2-18-106115/8 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja. Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja ei ole tähtaegselt hagiavaldusele vastanud. Seega esineb alus tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik (VÕS § 8 lg 2). Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele (VÕS § 76 lg 1). Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja

nõuda kohustuse täitmist (VÕS § 101 lg 1 p 1). VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult lisaks viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Xxxx väljastas kostjale 04.10.2014 laenu summas 1000 eurot aasta maksegraafikuga. Kostja jättis tasumata laenu põhiosamaksed ning intressimaksed. Nõue loovutati hagejale OÜ AF Võlamenetlus (registrikood 12290871) 21.12.2016. OÜ AF Võlamenetlus on 03.08.2018 seisuga äriregistrist kustutatud, kuna on ühinenud osaühinguga Aktiva Finants (registrikood 10746479). Seega on hagejaks TsMS § 209 kohaselt OÜ AF Võlamenetlus üldõigusjärglane osaühing Aktiva Finants. 21.08.2018 on hageja osaühing Aktiva Finants teavitanud kohut esindusõiguse olemasolust ning esitanud uue esindaja kontaktandmed. OÜ AF Võlamenetlus ühinemine osaühinguga Aktiva Finants ei takista käesolevas asjas tagaseljaotsuse tegemist. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ei ole ise tehingu tühisuse alustele tuginenud peab kohus omal algatusel arvestama ka muude tehingu tühisuse alustega (RK lahend nr 3-2-1-122-08, p 19; nr 3-2-1-32-06, p 14, nr 3-2-1-106-13 p 24). Seega on kohtul kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas kostja on tehingu tühisusele tuginenud või mitte. Tulenevalt VÕS § 4062 lg 1 esimese lause kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. 04.10.2014 väljastas Xxxx kostjale laenu 1000 eurot (tlk 22). Hagiavalduse kohaselt väljastati laen 12 kuuks, s.o. kostjal tuli tagasta laen 12 osamaksega, igakuiselt 83 eurot laenu ja 63 eurot intressi, seega kokku laenu 996 eurot ja intressi 756 eurot. Kohtule ei ole esitatud poolte vahel sõlmitud laenulepingut ning lisatud xxxx laenutingimustes ei kajastu tingimusi, millistel tingimustel kostjale laenu anti. Kohtu hinnangul on esitatud hagiavalduses esitatud andmetel kostjale antud laenu intressimääraks aastas 77,46% ja krediidi kulukuse määr aastas 220,03 %. Eesti Panga poolt väljastatud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 01.10.2014 seisuga 32,95% ja alates 01.01.2015 seisuga 25,02%. Eeltoodust tulenevalt ületab krediidi kulukuse määr 220,03% enam kui kolmekordselt Eesti Panga poolt väljastatud krediidi kulukuse määra, mistõttu on poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidileping tühine. Kuna tarbijakrediidileping on VÕS § 4062 lg 1 alusel tühine, siis ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt lepingus sätestatud määras intressi. Tulenevalt VÕS § 4062 lg 3, kui tarbijakrediidileping on käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaselt tühine, siis maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi käesoleva seaduse § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses. TsÜS § 84 lg 1 järgi tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kostja kohustub hagejale tasuma alusetu rikastumise sätete alusel 996 eurot.

Hageja nõuab laenu kasutamise aja eest perioodil 04.11.2014-04.10.2015 eest intressi summas 756 eurot. Lepingu järgi on aastane intressimäär 220,03%. Laenulepingu tühisuse tõttu ei ole hagejal õigus nõuda intressi lepingus sätestatud määras. Hagejal on õigus kostjalt nõuda raha kasutamise eest intressi VÕS § 94 lg 1 sätestatud määras. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kohtu arvutuste kohaselt on intress 1000 euro suuruse laenu kasutamise aja eest VÕS § 94 lg 1 sätestatud suuruses ajavahemiku 04.11.2014-04.10.2015 eest 0,62 eurot (996x0,15/100/365x58+996x0,05/100/365x277). Eeltoodust tulenevalt on seadusjärgse intressi summa 0,62 eurot, mis kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele. Ülejäänud nõude osas on hagi õiguslikult põhjendatud ning kostjalt tuleb välja mõista põhivõlgnevus 996 eurot, viivis 216,70 eurot ning võla sissenõudmiskulud 40 eurot. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagiavalduse osaliselt, seega jätab kohus hagimenetluse kulud TsMS § 163 lg 1 alusel 62% protsendi ulatuses kostja kanda ja 38% ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja kohtukuluks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 250 eurot. Riigilõivu tasumine on olnud seadusest tulenevalt vajalik ja põhjendatud. Hageja kohtukuluks on õigusabikulud 950 eurot. Kohtu hinnangul on õigusabikulu summas 950 eurot selgelt põhjendamatu. Arvestades, et kohus rahuldas osaliselt hagi eelmenetluses tagaseljaotsusega, kuna kostja ei vastanud kohtu määratud tähtajaks kohtule, ei saa hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud olla suuremad kui 120 eurot. Kohus leiab, et nii riigilõivu kui ka õigusabikulu näol on tegemist põhjendatud kulutustega summas 370 eurot. Kuivõrd kohus jätab hageja menetluskulud 62% ulatuses kostja kanda, tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskulud summas 229,40 eurot. Kostja hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid esitanud ei ole. TsMS § 177 lg 4 alusel kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.