Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV OSA

Nord Collect OÜ esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjalt võla väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus lõpetas 23. novembril 2017. a maksekäsu kiirmenetluse, kuna kostjale ei õnnestunud makseettepanekut kätte toimetada. Kohus andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Harju Maakohus keeldus 2. jaanuaril 2018. a asja menetlusse võtmisest. Kohus edastas asja kohtualluvuse järgi Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale. Tartu Maakohus võttis 5. veebruaril 2018. a hagi menetlusse. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Creditstar Estonia AS ja Tarmo Välbe Resiraha OÜ vahendusel XX.XX.XXXX. a kliendilepingu nr XXX. Kostja esitas 17. oktoobril 2016. a Resiraha OÜ veebilehe kaudu laenutaotluse 2000 euro saamiseks 12-ks kuuks. Kostja on peale laenutaotluse esitamist edastanud reisikorraldaja poolt esitatud arve. Kuna vastavalt arvele pidi kostja tasuma reisikorraldaja teenuste eest 1798 eurot, vähendati taotletud laenusumma kuni 1798 euroni ja laenuperioodi kuni 6kuuni. Creditstar Estonia AS maksis pärast lepingu allkirjastamist lepingust tuleneva laenuraha summas 1798 eurot vastavalt kostja poolt edastatud arvele välja reisikorraldaja arveldusarvele. Kostja kohustus laenusumma 1798 eurot koos laenukasutamisetasuga 133,41 eurot tasuma vastavalt lepingust tulenevale maksegraafikule kuue kuu jooksul. Viimane osamakse tuli tasuda 10. aprillil 2017. Kostja ei ole osamakseid tasunud. Creditstar Estonia AS loovutas nõude hagejale koos kõikide seadusest ja lepingust nr XXX p 7 ja nõude loovutamise lepingust nr XXX tulenevate õigustega. Hageja on arvestanud viivist tagastamata põhisummalt 1798 eurolt alates 11. aprillist 2017. a kuni 15. detsembrini 2017 võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras summas 89,54 eurot. Krediidiagent ja hageja on korduvalt saatnud kostjale e-maili teel teatisi ja otsitud kostjaga kontakti, et kohtuväliselt lahendada tekkinud olukorda. Hageja leiab, et võla sissenõudmiskulud summas 19,05 eurot on mõistlikud. Hageja palub seega mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 1798 eurot, intress 133,41 eurot, võla sissenõudmise kulud 19,05 eurot ning viivis 89,54 eurot. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude 1798 euro täitmiseni välja viivis põhinõudelt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.

Kohtule ei ole teada kostja elu- ega viibimiskoht. Kostja ei ela kohtule teadaolevatel aadressidel. Samuti ei ole õnnestunud kostjaga ühendust saada kohtule teadaolevaid kostja sidevahendite andmeid kasutades. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale seetõttu kätte toimetatud avalikult Tartu Maakohtu 14. septembri 2018. a määruse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 14. septembril 2018. a. Kohus loeb TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale avalikult kätte toimetatuks 30. septembril 2018. a. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

PÕHJENDAV OSA

Kohus jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel käesolevast otsusest välja põhjendava osa. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus jätab TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv 250 eurot. Hageja ei soovi õigusabikulude väljamõistmist. Kuna menetluskulud jäid kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hagiavalduselt tasutud riigilõiv 250 eurot. Lähtuvalt hageja taotlusest ning TsMS § 177 lõikest 4 tuleb kostjal hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja menetluskulud jäävad kostja enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.