Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Kuna algses hagiavalduses ja 29.08.2018.a seiskohas toodud nõude esitamise alused ja asjaolud olid jätkuvalt segased, edastas kohus hagejale 14.09.2018.a pika selgituskirja, milles tõi välja avalduste segasuse ja vastuolulisuse ning viitas ka võimalusele, et väidetavalt 1999.aastal toimunud sündmuse alusel esitatav kahju hüvitamise nõue võib olla aegunud. Kohus palus veelkord nõude aluseid ja asjaolusid täpsustada ning esitada selge hagiavalduse 03. oktoobriks 2018.a. Kohtu poolt määratud tähtajaks esitas hageja jällegi uute asjaoludega selgituse- taotluse, mitte aga üheselt käsitletavat hagiavaldust. Hageja esitas ka mõned tõendid. Kohus palus 10.10.2018.a kirjas hagejal esitada hagiavalduse tervikteksti. Hageja esitas 22.10.2018.a. kohtule haginõude, milles esitab nõude kostja vastu, nimetab nõude alusena TsMS § 132 lg 1 ja 4 ning VÕS § 1045 lg 8 ja 1027, toob välja 3 nõude lahendamiseks olulist asjaolu ning nimetab oma nõude aluseks olevad tõendid (4 viidet). Lisaks esitas hageja jällegi selgituse ning taotluse vabastada end riigilõivu tasumisest. Kõik hageja esitatud dokumendid on koostatud käsikirjaliselt. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud hageja poolt esitatud mitmete avalduste, selgituste ja lisatud tõenditega ning kogunud ise täiendavaid tõendeid, leiab, et Mxxxx Pxxxxx hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Kohus selgitab, et kogus ise tõendeid registritest, sest hageja ei suutnud esitada asja lahendamisse puutuvad asjolusid selgelt. Kohus võttis asja juurde rahvastikuregistri väljatrüki Axxx Txxxxkohta (hageja ei esitanud tema isikukoodi või sünniaega, et kostjat identifitseerida) ja hageja kohta, et teha kindlaks, millal ja kuhu on hageja olnud sisse kirjutatud; äriregistri väljatrüki korteriühistu xxxxxxxxxxxxxxxxxx (registrikood 80112894, varasema nimega elamuühistu Txxxxxx) kohta, et teha kindlaks selle õigusliku staatuse tekkimine, muutus ja juhatuse liikmed; kinnistusraamatu väljatrüki korteriomandi kinnistu xxxxxxxxxxxxxxx (registrinumber 1162503) kohta, et tuvastada kinnistu moodustamine, omanikud ja nende vahetus 1999.aastal. Samuti võttis kohus kinnsitusregsitrist asja juurde korteriomandi nr 1162503 suhets 1999.aastal toimunud kinnistusraamatu kannte aluseks olevad algdokumendid. Kohus leiab, et asja menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Nimetatud sätte kohaselt võib kohus jätta hagi menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus leiab, et arvestades hageja poolt esitatud asjaolusid, ei ole tema soovitud eesmärki võimalik saavutada. Kohus märgib, et kuigi hageja esitatu on jätkuvalt ebaselge (puudub kronoloogia, ebaselge osade tema väidete puutumus nõudesse ja üheselt ei ole võimalik aru saada, mille alusel nõue on esitatud), on kohus oma järgnevad seisukohad kujundanud nii esitatu alusel kui ise kogutud tõendite pinnalt. Kohus saab kõigist hageja esitatud menetlusdokumentidest aru, et ta soovib saada kahju hüvitist korteriühistu Txxxx (käesolevalt korteriühistu xxxxxxxxxxxxxxxxxx (80112894) juhatuse liikmelt, kuna viimane ametiisikuna kirjutas tema 1999. aastal välja korterist xxxxxxxxxxxxxxx. Erinevates menetlusdokumendides on hageja väljendanud kostja tegu erinevalt: alguses teatas hageja, et kostja kirjatas ta välja majaraamatust, hiljem aga, et kinnistusraamatust. Hageja ei ole välja toonud, milles tema kahju täpsemalt seisneb ja on kahju olemuslikku sisu korduvalt muutnud: hageja on teatanud, et kahju oli selles, et ta kaotas ostueesõiguse, samuti/või ka selles, et korteris olid tema isiklikud asjad, mis läksid kaduma, aga/või ka selles, et hooneühistu ei ole tagastanud hooneühistu sissemakset. Samuti on

vaatamata korduvatele täpsustuste küsimisele jäänud ebaselgeks, millistele õigusnormidele hageja tugineb või milliseid norme kostja väidetavalt rikkus. Kohus märgib, et näiteks hageja viimases menetlusdokumendis nõude alusena viidatud TsMS § 132 lg 1 ja 4 p 3 on täiesti asjakohatud, kuna nimetatud norm reguleerib hagi hinna määramist, mitte aga kahju hüvitamise vms materiaalõiguslikku nõude alust. Hageja on kostja vastustuse alusena viidanud muuhulgas ka VÕS §-dele 1037-1040, 1045 lg 8, ka 1027, 1039, 127 lg 4, perekonnaseaduse § 28, asjaõigusseaduse § 70 ja 34, korteriomandi seaduse § 22 lg 1, omandiõiguse seaduse § 22, Võlaõigusseaduse rakendamise seaduse § 16, riigivastutuse seaduse § 3 lg 1 jne (erinevates dokumendidres erinevalt). Kohus tegi esitatud ja ise kogutud tõendite alusel kindlaks järgmised asjaolud:

/allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.