Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-18-7709

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud võlgniku kanda.

Edasikaebamise kord Harju Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. I Asjaolud ja menetluse käik Võlausaldaja OÜ Top Marine esitas Harju Maakohtule avalduse Vileo Marinas OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt oli poolte vahel sõlmitud koostööleping, mille järgi tarnis võlausaldaja enda poolt toodetud, müüdavaid ja turustatavaid tooteid võlgnikule edasimüügi eesmärgil. Võlgnikul tekkisid 2017. a sügisel makseraskused, mistõttu jäid tal tasumata võlausaldaja pöötl tarnitud toodete eest esitatud arved nr 401 ja 404 kogusummas 93 958.25 eurot. Võlausaldaja palus korduvalt võlgnikult kohtuväliselt arvete tasumist, kuid võlgnikul ei olnud selleks rahalisi vahendeid. Arvete sisu ja summade üle poolte vahel vaidlust ei ole. 02.02.2018 esitas võlausaldaja võlgnikule lepingu ülesütlemisavalduse seonduvalt võlgnevuste tasumata jätmisega. 02.02.2018 esitas võlausaldaja võlgnikule pankrotihoiatuse seonduvalt arvete 401, 404, 23, 24, 25 ja Proforma 25-B tasumata jätmisega kogusummas 112 741.43 eurot. Võlgnik ei ole võlgnevust siiani likvideerinud ja võlausaldajal on põhjendatud kahtlus, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgnik võlgneb võlausaldajale kokku 112 741.43 eurot,

2(8)

2-18-7709 millest 93 958.25 euro suurune osa on tasumata juba alates 2017. a sügisest. Eeltoodust tulenevalt on võlausaldaja seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ja palub välja kuulutada võlgniku pankroti. Võlausaldaja leiab, et võlgnik võlgnes võlausaldajale pankrotiavalduse esitamise seisuga (ja ka praegu) arvete nr 401, 404, 23, 24, 25 ja Proforma 25-B alusel põhivõlgnevusena kokku 112 741.43 eurot (millele lisanduvad viivised 23.03.2018 seisuga 3 323.52 eurot. Võlgnikul on põhivõlast tasumata juba alates 2017. a septembrist 93 958.25 euro suurune osa. Võlausaldaja nõude puhul on tegemist sissenõutavaks muutunud ja märkimisväärselt suure nõudega, mille üle poolte vahel puudub mistahes sisuline vaidlus, mida kinnitab ka võlgniku 04.06.2018 menetlusdokument. Võlausaldaja tugineb võlgniku maksejõuetuse põhistamisel PankrS § 10 lg 2 p-le 1, mille kohaselt ei ole võlgnik täitnud maksekohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist, võlausaldaja hoiatas teda 02.04.2018 pankrotihoiatuses kirjalikult kavatsusest esitada pankrotiavaldus ning võlgnik ei täitnud ka seejärel kohustust 10 päeva jooksul (PankrS § 10 lg 2 p 1). Võlausaldaja põhistab võlgniku maksejõuetust veel ka järgnevate andmete ja asjaoludega. Võlgnik on põhivõlgnevusest 93 958.25 euro suuruse osa tasumisega viivituses juba üle 9 kuu (arved nr 401 ja 404) ning võlgnik ei ole suutnud selle perioodi jooksul ega isegi pärast pankrotihoiatuse saamist võlgnevust mingiski osas likvideerida. Samas ei ole poolte vahel võlgnevuse üle mitte mingit sisulist vaidlust. Needki asjaolud kinnitavad üheselt, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu PankrS § 1 lg-te 2 ja 3 mõttes. Võlgnik on 30.10.2017 teatanud võlausaldajale, et tal ei ole raha võlgnevust tasuda, kuna võlgniku enda klient ei ole temale arvet tasunud. Ka see näitab üheselt, et võlgnik ei ole suutnud oma võlgnevust võlausaldajale tasuda põhjusel, et tal ei ole selleks rahalisi vahendeid (ja seda juba enam kui 9 kuu vältel), st võlgnik on püsivalt maksejõuetu PankrS § 1 lg-te 2 ja 3 mõttes. Kohus tegi asjas 24.05.2018 määruse, millega kohustas võlausaldajat PankrS § 11 lg 1 alusel tasuma ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud rahasumma, kuivõrd on alust eeldada, et pankrotivara selleks ei jätku – kohus leidis, et kinnistusraamatu andmetel võlgnikul kinnisvara puudub ja muid andmeid võlgniku varalise seisundi kohta kohtule teada ei ole. Ka käesoleval ajal puudub võlgnikul kinnisvara, puuduvad osalused teistes ühingutes, puuduvad väärtpaberid ja puuduvad ka sõidukid. Võlgnik ei ole esitanud äriregistrile ühtegi majandusaasta aruannet. Samuti on võlgnikul maksuvõlg, mis moodustab 25.09.2018 seisuga 3340.16 eurot. Maksuvõlgade tõendist nähtuvalt on võlgnik rikkunud maksuvõla tasumise graafikut. See asjaolu kinnitab võlgniku püsivat maksejõuetust. Maksu- ja Tolliamet on 12.09.2018 korraldusega kohustanud võlgnikku esitama teavet ja tõendeid ettevõtlusega tegelemise kohta. Maksuhaldur nõuab niisugust teavet olukorras, kus isik ei ole pikka aega deklareerinud maksustatava käivet, st on kahtlus, kas ta tegeleb enam ettevõtlusega. Arvestades, et võlausaldaja poolt esitatud tõendite kohaselt kukkus võlgniku käive 2018. a II kvartalis 95% ja käive oli seega juba 2018. a juuni lõpuks sisuliselt kadunud, kinnitab Maksu- ja Tolliameti korraldus täiendavalt, et võlgniku majandustegevus on tegelikult lakanud ning võlgniku suutmatus võlausaldaja nõuet täita ei ole ajutine. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlausaldajale teadaolevalt on võlgnikul täitmata kohustusi Eestis veel mitme võlausaldaja ees ning keegi ei väljasta võlgnikule materjale. Arvestades võlausaldaja nõude suurust, võlgniku varalist seisu ja seda, kui pikka aega on võlg tasumata, ei ole antud juhul võimalik teha muud järeldust, kui et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust

3(8)

2-18-7709 olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldaja taotleb võlgnikule ajutise halduri nimetamist ja võlgniku pankroti väljakuulutamist. Võlgnik vaidleb pankrotiavaldusele vastu. Vastuväite kohaselt on võlausaldaja pankrotiavalduses maha salanud, et võlgnik on esitanud võlausaldajale 09.04.2018 tähitud kirjaga nr 38 kahju hüvitamise nõude ja kahju õigusvastase tekitamise lõpetamise nõude, mis tuleneb sellest, et võlausaldaja on rikkunud poolte vahel sõlmitud koostöölepingu punkti 16, edastades 27.06.2017 võlgniku kliendile Rakennustyöt RoWi Oy, kes vastutab Soomes võlgniku kauba turundamise eest, informatsiooni võlausaldaja sisseostuhindade kohta. Selle lepingurikkumise tulemusena on Rakennustyöt RoWi Oy esitanud võlgnikule nõude temaga sõlmitud lepingu muutmiseks ja jätnud võlgnikule tasumata 168 307.84 eurot. Lisaks eelmärgitule on võlausaldaja tekitanud võlgnikule kahju sellega, et on edastanud Top Marine AB-le kõik võlgniku 2018. a sisseostuhinnad ja edastanud võlgniku koostööpartneritele ebaõiget informatsiooni, justkui oleks võlgnikul makseraskused. Võlausaldaja ei ole võlgniku kahju hüvitamise nõudele sisuliselt vastanud ega eitanud seda, et ta on edastanud võlgniku kliendile Rakennustyöt RoWi Oy informatsiooni võlausaldaja sisseostuhindade kohta. Võlgnik on vastuväites avaldanud, et tasaarvestab võlausaldaja poolt pankrotiavalduses esitatud nõude kattuvas osas võlgniku kahju hüvitamise nõudega võlausaldaja vastu, mis esitati 09.04.2018 tähitud kirjaga nr 38. VÕS § 197 lg 2 kohaselt lõpevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada. Vastavalt VÕS § 186 p 2 lõppeb võlasuhe tasaarvestusega. PankrS § 15 lg 3 p 4 sätestab, et kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlausaldaja ei ole oma pankrotiavaldust piisavalt põhistanud või nõude olemasolu tõendanud. Kuivõrd võlgnik on võlausaldaja nõude tasaarvestanud, esineb ka PankrS § 15 lg 3 p 4 nimetatud alus võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata jätmiseks, kuivõrd võlgnik ei ole enda nõude olemasolu tõendanud. Harju Maakohtu 01.10.2018 määrusega nimetas kohus Vileo Marinas OÜ ajutiseks pankrotihalduriks Oliver Ennok ́i. Kohus määras kohtuistungi toimumise ajaks 16.10.2018. 15.10.2018 esitas ajutine pankrotihaldur kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgniku esitatud andmete kohaselt võlgnikul vara raamatupidamisliku väärtusega summas 602 087 eurot, millest suurima osa moodustab nõue Top Marine OÜ vastu summas 444 643 eurot. Top Marine OÜ antud nõuet ei tunnista ja on välja toonud, et võlgnik ei ole esitanud ühtegi tõendit väidetava lepingurikkumise tagajärjel kahju tekkimise kohta. Ajutisele haldurile ei ole samuti esitatud tõendeid (alusdokumente) antud nõude osas. Ajutine haldur on arvamusel, et kuna võlgniku nõue Top Marine OÜ vastu on tõendamata ja Top Marine OÜ nõuet ei tunnista, siis on nõue ebaselge ja seda ei saa võlgniku varana kajastada. Võlgniku on nõue summas 48 533.20 eurot Vileo Finland OY vastu, kuid Vileo Finland OY-l on nõue võlgniku vastu summas 39 697.41 eurot, seega oleks tasaarvestuse korral võlgniku nõue 8835.79 eurot. Vileo Finland OY on võlgnikule vastanud, et tal puuduvad vahendid nõude tasumiseks. Nõude võimaliku sissenõudmise tõenäosuse kohta halduril andmed puuduvad. Põhivara võlgnikul puudub. Võlgniku vara koosneb vastavalt 30.09.2018. a bilansile nõuetest Top Marine OÜ ja Vileo Finland OY vastu. Top Marine OÜ on teatanud, et ta ei tunnista võlgniku nõuet. Vileo Finland OY on teatanud, et tal puuduvad vahendid võlanõude tasumiseks. Võlgnikule kuulub arvelduskonto Swedbank AS-is, mille saldo 03.10.2018 seisuga on 5.54 eurot. Täitmata kohustusi on võlgnikul ajutisele haldurile teadaolevalt 444 192 euro ulatuses.

4(8)

2-18-7709 Võlgnik on 30.09.2018 kustutatud käibemaksukohustuslaste registrist ja teadaolevalt sisulist majandustegevust enam ei toimu. Pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Top Marine OÜ avalduse kohaselt on võlgnikul kohustus võlausaldaja ees tulenevalt tasumata arvetest summas 112 741.43 eurot. Võlgnik on pankrotiavaldusele vastu vaielnud ning toonud välja, et omab nõuet Top Marine OÜ vastu summas 444 643 eurot. Nimetatud nõuet Top Marine OÜ ei tunnista. Top Marine OÜ on välja toonud, et võlgnik ei ole esitanud ühtegi tõendit väidetava lepingurikkumise tagajärjel kahju tekkimise kohta. Vastavaid tõendeid ei ole ka ajutisele haldurile esitatud. Ajutine pankrotihaldur on arvamusel, et kuna võlgniku nõue Top Marine OÜ vastu summas 444 643.83 eurot on tõendamata ning Top Marine OÜ nõuet ei tunnista, siis on nõue ebaselge ning seda ei saa kajastada võlgniku varade all. Juhul kui esineksid asjaolud antud nõude esitamiseks, tuleb arvestada, et Top Marine OÜ nõuet ei tunnista ning nõude sissenõudmine eeldab kulutuste tegemist ja tõenäoliselt pikaajalist kohtuvaidlust. Seega ei oleks võimalik antud nõude arvelt täita võlgniku lühiajalisi kohustusi. Võlgniku poolt ei ole nõuetekohaselt täidetud raamatupidamise korraldamise kohustust, kuna Äriregistrile on esitamata 2017. a majandusaasta aruanne. Samuti ei ole aruannet esitatud haldurile. Võlgniku esitatud 2018. a kasumiaruande kohaselt on 2018. a I poolaasta käive 3813 eurot, seega on võlgniku sisuliselt majandustegevuse lõpetanud. Samuti on võlgnikul vahetunud septembris 2018 osanik ja juhatus ning võlgnik on kustutatud käibemaksukohuslaste registrist. Eeltoodu kogumis kinnitab, et võlgnik on otsustanud majandustegevuse lõpetada ning puudub võimalus teenida äritegevust tulu olemasolevate kohustuste täitmiseks. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja ajutine pankrotihaldur pole tuvastanud võimalusi võlgniku majandustegevuse tervendamiseks. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu ja tema maksejõuetus ei ole ajutine. Ajutisel pankrotihalduril puuduvad andmed maksejõuetuse põhjuste kohta. Võlgnik on perioodil 2017 – 2018 veebruar tagastanud laene summas 190 423.71 eurot Hinvest International OÜ-le. Hinvest International OÜ oli võlgniku osanik alates 17.12.2016 – 07.09.2018. Eeltoodust tulenevalt võib esineda tagasivõitmise võimalus vastavalt PankrS § 113. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud kuriteo tunnustega tegude toimepanemist. Kuna võlgniku on püsivalt maksejõuetu ja võlausaldaja on 16.10.2018 tasunud kohtu deposiiti 2000 eurot pankrotimenetluse kulude katteks, siis on alust võlgniku pankrot välja kuulutada. II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. Pankrotiavalduse kohaselt on pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ja võlgniku vahel

5(8)

2-18-7709 sõlmitud koostööleping, mille järgi tarnis võlausaldaja enda poolt toodetud, müüdavaid ja turustatavaid tooteid võlgnikule edasimüügi eesmärgil. Võlgnikul tekkisid 2017. a sügisel makseraskused, mistõttu jäid tal tasumata võlausaldaja poolt tarnitud toodete eest esitatud arved nr 401 ja 404 kogusummas 93 958.25 eurot. Võlausaldaja palus korduvalt võlgnikult kohtuväliselt arvete tasumist, kuid võlgnikul ei olnud selleks rahalisi vahendeid. 02.02.2018 esitas võlausaldaja võlgnikule lepingu ülesütlemisavalduse seonduvalt võlgnevuste tasumata jätmisega. 02.02.2018 esitas võlausaldaja võlgnikule pankrotihoiatuse seonduvalt arvete 401, 404, 23, 24, 25 ja Proforma 25-B tasumata jätmisega kogusummas 112 741.43 eurot. Pankrotihoiatus on võlgnikule saadetud võlgniku teadaolevale e-posti aadressile. Võlgnik on kinnitanud pankrotihoiatuse kättesaamist 12.04.2018, kuid ei ole pankrotihoiatuse järgselt oma kohustust võlausaldaja ees täitnud. Eeltoodust tulenevalt palub võlausaldaja välja kuulutada võlgniku pankrot. Võlgnik ei ole võlausaldaja nõude sisu ega suuruse osas vastuväiteid esitanud. Võlgniku väidete kohaselt on võlausaldaja rikkunud poolte vahel sõlmitud koostöölepingu punkti 16, edastades 27.06.2017 võlgniku kliendile Rakennustyöt RoWi OY-le informatsiooni võlausaldaja sisseostuhindade kohta. Rakennustyöt RoWi OY esitas peale informatsiooni saamist võlgnikule nõude lepingu muutmiseks ja jättis tasumata 168 307.84 eurot. Sellest tulenevalt on võlgnik esitanud 09.04.2018 võlausaldajale kahju hüvitamise nõude. Võlgnik on esitanud tasaarvestamise avalduse võlausaldaja poolt pankrotiavalduses esitatud nõude kattuvas osas võlgniku kahju hüvitamise nõudega. Võlausaldaja võlgniku nõuet ei tunnista. Kohus andis 13.06.2018 eelistungil võlgnikule täiendava tähtaja tõendite esitamiseks võlausaldaja poolse lepingu rikkumise tõttu kahju tekkimise tõendamiseks. Võlgnik esitas 21.06.2018 kohtule tõenditena 35 Rakennustyöt RoWi OY 05.05.2017 – 13.07.2017 arvet (tl 67 – 90), mis on võlgnikule tasumata kogusummas 103 368.10 eurot. Arvete tasumisega viivitamise korral rakendus viivis 13% aastas, lisaks on võlgnik kandnud õigusabikulusid ja muid kulusid võlgnevuse sissenõudmiseks, mistõttu on võlgniku kahju hüvitamise nõude suuruseks 168 307.84 eurot. Kohtu hinnangul ei tõenda nimetatud arved kahju tekkimist, kuivõrd osade arvete maksetähtajad saabusid enne 27.06.2017, mistõttu ei saa need olla tasumata võlausaldaja 27.06.2017 e-kirja tõttu. Rakennustyöt RoWi OY on kohtule adresseeritud 26.06.2018 kirjalikus kinnituses kinnitanud, et Rakennustyöt RoWi OY ei ole jätnud võlgnikule arveid tasumata võlausaldaja 27.06.2017 e-kirja tõttu (tl 103 – 106). Seega ei ole võlgnik tõendanud, et võlausaldaja on talle lepingu rikkumise tõttu kahju tekitanud. Ajutise halduri aruande kohaselt ei ole vastavaid tõendeid ka ajutisele pankrotihaldurile esitatud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnik ei ole tõendanud oma nõude olemasolu ega alust tasaarvestuse tegemiseks. Kuivõrd võlausaldaja nõude sisu ega suuruse osas võlgnik vastuväiteid ei esitanud, siis on võlausaldaja nõue selge. Võlausaldaja on põhistanud võlgniku maksejõuetust PankrS § 10 lg 1 toodud asjaoludega, s.t võlgnik ei ole kohustust täitnud 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutmist ja võlausaldaja on 02.04.2018 saatnud võlgnikule pankrotihoiatuse, kuid sellele vaatamata ei ole võlgnik täitnud kohustust 10 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumisest. Võlgniku esitatud andmete kohaselt on võlgnikul vara raamatupidamisliku väärtusega summas 602 087 eurot, millest suurima osa moodustab nõue Top Marine OÜ vastu summas 444 643 eurot. Top Marine OÜ antud nõuet ei tunnista. Ajutine haldur on seisukohal, et kuna võlgniku nõue Top Marine OÜ vastu on ebaselge, siis ei saa seda võlgniku varana kajastada. Juhul, kui esineksid asjaolud antud nõude esitamiseks, tuleb arvestada, et Top Marine OÜ nõuet ei tunnista ja nõude sissenõudmine eeldab kulutuste tegemist ning tõenäoliselt

6(8)

2-18-7709 pikaajalist kohtuvaidlust. Seega ei oleks antud nõude arvelt võimalik täita võlgniku lühiajalisi kohustusi. Võlgnikule kuulub arvelduskonto Swedbank AS-is, mille saldo 03.10.2018 seisuga on 5.54 eurot. Muu vara võlgnikul puudub. Täitmata kohustusi on võlgnikul esialgsel hinnangul 444 192 euro ulatuses. Võlgnik ei ole nõuetekohaselt täitnud raamatupidamise korraldamist. Äriregistrile on esitamata 2017. a majandusaasta aruanne. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku täitmata kohustused ületavad võlgnikule kuuluva vara väärtust, siis on võlgnik maksejõuetu. Puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku majanduslik olukord võiks paraneda. Seega on võlgnik tulenevalt PankrS § 1 lg 3 maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kuna võlausaldaja on tasunud kohtu deposiiti rahasumma, millest katta pankrotimenetluse kulud, siis tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. PankrS § 28 lg 1 sätestab, et kui ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab haldur või kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. PankrS § 28 lg 2 sätestab, et kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt ei ole ta tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks raske juhtimisviga või kuriteo tunnusega tegu. Kohus leiab, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril välja selgitada, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku juhatuse liikme raske juhtimisviga või kuriteo tunnustega teod. PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutisel pankrotihalduril olemasoleva info ja dokumentide põhjal võivad esineda tagasivõitmise võimalused. Võlgnik on perioodil 2017. a – veebruar 2018. a tagastanud Hinvest International OÜ-le laene summas 190 423.71 eurot. Hinvest International OÜ oli võlgniku osanik ajavahenikul 17.12.2016 – 07.09.2018. Kohus leiab, et pankrotihalduril tuleb edaspidise pankrotimenetluse käigus täiendavalt välja selgitada, kas pankrotimenetluses esinevad vara tagasivõitmise ja –nõudmise ja muude nõuete esitamise võimalused ja vajadusel esitada vastavad nõuded. PankrS § 86 lg 1 sätestab, et kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS § 90 sätestab, et kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse PankrS §-des 85–89 sätestatut vastavalt § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes. PankrS § 19 lg 1 sätestab, et juriidilisest isikust võlgniku korral võib pankrotiavalduse tagamiseks elukohast lahkumise keeldu kohaldada juhtorgani liikme, likvideerija, täisühingu osaniku, usaldusühingu täisosaniku, vähemalt 1/10 suurust osalust omava osaniku või aktsionäri, prokuristi ja raamatupidamise eest vastutava isiku suhtes. PankrS § 19 lg 3 sätestab, et kohus võib juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liiget, likvideerijat, prokuristi ja raamatupidamise eest vastutavat isikut trahvida või kohaldada nende suhtes elukohast lahkumise keeldu või aresti ka siis, kui nad on vabastatud oma kohustustest ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist. Võlgniku juhatuse liikmeks oli ajavahemikul 17.12.2016 – 11.09.2018 O M H, alates 11.09.2018 on võlgniku juhatuse liikmeks J K. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna

7(8)

2-18-7709 võlgnik ei ole andnud ajutisele pankrotihaldurile teavet ja pankrotimenetluse käigus tuleb välja selgitada võlgniku majandustehingute sisu ja tagasivõitmise võimalused ning võlgniku juhatuse liikmete vastu nõuete esitamise võimalused, siis tuleb võlgniku endiselt ja praeguselt juhatuse liikmelt võtta võlgniku vanne. Kohus selgitab võlgniku juhatuse liikmele, et PankrS § 89 lg 1 kohaselt võib kohus kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et: ei täida teabe andmise kohustust (§ 85); ei täida pankrotimenetlusest osavõtu kohustust (§ 87); ei täida vande andmise kohustust (§ 86); rikub elukohast lahkumise keeldu (§ 88); rikub pankrotivara käsutamise keeldu (§ 20 ja § 35 lõike 1 punktid 3 ja 4); rikub muul viisil oluliselt käesolevast seadusest tulenevaid kohustusi ning kahjustab sellega pankrotivara. PankrS § 89 lg 1 kohaselt võib võlgnikule aresti määrata kuni kolmeks kuuks. Oliver Ennok on andnud nõusoleku enda nimetamiseks Vileo Marinas OÜ pankrotihalduriks. III Menetluskulude jaotus PankrS § 3 lg 2 kohaselt kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Kohus peab põhjendatuks jätta menetluskulud võlgniku kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 3 kohaselt kui maakohus määrab kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ja kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse peale kaevatakse edasi, määrab kaebust lahendav kõrgema astme kohus kindlaks selles kohtuastmes kantud menetluskulude rahalise suuruse. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.