Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Epp Tombak
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
6.november 2018.a., Kalevi 1, Tartu
Tsiviilasja number
2-17-118332
Tsiviilasi
PlusPlus Baltic OÜ hagi Oksana Solovjova vastu põhivõlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
573,30 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: PlusPlus Baltic OÜ - registrikood 12273105; asukoht; Tartu maantee 83-601, 10115 Tallinn Hageja lepinguline esindaja: Marjana Šestel, e-post: [email protected] Kostja: Oksana Solovjova - isikukood XXX, elukoht hagiavalduses XXX; e-post: XXX)
Kirjalik menetlus
Tulenevalt TsMS § 407 lõigetest 1-3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt hagile vastanud. Hageja
nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Tagaseljaotsuse võib teha kohtuistungit pidamata. Käesolevas asjas on hageja hagiavalduses soovinud tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud vastavalt TsMS § 317 sätestatule avalikult 12.09.2018.a väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamise teel. Vastavalt avaldatud teadaandele loetakse menetlusdokumendid Oksana Solovjovale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kohus oli määranud hagile vastamise tähtajaks 30 päeva arvates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul hagile vastanud. TsMS § 444 lg 3 alusel võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus peab vajalikuks selgitada, et hageja nõue tuleneb 15.11.2016. a hageja ja kostja vahel sõlmitud kompromisslepingust/võlatunnistusest/vahekohtu kokkuleppest nr XXX (tl 13). Kokkuleppe kohaselt võlgneb kostja hagejale lepingujärgse kompromissisumma 458,28 eurot, mis koosneb põhiosanõudest 389,05 eurot ja viivitusintressinõudest 79,95 eurot. Pooled on lepingu p-s 3.1 kokku leppinud, et kui võlgnik ei tasu kompromissisummat tähtaegselt ja nõuetekohaselt, muutub kompromissisumma seni tasumata osas koheselt sissenõutavaks ning lepingu p-s 3.2 kokku leppinud viivise määras 0,060% päevas viivituses olevalt kompromissisummalt. Hageja palub kostjalt välja mõista lepingujärgse võlgnevuse 458,28 eurot, viivise 73,06 eurot ja lisanduva viivise. Hagi rahuldamise õiguslikeks alusteks on võlaõigusseaduse (VÕS) §-d 76 lg 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, VÕS § 82 lg 2, milles on öeldud, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. Tulenevalt VÕS §-st 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 6 esimese lause kohaselt ei ole viivist lubatud nõuda intressi, sealhulgas viivise ega muu raha kasutamise tasu maksmisega viivitamise korral. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja taotleb viivise väljamõistmist lepingujärgses määras 0,06% alates 05.12.2016 – 13.10.2017 summas kompromissisumma aluseks olevalt põhisummalt 389,05 eurolt 73,06 eurot. Hageja märgib, et arvestab viiviseid põhisummalt 389,05 eurot seetõttu, et kompromissisumma sisaldas juba osaliselt viiviseid. Hageja on taotlenud viivise väljamõistmist seadusjärgses määras, mis on käesoleval ajal 0,022 % päevas, tähtajaks tasumata summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast. Kohus on arvestanud välja viivise hagiavalduses märgitud põhinõudelt arvestades VÕS § 113 lg-s 6 sätestatud piirangut 389,05 eurolt alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni kohtuotsuse tegemiseni s.o perioodi 14.10.2017 – 06.11.2018 eest, summas 33,29 eurot.
Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb käesolevas asjas jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 177 lg 1 kohaselt määratakse kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahaline suurus. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, osundatud paragrahvi 2. lõige sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja on hagiavalduses taotlenud kostjalt menetluskuluna tasutud riigilõivu, summas 125 eurot ja õigusabikulu summas 240 eurot väljamõistmist. Riigilõivu tasumist on kontrollitud, tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista kokku 365 (125+240) eurot. Hageja on taotlenud hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt ka viivise tasumist TsMS § 177 lg 2 alusel. Osundatud sätte kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtuotsuse teatavakstegemine ja täidetavaks tunnistamine Vastavalt TsMS § 455 lg 1 toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte. Kostja elukoht on hagiavalduses märgitud XXX, rahvastikuregistri järgne elukoha aadress on XXX. Kostjale ei olnud võimalik hagimaterjale hagiavalduses märgitud aadressile kätte toimetada ning kohus toimetas hagiavalduse kostjale kätte avalikult. Politsei- ja Piirivalveamet on maksekäsu kiirmenetluses teavitanud, et neil puuduvad andmed Oksana Solovjova asukoha ja kontaktandmete kohta. Seetõttu leiab kohus, et ka tagaseljaotsus tuleb Oksana Solovjovale kätte toimetada avalikult vastavalt TsMS § 317 lg 3 ja 4 sätestatule. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.