse korral ise uue määruse. Vajaduse korral saadab ringkonnakohus asja uueks lahendamiseks tagasi tühistatud määruse teinud kohtule.
9.Käesoleval juhul on ringkonnakohus Harju Maakohtu 05.03.2018 määruse menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistanud ning saatnud asja maakohtule tagasi uueks läbivaatamiseks, st pankroti väljakuulutamise otsustamiseks. Kohus võtab asja uueks läbivaatamiseks menetlusse ning jätkab menetlust seisundis, milles see enne pankroti väljakuulutamist oli.
10.PankrS § 27 lg 5 sätestab, et vaadanud pankrotiavalduse läbi, kuulutab kohus pankroti välja, jätab avalduse rahuldamata või lõpetab menetluse raugemise tõttu sama seaduse §-s 29 nimetatud alusel. PankrS § 31 lg 1 sätestab, et kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 2 ütleb, et olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb käesoleva seaduse § 15 lõikes 3 nimetatud ajutise halduri nimetamata jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui esineb käesoleva seaduse § 15 lõike 3 punktis 6 nimetatud alus ajutise halduri nimetamata jätmiseks. PankrS § 15 lg 3 p 1 kohaselt jätab kohus võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust.
11.Ringkonnakohus on asunud seisukohale, et võlgniku vastuväited on piisavad selleks, et pidada võlausaldaja nõuet ebaselgeks. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist asjaoludega, mille tuvastamine väljub pankrotimenetluse raamest ning võlgniku pankrot tuleb jätta välja kuulutamata võlausaldaja nõude ebaselguse tõttu. Ringkonnakohus on välja toonud, et võlausaldaja on võlaga seonduvalt esitanud vastuolulisi väiteid ja tõendeid. Pankrotiavalduses on võlausaldaja tuginenud sellele, et laenulepinguga kujundati ümber varasem laenukohustus ning võlgnik kinnitas kviitungiga raha kättesaamist (tl 3 p 1). Samas nähtub võlausaldaja
4(7)
2-17-17070 poolt esitatud laenulepingu ülesütlemise avaldusest (tl 13), et laenulepinguga kujundati ümber varasem õigussuhe, milles SK Prioritet OOO (võlausaldajaga seotud isik) tasus WorldTrans Group OÜ-le ettemaksuna 10 767 eurot, millest tulenevalt tekkis viimasena nimetatud isikul ettemaksu tagastamise kohustus SK Proritet OOO-le, kes aga loovutas kõik oma nõuded võlausaldajale ning mille tulemusel võttis võlgnik väidetavalt kohustuse tasuda WorldTrans Group OÜ võlgnevus otse võlausaldajale laenulepingu ja võlatunnistuse alusel. Seejärel märgib võlausaldaja, et laenuleping ja võlatunnistus on käsitletavad võlatunnistusena, kuna pooled soovisid luua senise õigussuhte asemel uue iseseisva õigussuhte laenu vormis. Nimetatud asjaolusid võlausaldaja aga pankrotiavalduses välja ei toonud. Seega on võlausaldaja vastuoluliselt märkinud, et tegemist oli laenulepinguga, mille käigus sai võlgnik raha, ning et tegemist oli võlatunnistusega, millega algne õigussuhe teiste isikute vahel muudeti uueks võlasuhteks võlausaldaja ja võlgniku vahel. Isegi kui jätta kõrvale vastuolud nõude aluses, on käesoleval juhul võlgnik esmase vastuväitena vaidlustanud nii lepingu kui ka kviitungi allkirjastamise. Seega on võlgnik põhjendatult vaielnud vastu ning käesolevas asjas esitatud tõendite alusel ei ole võimalik tuvastada lepingu sõlmimiseks või võlatunnistuse andmiseks vajalike tahteavalduste vahetamist võlausaldaja poolt märgitud tingimustel.
12.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus PankrS § 31 lg 2 alusel võlgniku pankroti väljakuulutamata ning võlausaldaja pankrotiavalduse PankrS § 27 lg 5 kohaselt rahuldamata.
13.PankrS § 41 teise lause kohaselt määrus, millega pankrotiavaldus jäetakse rahuldamata, samuti määrus, millega avaldus jäetakse läbi vaatamata või lõpetatakse menetlus, on kehtiv ja kuulub täitmisele alates jõustumisest.
14.Kuna kohus pankrotiavaldust ei rahulda, kuulub D M’i suhtes 16.01.2018 määrusega kohaldatud kogu vara käsutamise keeld tühistamisele. Samuti tühistab kohus kõik vara käsutamise piirangud seoses 05.03.2018 pankrotimäärusega. PankrS § 21 lg 3 alusel käsutuskeelu tühistamise kohta avaldatakse teade väljaandes Ametlikud Teadaanded.
15.PankrS § 150 lg 3 näeb ette, et kui kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse rahuldamata või läbi vaatamata, samuti kui menetlus lõpetatakse seetõttu, et võlausaldaja oma pankrotiavaldusest loobub, hüvitab pankrotimenetluse kulud võlausaldaja. Tulenevalt PankrS § 150 lg 1 p-dest 1 ja 2 on pankrotimenetluse kuludeks menetluskulud ja ajutise halduri tasu. Seega jäävad menetluskulud ning ajutise halduri tasu käesoleval juhul võlausaldaja kanda.
16.PankrS § 23 lg 1 sätestab, et ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 11 kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.
17.Ajutine haldur Oliver Ennok on esitanud kohtule taotluse, milles palub määrata tasu 10 5(7)
2-17-17070 töötunni eest arvestusega 90 eurot tunnis, millest tulenevalt on ajutise halduri tasu 900 eurot, millele lisandub käibemaks 180 eurot, kokku 1080 eurot. Ajutine haldur palub tasu määrata Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ kasuks. Võlgnik ega võlausaldaja ei ole ajutise halduri tasu osas vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt taotletav tasu mõistlik, vastab ajutise halduri poolt tehtud tööle ja halduri kvalifikatsioonile ning on põhjendatud. Kohus määrab kohus ajutise halduri tasuks 1080 eurot (sh käibemaks), mis kuulub kohtu poolt välja maksmisele võlausaldaja poolt 04.12.2017 kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude ettemaksuks tasutud summa arvelt. Kohus märgib, võlausaldajal on õigus esitada taotlus ülejäänud deposiidi tagastamiseks.
18.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Vastavalt TsMS § 139 lgle 1 on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
19.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel tuleb maakohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes. Samuti ei tohiks üldjuhul väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-4-15, p 14).
20.Võlgnik on esitanud kohtule esmalt oma menetluskulude nimekirja 19.02.2018 (I kd tl 8892), mille kohaselt on võlgniku menetluskuluks seoses pankrotiavaldusega tutvumisega ja vastuse koostamisega (3,6 tundi) tekkinud õigusabikulud summas 360 eurot (käibemaksuta). Täiendavalt 22.02.2018 esitatud menetluskulude nimekirja (I kd tl 107-110) kohaselt on võlgniku täiendavateks menetluskuludeks õigusabikulu seoses istungiks valmistumise ja osalemisega (1,5 tundi) ning seisukoha koostamisega (1,4 tundi), kokku summas 290 eurot (käibemaksuta). Kokku on võlgniku menetluskulude nimekirjade kohaselt võlgniku menetluskulude suuruseks maakohtu menetluses 650 eurot. Tallinna Ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt (I kd tl 184-185) on võlgniku menetluskuludeks ringkonnakohtus riigilõiv 50 eurot ning õigusabikulud määruskaebuse koostamise eest (4,5 tundi) ja teiste menetlusosaliste seisukohtadega tutvumise eest (0,5 tundi) kokku summas 500 eurot (käibemaksuta). Võlausaldaja esitas menetluskuludele vastuväite (I kd tl 189-190), mille kohaselt on võlgniku ajakulu määruskaebuse koostamisele ebamõistlikult suur, võttes arvesse, et määruskaebus kordab menetluses juba esitatud väiteid.
21.Kohus on seisukohal, et määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot on põhjendatud ja vajalik menetluskulu.
22.Kohtu hinnangul on võlgniku lepingulise esindaja ajakulu vajalik ja põhjendatud järgmises ulatuses: 19.02.2018 pankrotiavaldusega tutvumine ja sellele vastuse koostamine – 3 tundi; 19.02.2018 istungiks valmistumine ja istungil osalemine – 1,5 tundi; 22.02.2018 seisukoha koostamine 0,5 tundi; 20.03.2018 määruskaebuse koostamine – 2,5 tundi; ajutise halduri ja vastustaja seisukohtadega tutvumine – 0,25 tundi. Kokku peab kohus põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 7,75 tundi.
6(7)
2-17-17070
23.Riigikohus märkinud, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Mõistlikuks keskmiseks tunnitasuks võib pidada 120 eurot käibemaksuga või –maksuta (RKTKm 01.06.2016, 3-2-1-39-16, p. 13). Võlgniku lepingulise esindaja tunnitasu on 100 eurot ilma käibemaksuta. Kohtu hinnangul on võlgniku lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatud.
24.Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on poole kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui pool ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (Riigikohtu 3. juuni 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Võlgnik on palunud menetluskulud välja mõista käibemaksuta.
25.Eeltoodust tulenevalt loeb kohus võlgniku põhjendatud ja vajalikeks menetluskuludeks 825 eurot (sh riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulu 775 eurot), mis kuulub võlausaldajalt võlgniku kasuks väljamõistmisele.
26.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Võlgnik on vastavasisulise taotluse esitanud.
27.TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.