Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

et kiri loetakse kättetoimetatuks kolme tööpäeva möödumisel). Võlgnik kohtule aruannet ega ühtegi dokumenti ei esitanud. 21.05.2018 kirjaga anti võlgnikule täiendav tähtaeg 15 päeva kirja kättesaamisest aruande ja dokumentide esitamiseks, kiri edastati võlgnikule postiga aadressile xxx ja loeti kättetoimetatuks 3 tööpäeva möödumisel. Võlgnik ei esitanud kohtule dokumente ka täiendava tähtaja jooksul. 02.10.2018 esitas seisukoha võlausaldaja R T K , kelle hinnangul tuleb võlgnik jätta kohustustest vabastamata ja lõpetada menetlus. Võlausaldajale võlgnevust tasutud ei ole ning võlgnik on rikkunud teabe andmise kohustust. Võlgniku käitumine on pahatahtlik ja võlausaldajate huve kahjustav. 22.10.2018 esitas seisukoha võlausaldaja AS S P, kes samuti palub lõpetada menetlus ja jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Võlausaldaja hinnangul on võlgnik asunud oma vara ja sissetulekuid varjama. Võlgnik ei ole teinud võlgnevuse likvideerimiseks võlausaldajale ühtegi makset. 23.10.2018 toimunud ärakuulamisel selgitas võlgnik, et on jätnud asja unarusse ja ei ole ka kursis, milliseid dokumente on vaja esitada. Võlgnikul ei ole pikka aega olnud stabiilset töökohta. Swedbank Liising AS nõustus teiste võlausaldajate kirjalikult esitatud taotlustega menetlus lõpetada. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 2 p 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 175 lg 2 p 2 ja lg 5 kohaldamise eeldusteks on: 1) võlgnik on rikkunud PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi; 2) võlgnik on eelnimetatud kohustusi rikkunud süüliselt; 3) võlgnik on kohustuse süülise rikkumisega kahjustanud võlausaldajate huve. PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Lõige 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohus on seisukohal, et võlgnik on rikkunud oma kohustust anda kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta ehk rikkunud PankrS § 173 lg 2 nimetatud kohustusi. See rikkumine kahjustab võlausaldajate huve. Kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistliku endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses. Kui võlgnik seda ei tee, on võlausaldajatel õigus kohtu kaudu nõuda selle põhjuste kohta selgitusi. Antud juhul ei ole võlgnik menetluse ajal võlausaldajatele midagi tasunud. Võlgniku poolt menetluse läbiviimisele kaasaaitamine dokumentide esitamise kaudu võimaldaks kontrollida, kas mittetasumine on olnud süüline või on võlgnik teinud siiski kõik endast oleneva, et tulu teenida, kuid see pole õnnestunud. Kuna võlgnik ei ole esitanud nõutud teavet, kuigi kohus on võlgnikule selleks korduvalt andnud pika perioodi jooksul tähtaegu (esimesest aruande nõudmisest ärakuulamiseni möödus rohkem kui 6 kuud), viitab see võlgniku soovile mitte täita võlausaldajate kohustusi ning huvipuudusele käesoleva menetluse läbiviimise suhtes. Selliselt ei vähene võlausaldajate nõuded ning see kahjustab võlausaldajate huve. Kuigi võlgnik väitis ärakuulamisel, et ta ei teadnud, milliseid dokumente on vaja esitada, siis aruande

nõudmisel on kohus välja toonud nimekirja vajalikest dokumentidest ja lisaks saatnud võlgnikule ka aruande blanketi. Võlgniku väide on seetõttu kohtu hinnangul põhjendamatu. PankrS § 175 lg 2 p 2 järgi on võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise eelduseks ka see, et rikkumine oleks süüline. Kohtu hinnangul see praegusel juhul nii on. Pankrotiseadus ei defineeri süü mõistet, seda teeb aga võlaõigusseadus (VÕS). VÕS § 104 lg 2-5 kohaselt on süü vormid hooletus (käibes vajaliku hoole järgimata jätmine), raske hooletus (käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine) ja tahtlus (õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel). Kohtu hinnangul on võlgnik tegutsenud vähemalt raskelt hooletult. Poole aasta jooksul ei ole võlgnik täitnud kohustust esitada kohtule teavet oma sissetulekute ja kohustuste täitmise kohta. Kohus on selle nõue esitanud võlgnikule korduvalt kohtule teadaolnud kontaktandmetele (võlgnik ei ole menetluse ajal teatanud aadressi või muude kontaktandmete muutumisest). Võlgniku rikkumine on selgelt süüline. Võlgniku kohustusi menetluse kestel on selgitatud menetluse algatamise määruses; 06.04.2018 ja 21.05.2018 kirjades on võlgnikku hoiatatud, et kui ta nõutud andmeid ei esita, võib kohus keelduda kohustustest vabastamisest ja lõpetada menetluse. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS § 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlgnikul puudub huvi menetluse läbiviimisele kaasaaitamise osas. Kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast ja lõpetab menetluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.