lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-18-10344/6

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 31.10.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-18-10344/6
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
31.10.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
983
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Osaühing Selge Talu11476674(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

KOHTUMÄÄRU

S Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-18-10344

Määruse tegemise aeg ja koht

31.10.2018, Tallinn

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Mati Maksing

Kohtuasi

Osaühingu Selge Talu hagi TPT FIN OY vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 22.08.2018 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad

Osaühingu Selge Talu määruskaebus

Menetluse liik

Hageja: Osaühing Selge Talu (registrikood 11476674), lepinguline esindaja vandeadvokaat Paul Künnap Kostja: TPT FIN OY (Soome registrikood 2450073-9) Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Harju Maakohtu 22.08.2018 määrus ja saata tsiviilasi samale maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Osaühingu Selge Talu määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale ei saa esitada Riigikohtule määruskaebust. Asjaolud
1.Osaühing Selge Talu (hageja) esitas 06.07.2018 hagi TPT FIN OY (kostja) vastu põhivõlgnevuse 24 298,52 eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 1485,87 eurot ning alates 07.07.2018 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni seadusjärgse viivise väljamõistmiseks.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 01.08.2015 rendilepingu (leping 1), mille alusel andis hageja kostjale rendile tõstuki registrimärgiga 6120 TE (tõstuk 1) ja kostja kohustus maksma renditasu 1935,50 eurot kuus. 01.07.2016 sõlmisid EM Selge Autoteenused OÜ ja kostja rendilepingu (leping 2), mille alusel andis EM Selge Autoteenused OÜ kostjale rendile tõstuki registrimärgiga 8178 TE (tõstuk 2) ja kostja kohustus maksma renditasu 1792 eurot kuus. Pooltevahelise kokkuleppe kohaselt 1(3)

tasus kostja tõstuki 2 rendi eest 1791,67 eurot kuus. Rendilepingud lõpetati pooltevahelise kokkuleppega septembris 2017.

3.Kostjal oli renditasu lepingu 1 eest tasumata märtsist septembrini 2017 kokku 13 548,50 eurot ja lepingu 2 eest aprillist septembrini 2017 kokku 10 750,02 eurot. EM Selge Autoteenused OÜ loovutas oma nõude hagejale. Esimese astme kohtu määrus ja selle põhjendused
4.Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 70 lg 1 kohaselt rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi määratakse, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Tulenevalt TsMS §-st 75 lg-st 1 peab kohus avalduse saamisel kontrollima, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. Eesti ja Soome on Euroopa Liidu liikmesriigid ning neile kohaldub Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus nr 1215/2012 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (Brüssel I). Brüssel I määruse art 4 p 1 kohaselt kaevatakse käesoleva määruse kohaselt isikud, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, selle liikmesriigi kohtutesse nende kodakondsusest hoolimata. Art 5 p 1 sätestab, et isikuid, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, saab teise liikmesriigi kohtusse kaevata üksnes määruse II peatüki 2.–7. jaos sätestatud korras. Maakohus oli seisukohal, et kohtualluvuse hindamisel tuleb lähtuda Brüssel I määruses, TsMS § 70 lg-tes 1 ja 4, § 75 lg-s 1 sätestatust ning asjaolust, et kostja kehtiv asukoht on Soome Vabariigis ning eeltoodust lähtuvalt allub vaidlus Soome Vabariigi kohtule.
6.Maakohtu hinnangul ei allu asi Eesti kohtule. Pooled on lepingus kokku leppinud, et vaidlused lahendatakse kohtus Eesti Vabariigi seaduste alusel. Seega leppisid pooled kokku kohaldatava õiguse osas, kuid mitte kohtualluvuses. Määruskaebus ja selle põhjendused
7.Hageja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada.
8.Hageja hinnangul tuleneb lepingute sõnastusest, et poolte ühine tahe oli kokku leppida nii kohalduvas õiguses kui ka kohtualluvuses. Maakohus jättis kokkulepete sisu tuvastamata ja lepingute sõlmimise asjaoludega arvestamata. Lepingute sõlmimine ja täitmine oli tihedalt seotud Eesti õigusega. Isegi kui pooled ei leppinud kohtualluvust kokku, allub asi ikka Eesti kohtule, kuna lepingust tulenev kohustus tuli täita ja täideti Eestis. Menetluse edasine käik
9.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
10.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud kohtumäärus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning asi saata tagasi

2(3)

maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.

11.Maakohus keeldus TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel hagi menetlusse võtmast, kuna hagi ei allu Eesti Vabariigi kohtule. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus rahvusvahelise kohtualluvuse määramise aluseks olevaid asjaolusid kohaselt välja selgitanud ja keeldus seetõttu ennatlikult hagi menetlusse võtmast.
12.Õige on see, et avalduse saanud kohus peab TsMS § 75 lg 1 esimese lause järgi kontrollima, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib üldse avalduse Eesti kohtule esitada ja TsMS § 70 lg 1 kohaselt rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi määratakse, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Arvestades, et vaidluse pooled on Euroopa Liidu liikmesriigid, tuleb kohaldada Eesti kohtualluvuse kontrollimisel Brüssel I määrust.
13.Riigikohus on selgitanud, et kui hagi menetlusse võtmisel tekib küsimus, kas hagi allub Brüssel I määruse järgi Eesti kohtule, on üldjuhul vajalik küsida kohtualluvuse kohta kostja arvamust. Sellisel juhul on võimalik arvestada kostja seisukohta ning kohtul on hagi menetlusse võtmise otsustamiseks rohkem informatsiooni. Seda seisukohta toetab kaudselt ka Brüssel I määruse art 28, mille kohaselt deklareerib kohus omal algatusel, et ta ei ole asjas pädev, kui kostja, kelle alaline elukoht on ühes liikmesriigis, kaevatakse teise liikmesriigi kohtusse ning ta ei ilmu kohtusse, välja arvatud juhul, kui pädevus tuleneb sama määruse sätetest.
14.Riigikohus on hagi aluseks olevate lepingute p-ga 9 sarnase sõnastuse osas märkinud, et selline sõnastus võib olla sisult mitmeti mõistetav. Seetõttu tulnuks maakohtul kooskõlas menetlusõiguse normidega tuvastada, milles pooled lepingute p-s 9 kokku leppisid (Riigikohtu 29.03.2017 määrus tsiviilasjas 3-2-1-4-17, p 16). Ka viidatud Riigikohtu lahendis oli lepingus kokku lepitud, et kui pooled ei saavuta erimeelsuste korral kokkulepet, lahendab erimeelsuse kohus Eesti Vabariigi seaduste järgi (originaal inglise keeles: If the Parties cannot reach an agreement, the dispute shall be resolved pursuant to procedure prescribed in the laws of the Republic of Estonia).
15.Arvestades riigikohtu praktikat ja käesoleva tsiviilasja asjaolusid, leiab ringkonnakohus, et maakohtul tuleb asja menetlusse võtmise otsustamisel küsida kostjalt seisukohta kohtualluvuse osas ja tuvastada mh poolte tegelik tahe rendilepingute p 9 osas. Juhul kui hageja väidab, et poolte ühine tegelik tahe oli p-s 9 kokku leppida ka kohtualluvuses, lasub sellise tahte tõendamiskoormis TsMS § 230 lg 1 järgi hagejal (vt nt Riigikohtu 29.03.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-17, p 16). Lisaks tuleb maakohtul hinnata kohtualluvust lähtudes Brüssel I määruse art 7 lg 1 pdest a) ja b).

Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/

Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/

Mati Maksing /allkirjastatud digitaalselt/

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja