Võlaõigus › Võõrandamislepingud

2-17-15189

jäi ootama, et kui koer saab uue pere, et siis saavad nemad ka raha. Kostja seletas, et teise ringi koeral ei ole hinda, ent ometi olid kuulutused Kuldses Börsis hinnaga 850 eurot. Kostja osales tõlgina, suhtluse vahendajana (aeg, koht) koera ostmisel ja hilisemalt oli kontaktisikuks. Hageja otsustas koera tagastada, kuid juttu polnud selles, et uue pere leidmisel jääb hageja oma rahast ilma. Kostja lubas otsida koerale uue kodu, müüs koera interneti portaalis. Hageja palub kostjalt välja mõista 1000 € ja menetluskulud kostja kanda jätta. KOSTJA VASTUS (lk 74,91). Kostja vaidles hagile vastu. Kostja pole koer müügilepingu pool ja müügilepingul ei ole tal mingit seost, ta pole ka vahendaja. Tehingu järgi pole ta saanud mingit raha ei müüjalt ega hagejalt, hageja suhtles müügiprotsessis müüjaga, kostja oli vaid tõlk, sest tal oli ka sellele ajal kogemus. Ta pole saanud ma mingit vahendustasu, selline tegevus on ka keelatud, tegemist on hobiga. Kostjale pole nn tagastatud koera. Hageja andis koera kostjale üle, selleks et koerale leida pere, sest nad ei soovinud sead koera enam ja koera ei antud üle kasvatajale. Kostja sai koeral õigused eesmärgiga leida talle uus kodu. Seda tehingut ei ole hageja tühistanud. Mingeid muid kokkuleppeid pole, sj tasu kokkulepet, st et hageja soovib saada kostjalt koera eest tasu, ei olnud. Sellist tasu kokkulepet ei olnud ka hageja ja kostja vahelise loovutuslepingu tingimus ega eeldus.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kuna tegemist on luhtmenetluse vaidlusega, on kohus teinud otsuse põhjendused lihtsustatud vormis TsMS § 444 lg 2 järgi. Hageja ostis 1000 € eest L K emase koerakutsika Dora Demija (St Bernard, sündis 16.06.2016 Lätis, Kennel Vaingloru Verde (FCI)), mille kohta on hageja esitanud kohtule vastava müügilepingu (lk 5, 21). Pooled ei vaielnud selle üle, et koera ostu-müügileping sõlmiti Eestis kostja juures kodus. VÕS § 619 järgi kohustub käsunduslepinguga üks isik vastavalt lepingule osutama teisele isikule teenust, käsundiandja peab aga maksa selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 620 lg 1 peab käsu käsundisaaja käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. VÕS § 658 sätestab, et maaklerlepinguga kohustub üks isik vahendama teisele isikule lepingu sõlmimist kolmanda isikuga või osutama kolmanda isikuga lepingu sõlmimise võimalusele, käsundiandja aga kohustub maksma talle selle eest tasu ning lg 2 järgi kohaldatakse maaklerlepingule käsunduslepingu kohta sätestatud, kui vastavavas peatükis (37. ptk) ei tulene teisiti. VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustust täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine kohustuse täitmisega viivitamine, täielikult või osaline täitmata jätmine. Kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 järgi. Hageja ja kostja poolt kohtule esitatud e-kirjavahetusest kostja ja E. P (hageja abikaasa) vahel 16.08.2016-11.09.2016 (lk 22-39, 58,lk 99-102, 108, 126-142, 165 -168eriti e-kirjad 20.08.16) nähtub, et ostetud koer ei sobinud hageja perre ning hageja ei soovinud koera endale jätta (e-kiri 21.08.16). E-kirjast 11.08.2016 nähtuvalt lootis hageja, et koer saab uue pere, et koerast tuleb 2 (4)

2-17-15189

loobuda (lk 99). E-kirjadest nähtuvalt otsis hageja lahendust selle kohta mida koeraga ette võtta: kas ise ära tuua, uuele omanikule üle anda ja kas kostja saaks aidata (lk 30). Kostja küsis vastu, kas nad soovivad koerast loobuda ja kas tahavad, et koerale otsitaks uus kodu ning et ta ootab vastust (lk 30, kostja e-kiri 21.08.16). 22.08.16 (lk 31) e-kirjas on kostja küsinud, kuhu hageja koera toob, et kostja saaks otsida koerale uue pere ja et hageja paneks toidu ja dokumendid valmis. Lisaks palus infot, millal hageja tahab seda teha, et koerale uus pere otsida. Seega on õige iseenesest hageja väide, et kostja selgitas, et koera tagastamine omanikule ja koera tagasiviimine koera ema juurde ei ole õige, küll aga nähtub viidatud e-kirjadest see, et kostja soovis saada teada hageja käest seda, et kas hageja soovib koerast loobuda, ja et kas kostja hakkab otsima uut peremeest. Samas ei nähtu nimetatud e-kirjavahetusest seda, et hageja oleks siiski pärast kostjalt saadud vastuseid ja selgeid küsimusi, otsustanud ja avaldanud ka kostjale seda, et ta tahab koera müüjale tagastada või koera ära müüa kolmandale isikule. Hageja sooviks ja huviks oli viidatud e-kirjade järgi koerale uue pere leidmine. Pooled seletasid (lihtmenetluses on tõendiks, vt protokoll 16.04.18, lk 163) istungil, et nad ei rääkinud omavahel midagi rahast ega sellest, et pärast seda, kui kostjale on koer üle antud või et kui leitakse uus perekond koerale, et siis peab kostja maksma hagejale koera müügihinna ehk võõrandama selle koera tasu eest. Hageja ja kostja poolt kohtule esitatud 21.08.2016 koostatud dokumendist (lk 4) nähtuvalt sõlmisid hageja ja kostja kokkuleppe VÕS § 8 lg 1 (leping) järgi, mille kohaselt anti koer kostjale üle uue sobiva kodu leidmiseks, kuna ei sobinud kokku hageja perega. Selle lepingu alusel anti kostjale üle kõik õigused kutsikale. Kostja on tõendanud T S , K K , K K , N O , N V , T K , A R , E R e-kirjade ja A M , T T kirjalike seletuskirjade ning EKL volinike erakorralise koosoleku protokolliga nr 15 30.08.17 (lk 157-160, 170, 171, 174,177, 179, 181, 185, 183-184, 186, 189, 195, 199, 261-203) oma väidet, et kostja ja nende isikute vahelised vestlused oma tavapärased nn koera omanike ja koertega tegelevate isikute vahel, et kostja on osalenud tihti tõlgina, samuti aidanud leida koertele uusi peresid ja et nendevahelised suhted ei ole olnud kunagi ärilise eesmärgiga. Nii kinnitavad kostja esitatud eelnimetatud e-kirjad, kirjad ja EKL volinike erakorralise koosoleku protokoll kostja väiteid, et koerale uue kodu leidmine ei saa olla temale, kellel on ka kennel, tasulise eesmärgiga ehk et ta ei vahendada mingeid tasulisi teenuseid või otsi tasu eest uut kodu koerale, kes mingisse perre ei sobi. Eeltoodud poolte e-kirjavahetust, poolte seletusi istungil, kostja esitatud T S , K K , K K , N O , N V , T K , A R , E R e-kirju, A M , T T kirjalikke seletuskirju, koosoleku protokolli ja poolte vahel 21.08.2016 koostatud dokumenti kogumis hinnates, leiab kohus, et kostja ei osutanud hagejale koerale kodu otsimisel teenust tasu eest ja hageja ei avaldanud tahet koera võõrandamiseks tasu eest. Lisaks ei ole võimalik nendest tõenditest järeldada, et pärast kostjaga kontakteerumist ja temalt selgituste saamist selle kohta, et koera ei ole hea tagasi nn ema juurde viia, oleks hageja ikka veel soovinud müügilepingust (mille ta sõlmis L. K ) taganeda ja koera L. K tagasi anda. Samuti pole võimalik järeldada, et hageja oleks soovinud koera tasu eest võõrandada ja vahetanud kostjaga vastastikused tahteavaldused nii, et nad oleksid VÕS § 619 järgi sõlminud vastavasisulise käsundi, mille järgi oleks kostja kohustatud võõrandama hageja huvides koera tasu eest või oleks sõlminud VÕS § 658 lg 1 tähenduses maaklerlepingu, mille järgi pidi kostja vahendama hagejale kolmanda isikuga koera müügilepingu sõlmimist või selle sõlmimise võimalust ja et hageja pidi selle eest maksma maakleri tasu kostjale. Kohus leiab, et märgitud tõenditega on tõendatud kostja väide, et hageja soovis leida koerale uut peret ja palus seda teha kostjal. Teisisõnu saavutasid hageja ja kostja 21.08.2016 kokkuleppe VÕS § 619 (käsundi) järgi üksnes, et kostja otsiks koerale uue kodu kuid mitte selles VÕS § 619 järgi, et 3 (4)

2-17-15189

kostja võõrandaks koera tasu eest või § 658 lg 1 järgi vahendaks müügilepingu sõlmimist hagejale ja mille eest omakorda maksaks tasu hageja kostjale. Selles puudus vaidlus, et kostja leidis koerale uue pere ja täitis käsundi VÕS § 76 lg 1, 2 ja § 620 lg 1 järgi ega pole kokkulepet rikkunud VÕS § 100 mõttes. Seega pole hagejal võimalik nõuda ka nn koera eest müügitasu VÕS § 626 lg 1 mõttes, kuivõrd kokkulepe (käsund kostjale) koera müügiks puudub. Nii leiab kohus, et hagejal ei ole õigust kostjalt nõuda sellise kohustuse täitmist, milles puudub kokkuleppe VÕS § 76 lg 1, 2, § 626 lg 1, § 101 lg 1 p 1 , § 108 lg 1 järgi ja hageja nõue 1000 € saamiseks jääb rahuldamata. Hageja poolt ja kostja esitatud fotod koera ja tema võimalike müügipakkumise kohta ei oma seetõttu tähtust ning kohus nendele väidetele ja tõenditele hinnangut ei anna (lk 7-14, 78). Tähtsust ei oma ka kirjavahetus Tarbijakaitseametiga ja viimase arvamus, kuna pole kohtule siduv ja kohus hinnangu ei anna (lk 15-21,110, 115-125). Ka ei oma tähtust Eesti Kennelliidu veebilehekülje väljavõttel, kostja klubi liikme tunnistusel ja liikme andmetel, kostja ja Royal Caninin vahe sõlmitud toidu müügilepingul, prof Mark Fückigeri loengul, Läti vastava Kenneli andmete väljavõttel, Eestis müüdava tõukoera müügilepingu tüüplepingul, koeraomaniku ja valdaja kohustuselepingu tüüplepingul, kuivõrd ei nähtu seost käesoleva vaidlusega, l (lk 79, 98, 103-104, 112,145, 148-150, 169, 173, 182, 188, 204, 206),

MENETLUSKULUDE JAOTUS, SUURUS

TsMS § 162 lg 1, 2 alusel jäävad poolte menetluskulud hageja kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast asjas tehtud lahendi jõustumist.

(digitaalne allkiri) Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.