lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-18-4452/20

Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 09.11.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-18-4452/20
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
09.11.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1714
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
KOS § 13TsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustusTsMS § 442 lg 8Otsuse sisuTsMS § 652 lg 4Apellatsioonimenetluses arvestatavad asjaolud ja tõendidTsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. november 2018, Tartu

Tsiviilasja number

2-18-4452

Tsiviilasi

Lüganuse vald, Kiviõli linn, XXX korteriühistu hagi Maire Murumetsa vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus

611,48 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 8. juuni 2018 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Maire Murumetsa apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant (kostja): Maire Murumets (ik: XXX) Vastustaja (hageja): Lüganuse vald, Kiviõli linn, XXX korteriühistu (rk: X), esindaja Maksim Fedotov

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Viru Maakohtu 8. juuni 2018 otsus osas, milles maakohus rahuldas täielikult hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 611,84 eurot ja menetluskulud 440 eurot.
2.Teha tühistatud osas uus otsus ja lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:

Rahuldada Lüganuse vald, Kiviõli linn, XXX korteriühistu hagi Maire Murumetsa vastu 611,84 euro väljamõistmiseks osaliselt ning mõista Maire Murumetsalt Lüganuse vald, Kiviõli linn, XXX korteriühistu kasuks välja võlgnevus perioodi 01.02.2015 kuni 31.01.2018 eest 262,44 eurot ja jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 22.09.20262-25-121309/26Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-26-110413/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-142810/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-10415/24Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-109973/32Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.09.20262-24-7648/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
3.
Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
4.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda.
5.Keelduda asja materjalide juurde võtmast ja lugeda apellatsioonkaebusele lisatud ja ringkonnakohtule 17.10.2018 esitatud kirjalikud dokumendid Maire Murumetsale tagastatuks. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Lüganuse vald, Kiviõli linn, XXX korteriühistu (hageja/korteriühistu) esitas 22.03.2018 maakohtule Maire Murumetsa (kostja) vastu hagi võlgnevuse 611,84 eurot väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on kostja Kiviõlis XXX korteri omanik. Kostja tasub korteriühistu esitatud hooldus- ja kommunaalteenuste (sh vesi, lift, majandamiskulud, abonenttasu) arveid ebaregulaarselt ning väiksemates summades, kui arvetel märgitud. Ajavahemikus 01.02.2015 kuni 31.01.2018 on kostjal tekkinud põhivõlgnevus 601,82 eurot ja viivisevõlgnevus 10,02 eurot, kokku võlgnevus 31.01.2018 seisuga 611,84 eurot.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja leidis, et vaidluses on olemas jõustunud lahend (tsiviilasi nr 2-15-3319). Hageja esitatud tõendid on osalt loetamatud, osalt poolikud, osalt allkirjastamata. Hooldustasu nõue on arvetel lahti kirjutamata ja arved allkirjastamata, rikutud on korteriühistu põhikirja p 5.6. Kostja makstud veekulule (2 m3 kuus) on lisatud tohutu vee ülekulu. Viivisearvestus on ebaõige. Praegu on kostjal kõik arved tasutud.

MAAKOHTU LAHEND

3.Viru Maakohus rahuldas 8. juuni 2018 otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 611,48 eurot ja menetluskulud 440 eurot (sh riigilõiv 125 eurot ja õigusabikulu 315 eurot). Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on ekslik kostja väide, et samas vaidluses on olemas jõustunud lahend. Tsiviilasjas nr 2-15-3319 nõudis hageja kostjalt võlgnevust perioodi eest kuni jaanuarini 2015. Praeguses tsiviilasjas on perioodiks, mille kohta nõue on esitatud, 01.02.2015 kuni 31.01.2018. Kohtule esitatud tõendid on piisavalt loetavad. Tõendite mahu valib menetlusosaline. Kohus ei nõustunud kostja vastuväitega, et hooldustasu arvestus ei ole selge. Hageja on esitanud piisavalt tõendeid selle kohta, kuidas hooldustasu kostja osas on arvestatud.

Hageja põhikirja p 5.6 kohaselt peab arve sisaldama järgmist: number ja väljastamise kuupäev; ühistu rekvisiidid, k.a panga arveldusarve number; teenuse nimetus; arvestusühiku tariif; arvestusühikute arv ja üldsumma; viivise tariif; saldo kuu alguses; arve koostanud isiku allkiri. Antud juhul oli puudu arve väljastanud isiku allkiri. Kui kostjal oli kahtlusi, kas arve on esitatud selleks volitatud isiku poolt, oli tal võimalus seda korteriühistu esindajalt selgitada. Ekslik on kostja väide, et viivis on arvestatud ebaõigesti. Kostja ei ole esitanud väiteid selle kohta, milline on tema arvates õige ja põhjendatud viivise arvestus. Kuigi põhikirja p 3.2.11 kohaselt arvestatakse viivist 0,2% tasumata jäänud summalt iga viivitatud kalendripäeva eest, on hageja arvestanud viivist väiksemas määras, s.o 0,07% iga viivitatud kalendripäeva eest.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.M. Murumets esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 8. juuni 2018 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata ja hageja menetluskulud hageja kanda. Apellant märgib, et kostjal menetluskulud puuduvad. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) esitas hageja kohtule allkirjastamata ja mitteloetavad korteriühistu üldkoosoleku protokollid; 2) leiab korteriühistu, et kostja pole käitunud põhikirja p 5.8 kohaselt, kuid kostja on kogenud, et korteriühistu ei vasta tema avaldustele; 3) on Riigikohus leidnud, et hageja peab korteriühistuseaduse (KÜS) § 15 lg 1 järgi tõendama, kui suured olid tervikuna korteriühistu majandamiskulud mingis ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse. Ainuüksi korteriühistu liikmele esitatud arvete esitamisega ei saa tõendada seda, kui palju pidid kostjad majandamiskulude eest tasuma. Ei ole arusaadav, millest koosneb hooldustasu, kuidas seda on arvestatud ja korteriomanike vahel jaotatud. Võlgnevuse kujunemine ei ole jälgitav ja hageja ei ole täitnud tõendamiskoormist; 4) on hageja väidetavalt arvestanud kostja maksed varasema võlgnevuse katteks. Hageja esitatu ei võimalda tuvastada, millised arved on kostja osaliselt tasunud ja mis ulatuses jätnud tasumata ning millise konkreetse võlgnevuse katteks on hageja maksed arvestanud; 5) jäi hageja esindaja halva eesti keele oskuse tõttu arusaamatuks vee tohutu ülekulu kolme aasta kohta ja ühel arvel jaanuaris 2018; 6) on kostja arvestus järgmine: viimase kolme aasta viivis (arvete järgi): 2015. a 120,13 eurot; 2016. a 159,14 eurot; 2017. a 167,19 eurot, kokku 456,46 eurot. Novembris 2017 on 1299 eurost lahutatud vana võlg 445,46 eurot ja viivis 436,98 eurot = 441,35 eurot. Lahutada tuleb vana võlg (mis on jaanuari 2015 arvele juurde lisatud ja millega on viivist suurendatud) 572,95 eurot ja viivis 456 eurot = 271,07 eurot. Sellest tuleb lahutada vee ülekulu, mis on 2018. a jaanuari arvel. Eeltoodust tulenevalt on kostja võlg olematu. Kui arvestada vee ülekulu ja kostja makstud 2 m3 vett igas kuus, tuleb kuu veetarbimiseks 7 m3, mis on absurdne kogus. Vee ülekulu kohta puuduvad kontrollaktid ja andmed, kuidas sellised kogused on saadud. Kostja maksis kuni 2017. aastani hooldustasu 20,45 eurot, sh 2 m3 vee eest. 2017. a maksab kostja hooldustasu 31 eurot, sh samuti 2 m3 vee eest.
5.Korteriühistu vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja kohtukulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud. Hageja esitatud dokumendid on loetavad ja arusaadavad. Juhul kui kostja arvates ei olnud üldkoosolekute protokollid loetavad ja nende sisu oli arusaamatu, oli kostjal piisavalt aega, et sellest kohtule teatada. Kohus andis pooltele piisavalt aega oma õiguste tõendamiseks ja vastaspoole väidete vaidlustamiseks;

2) oli kostjal õigus üldkoosoleku otsused vaidlustada mittetulundusühingute seaduse § 24 lg 1 alusel 3 kuu jooksul üldkoosoleku otsusega tutvumise hetkest alates. Kostja võib viidata KOS § 13 lg-le 3 vaid juhul, kui üldkoosoleku otsus, millega ta ei nõustunud või mida pidas ebaseaduslikuks, on tühistatud või tunnistatud ebaseaduslikuks. Üldkoosolekute otsuseid ei ole kohtus vaidlustatud; 3) esitas hageja kohtule dokumendid, mis tõendavad kostjal võlgnevuse olemasolu ja suurust. Korteriühistu raamatupidamisdokumentidest on selgelt näha, kuidas ja millise perioodi eest kostjal võlgnevus tekkis, milliste teenuste eest ja millises suuruses tehti arveldusi. Lisaks esitati kohtule kostjale igakuiselt esitatud arved. Ka nendes on info selle kohta, milliste teenuste eest ja millises suuruses kostjale arveid esitatakse; 4) jäävad kostja arvutused apellatsioonkaebuses arusaamatuks. Kostja ei ole tõendanud korteriühistu arvutuste ebaseaduslikkust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus rahuldas hagi täielikult ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja majandamiskulude võlgnevuse katteks 611,84 eurot ja menetluskulude katteks 440 eurot. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja majandamiskulude võlgnevuse 262,44 eurot ning jätab menetluskulud poolte endi kanda. Apellatsioonkaebus kuulub osaliselt rahuldamisele.
7.Tsiviilasjas nr 2-15-3319 nõudis hageja kostjalt majandamiskulude võlgnevuse väljamõistmist seisuga kuni 01.02.2015 ning Viru Maakohtu 06.12.2016 jõustunud otsusega jäeti hagi rahuldamata. Käesolevas asjas nõuab hageja kostjalt majandamiskulude võlgnevuse väljamõistmist perioodi 01.02.2015 kuni 31.01.2018 eest. Maakohus rahuldas hagi täielikult, kuid jättis seejuures hindamata hageja esitatud tõendid ja kostja vastuväited nendele. Sellega rikkus maakohus TsMS § 442 lg-s 8 sätestatud kohtuotsuse põhjendamise kohustust.
8.Hagiavalduse kohaselt tõendavad majandamiskulude võlgnevuse suurust kostjale saadetud arved vaidlusaluse perioodi kohta (tl 21-38) ja võlgnevuse arvestus (tl 40). Eelmärgitud tõenditest nähtuvalt on kostja kohustatud tasuma hagejale vaidlusalusel perioodil hooldustasu, liftitasu, abonenttasu ja külma vee eest kokku 1055,89 eurot ning kostja on tasunud hagejale kokku 793,45 eurot. Seega on kostja jätnud tasumata 262,44 eurot (1055,89793,45) ning selles ulatuses on hageja nõue põhjendatud. TsMS § 230 lg-s 1 sätestatud üldisest tõendamiskoormisest tulenevalt on hageja kohustus tõendada oma nõude suurust. Hageja on nimetatud kohustuse jätnud täitmata ning hageja esitatud arvetest ja võlgnevuse arvestusest ei ole võimalik kindlaks teha võlgnevuse 601,82 eurot ja viivise 10,02 eurot kujunemist ja arvutuskäiku. Vastuses hagiavaldusele on sellele juhtinud tähelepanu kostja, kuid paraku on maakohus jätnud kostja vastuväited tähelepanuta. Hageja esitatud arvetest ja võlgnevuse arvestusest ei nähtu, millise perioodi eest ja millistelt summadelt on viivist arvestatud. Võlgnevuse arvestuses märgitud lõppsaldo seda ei kajasta. Seega puudub ringkonnakohtul võimalus kontrollida viivisearvestuse põhjendatust ja õiguspärasust. Maakohtu seisukoht, et juhul, kui kostja ei nõustu viivise arvestusega, peab ta ise esitama õige viivise arvestuse, on vastuolus TsMS § 230 lg-s 1 sätestatuga. Seetõttu jätab ringkonnakohus rahuldamata viivise nõude summas 10,02 eurot.

Ringkonnakohus peab siinkohal vajalikuks rõhutada, et TsMS § 230 lg-s 1 sätestatud tõendamiskoormisele juhiti hageja tähelepanu ka tsiviilasjas nr 2-15-3319 (vt Viru Maakohtu 06.12.2016 otsus ja Tartu Ringkonnakohtu 30.05.2017 otsus).

9.Hageja majandamiskulude nõue (sh hooldustasu, lifti- ja abonenettasu, tasu külma vee eest) põhineb hageja 21.06.2003, 10.04.2008 ja 03.09.2012 üldkoosoleku otsustel, hageja põhikirja p-del 3.2.7-3.2.8 ning kuni 01.01.2018 kehtinud KÜS §-l 151 ja alates 01.01.2018 kehtiva KrtS §-l 35. Kostja ei ole tõendanud, et hageja nõue rahuldatud ulatuses oleks vastuolus eelnimetatud õigusaktides sätestatuga ning tal oleks õigus tasuda majandamiskulude eest üksnes osaliselt.
10.Ringkonnakohus leiab, et seoses hagi osalise rahuldamisega on põhjendatud jätta poolte menetluskulud nii maa- kui ringkonnakohtus poolte endi kanda.
11.Ringkonnakohus keeldub asja materjalide juurde võtmast koos apellatsioonkaebusega esitatud vaidlustatud maakohtu otsuse koopiat, 21.05.2018 kohtuistungi protokolli, hageja 08.05.2018 seisukohta ja maakohtu 08.05.2018 selgitust, kuna need dokumendid on asja materjalide juures olemas. Samuti keeldub ringkonnakohus asja materjalide juurde võtmast 2018. a veebruari, märtsi, mai ja juunikuu arvet, kahte veemõõturi kontrollakti, kostja 2013.a teavitust korteriomanikele, 10.05.2018 hääletussedelit, veearvesti tehnilisi andmeid, korteriühistu 2013. a rahavoogude aruannet, 2008. a lepingu nr 3 lisa 1 ja korteriomaniku käsiraamatut, kuna kostja ei ole põhjendanud nende tõendite esitamise lubatavust (TsMS § 652 lg 4). TsMS § 652 lg 4 alusel tagastab ringkonnakohus kostjale ka kõik 17.10.2018 esitatud täiendavad tõendid.

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.09.20262-25-127300/16Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 21.09.20262-26-19523/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja