Luminor Liising AS-i hagi V Tu vastu võlgnevuse 35 091,75 euro ja viivise 14 828,25 euro saamiseks
Tsiviilasja hind
49 920 eurot
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine ja poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Luminor Liising AS (endine ärinimi AS Nordea Finance Estonia, registrikood xxx, asukoht Liivalaia 45, 10145 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja Cärolin Markus (Intrum Estonia AS, e-post [email protected]) Kostja V T (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post xxx)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Kinnitada Luminor Liising AS-i (hageja) ja V Tu (kostja) (koos pooled) vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:
1.1.Pooled on kokku leppinud, et hageja vähendab 28. novembril 2016 Harju Maakohtule tsiviilasjas nr 2-16-17901 esitatud hagis toodud nõuet kostja osas. Kostja lõplikuks võlgnevuse suuruseks hageja ees tsiviilasjas nr 2-16-17901 on kokku 10 000 eurot (edaspidi võlgnevus).
1.2.Pooled on kokku leppinud, et kostja tasub käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punktis 1.1. nimetatud võlgnevuse kahe osamaksena nii, et esimene osamakse 5000 eurot tasutakse hiljemalt 10. juuniks 2019 ja teine osamakse tasutakse hiljemalt 10. detsembriks 2019 Intrum Estonia AS-i arvelduskontole nr XXX Swedbank AS-is, viitenumbriga xxx.
2-16-17901
1.3.Kostja tasub hagejale intressi 4% aastas käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punktis 1.1. nimetatud summa tasumata jäägilt. Intressi arvestus algab alates 26. oktoobrist 2018. Pooled on kokku leppinud, et kostja tasub intressi iga kuu 10. kuupäevaks alates 10. novembrist 2018.
1.4.Arvestades eeltoodut teostab kostja makseid Intrum Estonia AS-i arvelduskontole nr XXX Swedbank AS-is, viitenumbriga xxx järgnevalt: Kuupäev
Summa
10.11.2018
17,53 eurot
10.12.2018
33,97 eurot
10.01.2019
35,07 eurot
10.02.2019
35,07 eurot
10.03.2019
31,78 eurot
10.04.2019
35,07 eurot
10.05.2019
33,97 eurot
10.06.2019
põhisumma 5000 eurot ja intress 35,07 eurot ehk kokku 5035,07 eurot
10.07.2019
16,99 eurot
10.08.2019
17,53 eurot
10.09.2019
17,53 eurot
10.10.2019
16,99 eurot
10.11.2019
17,53 eurot
10.12.2019
5000 eurot ja intress 16,99 eurot ehk kokku 5016,99 eurot
1.5.Kostjal on õigus tasuda kogu võlgnevus täielikult enne tähtaja saabumist.
1.6.Juhul, kui kostja rikub osamakse või intressi tasumise kohustust, st hilineb osamakse või intressi makse tasumisega kas täielikult või osaliselt rohkem kui 60 kalendripäeva kaotab kompromiss kehtivuse ning hagiavalduses esitatud koguvõlgnevus summas 50 000 eurot muutub täies ulatuses sissenõutavaks (sh viivis ja intress, millest võlausaldaja on kompromissi raames loobunud) ja hagejal on õigus koheselt ja ilma kostjale täiendavat tähtaega andmata esitada kompromiss kohtutäiturile sissenõudmiseks.
1.7.Pooled soovivad lõpetada tsiviilasja nr 2-16-17901 menetluse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt kompromissiga.
2-16-17901
1.8.Pooled on kokku leppinud, et pärast käesoleva kompromissi kinnitavata kohtumääruse jõustumist ja täitmist puuduvad pooltel tsiviilasjast nr 2-1617901 tulenevad mistahes täiendavad otsesed või kaudsed rahalised või mitterahalised nõuded või pretensioonid teise poole vastu.
1.9.Poole menetluskulud tsiviilasjas 2-16-17901 jäävad kulusid kandnud poole enda kanda.
1.10.Pooled välistavad TsMS § 661 lg 4 alusel kokkuleppel kompromissi kinnitava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise õiguse.
2.Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasjas nr 2-16-17901 menetlus.
3.Tagastada hagejale pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 500 eurot, arvelduskontole nr XXX Luminor Bank AS-is.
4.Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale ei saa edasi kaevata. Määrus jõustub selle pooltele kättetoimetamisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Luminor Liising AS (endine ärinimi AS Nordea Finance Estonia, hageja) esitas 28.11.2016 Harju Maakohtule hagi, mida täpsustas 30.12.2016, Osaühingu T ja V Tu (kostja) vastu võlgnevuse 35 091,75 euro ja viivise 14 828,25 euro saamiseks ning Osaühingu T vastu võla sissenõudmise kulude 80 euro saamiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja Osaühingu T vahel 15.04.2014 sõlmitud liisinguleping nr 201405852 koos lisadega, mille kohaselt finantseeris hageja Osaühingule T liisingueseme omandamist läbi kasutusrendi lepingu. Liisinguese anti liisinguvõtja otsesesse valdusse ja seda kinnitab liisingulepingu põhitingimuste p 2.1. Liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks on sõlmitud V Tuga (kostja) käendusleping, milles kostja võttis endale kohustuse täita liisingulepingut juhul, kui liisinguvõtja seda ei täida. Käenduslepingu p 1 kohaselt vastutab käendaja solidaarselt. Kuivõrd Osaühing T ja kostja lepingut kohaselt ei täitnud, ütles hageja 20.04.2015 liisingulepingu üles. Lepingu ülesütlemise päeva seisuga, s.o 20.04.2015, oli võlgnevus hageja ees kogusummas 7381,97 eurot. Lisaks tegi hageja inkassofirmale ülesandeks hagejale vara tagastamise ning Credit Expert OÜ abil õnnestus hagejal vara valdus taastada 04.05.2015 paigutades vara hoiule Scanbalt Trucks OÜ-sse. Hageja müüs vara 26.05.2016 hinnaga 42 000 eurot (koos käibemaksuga), mis on käibemaksuta 35 000 eurot. Liisingulepingu ülesütlemise ajal oli vara jääkmaksumus 49 047,61 eurot, mistõttu kandis hageja müügikahju 14 047,61 eurot (s.o 49 047,61–35 000). Lisaks tegi hageja seoses liisingulepingu ülesütlemisega kulutusi kogusummas 3046,34 eurot, millest kaskokindlustuse kulu on 425,34 eurot perioodi 11.05.2015-05.08.2015 eest, vara tagastusteenuse kulu on 250 eurot Credit Expert OÜ arve nr 03991 alusel ja vara müügiga seotud lisakulud summas 2371 eurot, mis sisaldab müügiteenust ja ARK teenust vastavalt ScanBalt Trucks OÜ arvetele nr 2574 ja 4780. Samuti nõudis hageja Osaühingult T ja kostjalt viivise tasumist, millise arvestust alustas hageja alates 26.04.2015 kuni hagiavalduse esitamiseni (s.o 28.11.2016) kogusummas 14 276,68 eurot. Tulenevalt mõistlikkuse põhimõttest ja lähtudes kohtupraktikast vähendas hageja viivisenõuet 9000 euroni. Lisaks nõudis hageja Osaühingult T võla sissenõudmise kulu 40 euro väljamõistmist.
1.1.Hageja ja Osaühingu T vahel on 15.04.2014 sõlmitud ka liisinguleping nr 201405851 koos lisadega, mille kohaselt hageja finantseeris Osaühingu T liisingueseme omandamist läbi kasutusrendi lepingu. Liisinguese anti liisinguvõtja otsesesse valdusse ja seda kinnitab liisingulepingu põhitingimuste p 2.1. Liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks on sõlmitud kostjaga käendusleping, milles kostja võttis endale kohustuse täita
2-16-17901 liisingulepingut juhul, kui liisinguvõtja seda ei täida. Käenduslepingu p 1 kohaselt vastutab käendaja solidaarselt. Kuivõrd Osaühing T ja kostja lepingut kohaselt ei täitnud, ütles hageja 20.04.2015 liisingulepingu üles. Lepingu ülesütlemise päeva seisuga, s.o 20.04.2015, oli Osaühingu T ja kostja võlgnevus hageja ees kogusummas 6134,54 eurot. Lisaks tegi hageja inkassofirmale ülesandeks hagejale vara tagastamise ning Credit Expert OÜ abil õnnestus hagejal vara valdus taastada 30.04.2015 paigutades vara hoiule Scanbalt Trucks OÜ-sse. Hageja müüs vara 29.12.2016 hinnaga 46 700,40 eurot (koos käibemaksuga), mis on käibemaksuta 38 917 eurot. Liisingulepingu ülesütlemise ajal oli vara jääkmaksumus 39 407,20 eurot, mistõttu kandis hageja müügikahju 490,20 eurot (s.o 39 407,20 - 38 917). Lisaks tegi hageja seoses liisingulepingu ülesütlemisega kulutusi kogusummas 3991,09 eurot, millest kaskokindlustuse kulu on 423,57 eurot perioodi 05.05.2015-05.08.2015 eest, kindlustusjuhtumi kulu 639 eurot vastavalt kindlustusteatisele omavastutusena, vara tagastusteenuse kulu on 516,67 eurot Credit Expert OÜ arvete nr 03986 ja 03988 alusel ning vara müügiga seotud lisakulud summas 2411,85 eurot, mis sisaldab müügiteenust, ARK teenust, rahvusvahelist ülevaatust ja sõidumeeriku taatlemist, välipesu ja keemilist pesu vastavalt ScanBalt Trucks OÜ arvete nr 5274 ja 4780 kohaselt. Samuti nõudis hageja viivise tasumist, millise arvestust alustas hageja alates 26.04.2015 kuni hagiavalduse esitamiseni (s.o 28.11.2016) kogusummas 9881,74 eurot. Tulenevalt mõistlikkuse põhimõttest ja lähtudes kohtupraktikast vähendas hageja viivisenõuet 5828,25 euroni. Lisaks nõudis hageja Osaühingult T sissenõudmiskulu 40 euro väljamõistmist.
2.Kohus võttis 16.01.2017 määrusega hagiavalduse menetlusse.
3.Kohus rahuldas 15.11.2017 hageja hagi Osaühingu T vastu tagaseljaotsusega ja mõistis Osaühingult T hageja kasuks välja liisingulepingutest nr 201405852 ja nr 201405851 tuleneva võlgnevuse 35 091,75 eurot, viivise 14 828,25 eurot ja võla sissenõudmise kulud 80 eurot. Menetluskulud jättis kohus Osaühingu T kanda. Kohus mõistis Osaühingult T välja hageja kasuks menetluskuludena tasutud riigilõivu 1000 eurot ja õigusabikulud 180 eurot. Kohus märkis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Osaühingul T tasuda hagejale kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.29.10.2018 esitasid hageja ja kostja kohtule kompromissi, mille palusid määrusega kinnitada ning asjas menetluse, ilma kohtuistungit pidamata, lõpetada (juhindudes TsMS § 428 lg 1 p-st 4, § 430 lg-test 1 ja 2 ning § 431 lg-st 1). Pooled kinnitasid, et nad on teadlikud TsMS § 428 lg 1 p-s 4 ning TsMS §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Lisaks taotles hageja kohtult (TsMS § 150 lg 2 p 1 ja lg 3 alusel) poole menetluses tasutud riigilõivu, s.o 500 euro, tagastamist hageja arvelduskontole nr XXX Luminor Bank AS-is.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja seetõttu asjas menetlus lõpetada.
6.TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. VÕS § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.
2-16-17901
7.TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. TsMS § 430 lg 7 kohaselt võib kompromiss olla tingimuslik.
8.Kohtu arvates ei ole kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul ei ole alust jätta kompromiss TsMS § 430 lg 3 järgi kinnitamata. Hageja ja kostja kinnitasid, et nad on teadlikud TsMS § 428 lg 1 p-s 4 ja TsMS §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kohtul ei ole seetõttu vajadust selgitada täiendavalt kompromissi tulemusel tekkivaid õiguslikke tagajärgi.
9.TsMS § 168 lg-st 3 tulenevalt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul on pooled kompromissis kokku leppinud, et poole menetluskulud (tsiviilasjas 2-16-17901) jäävad kulusid kandnud poole enda kanda.
10.Järgnevalt lahendab kohus hageja taotluse riigilõivu tagastamiseks. Kohus leiab, et taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu hagejale tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on tasunud (25.11.2016) hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 1000 eurot. Seega tagastamisele kuulub pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 500 eurot. Vastavalt esitatud taotlusele tuleb tagastatav summa kanda hageja arvelduskontole nr XXX Luminor Bank AS-is.
11.TsMS § 661 lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohus välistab poolte soovil määruskaebuse esitamise õiguse. Määrus jõustub selle pooltele kättetoimetamisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.