2-18-104382/13 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

8.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg.6 § 633 lg.7). Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE513300333522160001 Danske Bank AS Eesti filiaalis, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded Nord Collect OÜ esitas 02.03.2018 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, seoses maksekäsu kiirmenetluse lõpetamisega ja menetluse jätkamisega hagimenetluses, Viru Maakohtule (saabus alluvusel Tartu Maakohtust 25.06.2018) 11.05.2018 hagi ning 02.08.2018 täiendatud hagi D V vastu võla nõudes. Esitatud hagiavalduse kohaselt Monefit Estonia OÜ (endise nimega Ziip OÜ) ja D V sõlmisid interneti vahendusel 31.12.2016 lepingu nr 47504. Lepingu sõlmimisel võimaldas esialgne võlausaldaja kostjale võtta kiirlaenu. 31.12.2016 esitas kostja laenutaotluse 300 euro saamiseks 90ks päevaks. Kostja on varasemalt käinud enda isikut tuvastamas AS Eesti Posti postkontoris ja varasemalt võetud laenud tagastanud korrektselt. Peale laenutaotluse esitamist on kostjale saadetud e-posti teel täiendavalt laenutingimused, et kostja tutvuks veelkord laenutingimustega. Peale kostja poolt täiendavalt laenutingimustega tutvumise kinnitamist Ziip OÜ rahuldas kostja taotluse ja Ziip OÜ kandis 31.12.2016 kostja poolt märgitud pangakontole laenu summas 300 eurot. Peale kostjale laenu ülekandmist saadeti esialgse võlausaldaja poolt kostjale arve, et kostjat veelkord teavitada laenutagasimakse tähtajast. Kostja kohustus laenusumma 300 eurot koos laenukasutamisetasuga 27 eurot tasuma hiljemalt 31.03.2017. Kostja ei ole laenulepingust tulenevat kohustust nõuetekohaselt täitnud. Kostja ei ole sooritanud ühtegi makset. Seega kostja võlgnevus seisuga 11.05.2018 tagastamata laenupõhiosa eest on 300 eurot. Pooled leppisid kokku, et 300 euro suuruse laenu, laenu perioodiga 90 päeva, puhul moodustub intressimäär 36 % aastas ja krediidikulukuse määr 43,28

%. Poolte vahelise kokkuleppe kohaselt on intressi suuruseks 27 eurot. Kostja ei ole tasunud ühtegi makset, seega võlgnevus intressi eest on 27 eurot. Esialgne võlausaldaja on korduvalt pöördunud kostja poole meeldetuletustega, milles palus kostjal võlgnevus likvideerida. Kostja nendele ei reageerinud. Esialgne võlausaldaja loovutas nõude Nord Collect OÜ-le koos kõikide seadusest ja lepingust nr 47504 p 9 ja nõude loovutamise lepingust nr 270314 tulenevate õigustega, kuna oli ilmne, et kokkulepet ei ole võimalik saavutada ja kostja oma kohustust ei täida ka tulevikus. Hageja nõuab kostjalt viivist 0,02 % tagastamata laenu summalt päevas, ehk võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 antud määras. Laenu tagastamise tähtajast 31.03.2017 käesoleva ajani on möödunud 407 päeva. Hageja arvestab viivise alates 01.04.2017 tagastamata laenupõhiosalt 300 eurot ja on arvestanud perioodi 01.04.2017 kuni 11.05.2018 viivist summas 300 x 406 p x VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgne viivisemäär = 26,70 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista alates 12.05.2018 kuni põhinõude summa 300 eurot täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 1132 lg 1 ja lg 2 kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult sissenõudmiskulude hüvitamist kuni 30 euro ulatuses. Hageja on kokku arvestanud kostjalt laenu tagasinõudmisele suunatud sissenõudmiskuludeks kokku 11,30 eurot. Esialgne võlausaldaja on saatnud kostjale teatisi kirja teel., e-maili ja smsi teel. Samuti on hageja poolt korduvalt saadetud kostjale nii e-maili, kui ka kirja teel teatisi ja otsitud kostjaga kontakti, et kohtuväliselt lahendada võlgnevuse tasumine. Tulenevalt eeltoodust hageja leiab, et 11,30 eurot on mõistlikud võla sissenõudmiskulud ja need kuuluvad kostja poolt tasumisele. Lähtudes eeltoodust palub hageja kostjalt D V välja mõista hageja kasuks laenu põhiosa 300 eurot, intress 27 eurot, viivis 26,70 eurot ja võla sissenõudmise kulud 11,30 eurot. Samuti palub hageja välja mõista lisanduva viivise alates 12.05.2018 kuni põhinõude summas 300 euro täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskuludelt palub hageja välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest. Kostja vastuväited Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud TsMS § 317 lg 12 ja lg 3 kohaselt avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 24.08.2018. Kostjat on kohustatud hagile vastama 28 päeva jooksul alates teate avaldamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kohus on teatanud, et teeb kohtulahendi teatavaks 29.10.2018. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kohus edastas kostjale kohtunõude hagiavaldusele kirjaliku vastuse esitamiseks 28 päeva jooksul alates Ametlikes Teadaannetes teate avaldamisele järgnevast päevast arvates. TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Teade avaldati 24.08.2018 ja loeti kättetoimetatuks 08.09.2018, seega tuli kostjal vastus esitada hiljemalt 08.10.2018. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hageja poolt hagis näidatud asjaoludel ja ulatuses tagaseljaotsusega. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Monefit Estonia OÜ (endise nimega Ziip OÜ) on laenulepingust tuleneva võlanõude loovutanud Nord Collect OÜ-le. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi, mis tulenevad Ziip OÜ ja kostja vahel 31.12.2016 sõlmitud lepingust nr 47504, põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud ega esitanud vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Seega rahuldab kohus hageja nõude laenu põhiosa 300 euro ja laenu intressi 27 euro väljamõistmiseks kostjalt. Samuti rahuldab kohus hageja nõude VÕS § 1132 lg 1 ja lg 2 p 1 alusel esitatud võla sissenõudmise kulude väljamõistmiseks summas 11,30 eurot. VÕS § 100 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis tasumata põhinõudelt 300 eurolt perioodil 01.04.2017 kuni 11.05.2018 summas 26,70 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja viivise arvestusega. Tulenevalt TsMS § 367 arvestab kohus lisaks sissenõutavaks muutunud viivise kuni otsuse tegemiseni. Seadusjärgne viivis põhinõudelt (300 eurolt) perioodil 12.05.2018 kuni 29.10.2018 (k.a) 171 päeva eest moodustab 11,24 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis alates 01.04.2017 kuni 29.10.2018 kokku summas 37,94 eurot (26,70 eurot + 11,24 eurot). Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist seega juhindudes TsMS §-st 367, kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 30.10.2018 edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla 300 euro tasumiseni.

TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 100 eurot. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista õigusabikulud summas 120 eurot (käibemaksuga). Hageja märgib, et õigusabikulud on arvestatud 1 tunni eest tasumääraga 100 eurot/tund ilma käibemaksuta. Kuivõrd hageja ei ole käibemaksukohustuslane, ei saa hageja käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu palub ta õigusabikulud välja mõista koos käibemaksuga, s.o. summas 120 eurot. Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja õigusabiteenuse tunnihind on mõistlik ning ajakulu vastab tsiviilasja sisule ja mahule. Seega on hageja taotletud õigusabikulud põhjendatud ja kuuluvad kostja poolt hüvitamisele. Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik