Kohtu nimetus
Harju Maakohus
Kohtuniku nimi
Liili Lauri
Määruse tegemise aeg ja koht
06. november 2018, Tallinn, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-18-1614
Tsiviilasi
Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) avaldus I J pankroti väljakuulutamiseks Pankroti väljakuulutamine
Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlausaldaja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliamet kaudu, registrikood: xxx, asukoht Lõõtsa 8a, 15176 Tallinn) võlausaldaja esindaja Karel Miisna (tel: 676 1084, e-post: [email protected]) Võlgnik I J (isikukood: xxx, elukoht xxx, e-post: xxx), leinguline esindaja Kaidar Sultson (Advokaadibüroo Magnusson OÜ, e-post: [email protected]) Ajutine pankrotihaldur Kristo Teder (büroo asukoht Tatari 25, 10116 Tallinn, e-post: [email protected], tel 6 640 600)
Istungi toimumise aeg
09.10.2018
Istungil osalenud isikud
Võlausaldaja lepinguline esindaja Karel Miisna Võlgniku lepinguline esindaja Kaidar Sultson Ajutine pankrotihaldur Kristo Teder
Kohtumääruse resolutsioon
pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
10.10.2018 pankrotikuludeks ts asi 2-18-1614 I J“ tasutud 2000 eurost ajutise halduri tasu ja kulutused kokku summas 558 eurot Maria Mägi Advokaadibüroo arveldusarvele nr XXX.
ole võimalik kindlaks teha, kas kõnealune mootorratas on endiselt võlgniku valduses, ajutine haldur seda varana ei arvesta. Kuivõrd võlausaldaja on oma avalduses märkinud, et tal ei ole õnnestunud aastast 2016 võlgniku vara realiseerida, võib eeldada, et võlgnikule kuuluva sõiduauto xxx väärtus on minimaalne ning lähtudes võlgniku poolt avaldatust, et sõiduk kuulub mahakandmisele, jätab ajutine haldur hetkel sõiduki xxx varana arvestamata. Samas juhul kui kuulutatakse välja võlgniku pankrot, tuleb nimetatut täpsustada. Käesoleval ajal on võlgnik osanik ühes äriühingus - Stemeks Eesti OÜ (registrikood xxx), esmakande aeg 16.09.2014.a. (asutatud sissemakset tegemata), osakapital 2500 eurot, ainuosanik. Võlgniku selgitustest nähtub, et äriühing ei ole kunagi tegevust alustanud ning mille kohta on avaldatud Ametlikes Teadaannetes 03.10.2018.a. kustutamishoiatus. Ajutine haldur äriühingut likviidse varana ei arvestada. Äriregistri andmete kohaselt on I J märgitud OÜ Mamma Mia (registrikood xxx) äriühingu likvideerijaks 19.01.2010 kuni 27.07.2013. I J OÜ Mamma Mia dokumentide hoidja alates 26.03.2009.a. kuni tänaseni. Varasemalt on olnud I J seotud 15 äriühinguga. Käesoleval hetkel võlgnikule kinnisvara ei kuulu. Varasemalt on võlgnikule kuulunud 17 kinnisasja/korteromandit. Võlgnik on märkinud, et on võõrandanud 01.08.2018.a. Läti Vabariigis temale kuulunud metsa, hinnaga 2500 eurot. Lähtudes võlgniku poolt avaldatust (sularaha puudub) ning pankade vastustest ajutise halduri teabenõuetele, peab ajutine haldur käesoleval hetkel asuma seisukohale, et metsamüügist teenitud vahendeid enam võlgniku kasutuses ei ole. Võlgnikul on teadaolevaid kohustusi summas 1 025 898,67 eurot. Vastavalt Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja poolt esitatud vastusele, on võlgniku suhtes käimas 8 täitemenetlust. Võlgniku poolt avaldatust nähtub, et Läti Vabariigis on võlgniku suhtes käimas 3 täiteasja. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku vara ei kata pankrotimenetluse kulusid PankrS § 22 lg 2 p 1 mõistes. Vastavalt PankrS § 22 lg 5 peab ajutine haldur esitama arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta ning märkima, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Ajutine haldur on arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu kuna võlgniku suutmatus rahuldada võlausaldajate nõudeid ei ole tulenevalt võlgniku majanduslikust olukorrast ajutine. Hetkel on ajutine haldur tuvastanud, et võlgnikul vara puudub. Samas on võlgnikul teadaolevaid kohustusi vähemalt summas 1 025 898,67 eurot. Lisaks nähtub võlgniku vastusest ajutise halduri teabenõudele, et võlgnik on (osaliselt) xxx ning raskelt haige. Võlgnik on ise selgitanud, et maksejõuetus tekkis Eesti Vabariigi Riigikohtu otsusega, millega rahuldati AS Reverta (endise nimega Parex Banka AS) nõue võlgniku vastu. Samuti Eesti Maksuja Tolliameti maksunõue võlgniku vastu, mis tulenes võlgniku poolsest kinnisvara müügist aastatel 2007 ja 2010. Võlgnik on märkinud põhjustena ka raskelt haigestumise 2015 aastal. Ajutise halduri hinnangul ole teada ka mistahes vara, mille arvelt võlgnik võiks olla võimeline maksuotsust täitma ning teisi nõudeid võlausaldajate ees rahuldama. Ajutise halduri hinnangul võis maksejõuetus muutuda püsivaks 2015, kuivõrd täitemenetluste registrist nähtuvad sellest perioodist varasemad menetluses olevad täitemenetlused. Ajutine haldur on seisukohal, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Ajutine haldur ei ole võlgniku kohta kogutud andmete põhjal tuvastanud selgeid tagasivõitmise võimalusi. Võlgnik on teinud temale kuulunud kinnisvaraga mitmeid tehinguid. Viimased tehingud on tehtud 2012. aastal, millest tulenevalt on võimalikud nõuded, eeldusel, et nende tehingutega on toimunud võlausaldajate huvide kahjustamine, aegunud. Võlgnik ei ole esitanud haldurile ega kohtule avaldust kohustustest vabastamise menetluse
algatamiseks. Ajutise halduri hinnangul võivad esineda PankrS § 171 lg 2 mõistes asjaolud, mis välistavad kohustustest vabastamise menetluse võimalikkuse. 09.10.2018 toimunud kohtuistungil parandas ajutine haldur eeltoodu seisukohta ning leidis, et selliseid asjaolusid, mis välistaksid kohustustest vabastamise menetluse võimalikkust, hetkel tuvastatud ei ole. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu, kuivõrd võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldaja nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Vastavalt PankrS §-ile 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Lg 3 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, leiab ajutine haldur, et menetlus tuleks lõpetada raugemisega. Juhul kui pankrotiavalduse esitanud võlgnik või keegi võlausaldajatest, võlgnik ise või kolmas isik soovib siiski menetluse kulusid kanda, on võimalik pankrot välja kuulutada. Ajutise halduri hinnangul Ametlikes Teadaannetes avaldatavas kuulutuses võiks kohaseks deposiidi summaks pidada 2 000,00 eurot, mis kataks esmased pankrotimenetluse kulud. Samas juhul kui keegi eelnimetatud isikutest tasub deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa ja kohus kuulutab välja võlgniku pankroti, on ajutine haldur nõus jätkama võlgniku pankrotihaldurina. Võlgnik I J esitas 22.10.2018 kohtule täiendavad dokumendid, millega soovib tõendada, et võlgnikul ei ole ajutise halduri poolt viidatud kolme pangalaenu, need on ümbervormistatud. Kohtumääruse põhjenduse Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada võlgniku I J pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Kristo Teder’i. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuseks on pankrotiseaduse kohaselt „muu põhjus“. Halduri hinnangul on võimalik kindlalt väita, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot, kuivõrd võlgnik on maksejõuetu ja on esitanud kohtule taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on võlgnikul võlgasid vähemalt 1 025 898,67 eurot, kuid vara puudub. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Ajutine haldur ei ole võlgniku kohta kogutud andmete põhjal tuvastanud tagasivõitmise võimalusi. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatas väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks 2000 eurot kohtu deposiiti. Võlausaldaja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) on tasunud kohtu deposiitkontole 2000 eurot. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged.
Kohus on seisukohal, võlgnikku tuleb kohustada kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri tasuks 440 eurot, millele lisandub käibemaks 88 eurot, kokku 528 eurot ning kinnitada ajutise pankrotihalduri kulutused summas 30 eurot. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks 440 eurot, millele lisandub käibemaks 88 eurot, kokku 528 eurot ning kinnitada ajutise pankrotihalduri kulutused summas 30 eurot. PankrS § 150 lg 2 järgi, kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Võlausaldaja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) tasus 31.10.2018.a ajutise halduri tasu ja kulude katteks kohtudeposiiti 2000 eurot. Ajutine haldur on esitanud kohtule taotluse ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiidi väljamaksmiseks summas 558 eurot ning seda põhjendanud. Lähtuvalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu ja kulutused summas 558 eurot maksta välja võlausaldaja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) poolt 31.10.2018.a Rahandusministeeriumi arvelduskontole selgitusega
10.10.2018 pankrotikuludeks ts asi 2-18-1614 I J“ tasutud deposiidist. Väljamakse teostada Maria Mägi Advokaadibüroo arveldusarvele nr XXX. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.